← Eesti

1-20-3361/21

Obsah (15)§ 217§ 238§ 3101§ 180§ 3051§ 339§ 337§ 70§ 7§ 233§ 2351§ 61§ 66§ 69§ 185

1-20-3361 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoobril 2020. a Tallinn Kriminaalasja number 1-20-3361 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšaro

§ 217

lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 28.03.2020.a kuni 29.03.2020.a ja 11.04.2020.a alates 13.04.2020.a kohaldatud tõkend vahistamine. Varasem karistatus: • 21.10.2019.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 lg 1 järgi mõistetud karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, katseajaks määratud 2 aastat. Katseaja algust hakati lugema kohtuotsuse kuulutamise päevast, KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti M. Tõnnilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks; Advokaat Mirjam Frey Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON

  1. Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a kohtuotsus Marek Tõnni suhtes jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  4. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid (reg. number: 12509536) seoses advokaat Karine Nersesjan poolt Marek Tõnnile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 129,60 (sada kakskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend senti) eurot.
  5. Välja mõista Marek Tõnnilt Eesti Vabariigi kasuks 129,60 (sada kakskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend senti) eurot määratud kaitsjale advokaat Karine Nersesjanile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004) või Luminor Bank ASis (a/a EE401700017002872300, a/a EE873300333499990003). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu
  7. juuni
  8. a otsusega lühimenetluses tunnistati Marek Tõnn süüdi KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja karistati teda vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Tunnistati Marek Tõnn süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja karistati teda 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistusega. Juhindudes KarS §-dest 63 lg 2 ja 64 lg 1 loeti Marek Tõnnile KarS § 121 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistus kaetuks temale KarS § 424 lg 2 järgi mõistetud karistusega, mõistes Marek Tõnnile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati Marek Tõnnile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistes liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi liideti Marek Tõnnile käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusele temale eelmise s.o Harju Maakohtu 21.10.

  1. a kohtuotsusega nr 1-19-8218 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 10 (kümme) kuud vangistust, lugedes Marek Tõnnile lõplikuks mõistetavaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust. Juhindudes KarS § 68 lg-st 1 arvati Marek Tõnnile mõistetud liitkaristusest maha tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja nimelt 28.03.
  2. a kuni 29.03.
  3. a s.o 2 (kaks) päeva vangistust ning Marek Tõnni ärakandmata karistuseks loeti 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Juhindudes KarS § 74 lg-dest 1, 2 pöörati koheselt täitmisele Marek Tõnnile mõistetud liitkaristusest 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Marek Tõnnile mõistetud ärakandmata karistus 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud vangistust asendati vastavalt KarS § 69 üldkasuliku tööga 570 (viissada seitsekümmend) tundi ja määrati selle töö ära tegemise ajaks 24 (kakskümmend neli) kuud. Vastavalt KarS § 69 lg-le 4 allutati Marek Tõnn üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile tingimisel, et süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, siis ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. 2

(9)Käitumiskontrolli ajaks kohustati süüdimõistetu Marek Tõnni järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all ning kohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Määrati, et Marek Tõnnile mõistetud kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse 2 (kahe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse kandmise aja algust hakatakse lugema alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 11.04.2020. a. Marek Tõnni suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata. Lisakaristusena KarS §-de 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võeti Marek Tõnnilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Määrati, et kohtuotsuse jõustumisel vabastatakse aresti alt Marek Tõnnile kuuluv mootorsõiduk BMW X5 reg nr XXXXXX, milline asub Põhja Prefektuuri territooriumil Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning tagastatakse sõiduk Marek Tõnnile või tema poolt nimetatud isikule. Juhindudes VÕS §-dest 1043 ja § 1045 rahuldati alaealise kannatanu CC seadusliku esindaja BB (isikukood: XXXXXXXXXXX) Marek Tõnni (isikukood: 37811280335) vastu esitatud tsiviilhagi 150 (ükssada viiskümmend) eurot varalise ja 200 (kakssada eurot) mittevaralise kahju nõudes osaliselt. Mõisteti Marek Tõnnilt (isikukood: 37811280335) välja kannatanu CC (isikukood: YYYYYYYYYYY) kasuks mittevaraline kahju summas 200 (kakssada) eurot. Mõisteti Marek Tõnnilt (isikukood: 37811280335) välja kannatanu CC (isikukood: YYYYYYYYYYY) kasuks varaline kahju summas 75 (seitsekümmend viis) eurot. Jäeti rahuldamata kannatanu CC seadusliku esindaja BB esitatud taotlus kohaldada tema – BB suhtes Marek Tõnnile lähenemiskeeld. Rahuldati kannatanu CC seadusliku esindaja BB taotlus kohaldada Marek Tõnnile lähenemiskeeld kannatanu CC suhtes. Juhindudes VÕS § 1055 lg 1 ja

