1-20-8446 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2020 Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-20-8446 (182301010

) ettenähtud korras. 15.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks

-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb 2

§-dest 1214 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. 16. XX eestkostja esitas Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks kriminaalasjas nr 18230101075.

§ 13

lg 1 kohaselt on nõutav esitada taotlusele lisaks ka allkirjastatud ja nõuetekohane teatis isiku majandusliku seisundi kohta. Kohus selgitab, et isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama. Asja materjalide kohaselt on XX sissetulekuks vanaduspension summas 456,42 eurot. Lisaks on sissetulekuks QQ poolt makstav 40 eurot, et aidata XX-l tasuda võlgnevust kohtutäiturile, kuna XX enda vahenditest ei piisa. XX-le kuuluvad korter XXX, mis on kapitaalremonti vajav, milles puudub elekter ja pesemisvõimalus ning on kasutusel XX elukohana. Samuti kuulub talle korter WWW, mis on XX tütre RR elukoht, kes on töövõimetuspensionär ja pole endale muud elamispinda võimeline muretsema. Lisaks kuulub XX-le eluruum QQQ, mis on XX poja elukoht, poeg ise on toimetulekuraskustes ja kasvatab alaealist raske puudega last. XX arvelduskontol on 17.11.

1. a seisuga 625,68 eurot. Kohustusi on XX-l võlausaldajate ees teatise kohaselt ca 4500 eurot. Igakuisteks kulutusteks on teatise kohaselt toit ca 225 eurot kuus, kommunaalkulud 64,73 eurot, korteri küttekulud 55 eurot, korteri kindlustus 10,33 eurot ja kohtutäiturile tasutav võlgnevus 120 eurot. XX-le on seatud Harju Maakohtu 10.07.
2. a määrusega eestkostjaks Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu ja eestkoste on seatud kõikide tehingute tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks. XX-l endal on õigus teha igakuiselt iseseisvalt tehinguid 50% ulatuses tema sissetulekust. Majandusliku seisundi teatises esitatud andmeid arvestades leiab ringkonnakohus, et sellised isiku majanduslikku seisu kirjeldavad andmed annavad alust lugeda XX maksejõuetuks

§ 6lg 1 tähenduses.

Kuigi isikule on määratud eestkostja, ei ole eeskosteasutus kohustatud oma vahenditest isikule juriidilist abi tagama. 17. Ringkonnakohus selgitab aga, et isegi juhul, kui õigusabi taotleja on maksejõuetu, ei garanteeri see õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKK 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05).

§ 7

lg 1 p-ga 5, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus, tutvunud XX eestkostja riigi õigusabi taotlusega, Riigiprokuratuuri määrusega ning kriminaalmenetluse lõpetamise asjaoludega nõustub Riigiprokuratuuriga, et kriminaalmenetluse lõpetamine oli käesoleval juhul põhjendatud ning seega on XX võimalus oma eesmärgi saavutamiseks ilmselt vähene. 18. Riigiprokurör on oma määruses asjakohaselt selgitanud, et olukorras, kus menetleja poolt on teostatud kõik kohased ja vajalikud kriminaalasja menetlustoimingud, kuid olemasolevad tõendid ei ole osutunud piisavaks ning kuriteo tehiolusid ning olemasolevat informatsiooni arvestades ei ole võimalik koguda ka täiendavaid lisatõendeid, mis võimaldaksid süüdistuse esitamist, lõpetatakse prokuratuuri loal uurimisasutuse poolt kriminaalmenetlus. Menetleja ja uurimist juhtiva prokuröri otsustada on, kas kogutud tõendid on isiku süüstamiseks piisavad. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidest nähtuvalt on tehtud kõik menetlustoimingud, mis on olnud vajalikud toimunud sündmustele hinnangu andmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et selleks, et kriminaalmenetlust jätkata, peaks kohus menetlejale andma sisuliselt juhiseid, milliseid toiminguid veel on vajalik teha. Käesoleval juhul leiab ringkonnakohus, et võimalikud menetlustoimingud on tehtud ning võimalused täiendavate tõendite kogumiseks on ammendunud. Oluline on rõhutada ka riigiprokuröri poolt väljatoodut, et tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava süüdiolekus 3

§ 6

lg-st 1 ja § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus XX eestkostja Tallinna linna taotluse XX-le riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4