← Eesti

2-19-6645/74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-19-6645 Kohtuasi XX hagi YY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2018/1484 XX hagi CC vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2018/1483 Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 7000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate seaduslik esindaja BB Menetluse liik
  5. novembri
  6. a kohtuistung Menetlustaotlus XX ja CC ning YY kompromissi kinnitamise taotlus RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Pärnu Maakohtu
  8. jaanuari
  9. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6645 ning kinnitada alljärgnev kompromiss. 1.
  10. 1.
  11. 1.
  12. 1.
  13. Elatise võlgnevusest 5330 eurot perioodil 30.06.2017 kuni 30.09.2018 tasub hageja 2560 eurot. Hageja tasub võlgnevuse 2560 eurot kaheksa kuu jooksul iga kuu
  14. kuupäeval osamaksena 320 eurot alates 20.01.
  15. Kostjad loobuvad nimetatud perioodi elatise võlgnevusest ülejäänud osas. Kui hagejal tekib võlgnevus kauem kui kahe kuu eest, muutub kokkulepe elatise võlast loobumise osas tühiseks ning kogu võlgnevus 5330 eurot muutub koheselt sissenõutavaks. 2-19-6645
  16. Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-6645 menetlus.
  17. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  18. XX (hageja) esitas
  19. mail
  20. a Pärnu Maakohtule hagid ning
  21. mail
  22. a ja
  23. mail
  24. a hagide täpsustused YY (kostja 1) ja CC (kostja 2) vastu, milles palus tunnistada sundtäitmise lubamatuks täiteasjades nr 176/2018/1484 ja 176/2018/1483, kuna täitemenetluste aluseks olevad ülalpidamiskohustusest tulenevad nõuded on täidetud.
  25. Kostjad vaidlesid hagidele vastu ning palusid jätta need rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  26. Pärnu Maakohus jättis
  27. jaanuari
  28. a otsusega hagid rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 380 eurot, mille tasumisest hageja vabastati menetlusabi korras.
  29. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega hageja nõuded rahuldada ning tunnistada sundtäitmised lubamatuks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate ema kanda.
  30. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta ja menetluskulud jätta hageja kanda.
  31. Ringkonnakohus vaatas asja läbi oma
  32. novembri
  33. a istungil. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  34. Kolleegium leiab, et poolte ringkonnakohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks tuleb rahuldada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu
  35. jaanuari
  36. a otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 kohaselt tühistada ning tsiviilasja nr 2-19-6645 menetlus lõpetada.
  37. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene. 2 2-19-6645
  38. Asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku mistahes viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav.
  39. Pooled leppisid kokku, et kannavad menetluskulud ise. Seega jätab kolleegium menetluskulud poolte endi kanda ja neid ei ole vaja kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.