§ 3101

lg 1 kohaldati Marek Tõnnile lähenemiskeeld ja keelati tal läheneda CC-le (isikukood: YYYYYYYYYYY) järgmistel tingimustel: • Keelata Marek Tõnnil läheneda isiklikult ja avalikes kohtades kannatanu CC-le mitte lähemale kui 5 meetrit. • Marek Tõnn ei tohi läheneda kannatanu elukohale lähemale kui 1000 meetrit. • Marek Tõnn ei või kannatanu CC-ga võtta ühendust telefoni, kirja, elektronposti, sotsiaalmeedia ja teiste taoliste elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. Määrati Marek Tõnnile lähenemiskeelu tähtajaks 3 (kolm) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõisteti Marek Tõnnilt välja riigituludesse menetluskuluna: sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot; kaitsjatasu kohtueelsel – ja kohtulikul uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest kogusummas 921,60 (üheksasada kakskümmend üks eurot ja kuuskümmend senti) eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrati, et Marek Tõnnil tuleb temalt välja mõistetud menetluskulud sh sundraha tasuda 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. 2. Marek Tõnn on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 28.03.2020, kella 21.35 paiku tekkinud konflikti käigus, lõi oma elukaaslase alaealisele pojale CC-le nende ühises elukohas, aadressil XXX asuvas korteris, ühe korra noaga paremasse tuharasse ning noaga vehkides vigastas kannatanu vasaku käe neljandat sõrme. Oma tegevusega tekitas Marek Tõnn kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, parema tuhara sisepinnal lõikehaav 2 cm, vasaku käe neljanda sõrme PIP liigese painutuspinnal pindmine lõikehaav. Seega pani Marek Tõnn toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes. 3

(9)Marek Tõnni süüdistatakse ka selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 21.10.2019 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti ja tahtlikult 28.03.2020, kella 22.44 ajal Harjumaal, Raasiku vallas, Aruküla alevikus, Kaasiku tn ja Ööbiku tn ristmikul mootorsõidukit BMW X5, reg nr XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoobe lõplik mõõtetulemus 0,87 mg/l). Samuti juhtis Marek Tõnn uuesti ja tahtlikult 11.04.2020, kella 17.38 ajal Harjumaal, Raasiku vallas, Jüri-Aruküla maantee 6,5 km mootorsõidukit BMW X5, reg nr XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoobe lõplik mõõtetulemus 0,96 mg/l). Kirjeldatud tegevusega rikkus Marek Tõnn liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Liiklusseadus § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund
(1)Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.
(2)Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Korrakaitseseadus § 36. Joobeseisund
(1)Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Marek Tõnn pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. ESITATUD APELLATSIOON 3. Maakohtu otsuse on vaidlustanud kaitsja, kes leiab, et Harju Maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Harju Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (

§ 3051

lg 1) ning see on käsitletav kriminaalmenetluseõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 järgi.

Süüdistatava süüditunnistamine ei rajane lubatavatel ja usaldusväärseteks tunnistatud tõenditel. Tõendite analüüsimata jätmine ja tõendite vahel tekkinud vastuolude kõrvaldamata jätmine viis kaitsja arvetes M. Tõnni põhjendamatu süüditunnistamiseni. Kaitsja rõhutab, et kohtueelne menetlus on prokuratuuri poolt läbi viidud puudulikult. Apellant palub tühistada Harju Maakohtu kohtuotsuse kehalise väärkohtlemise episoodi osas ja uue otsusega mõista M. Tõnn kehalise väärkohtlemise episoodi osas õigeks ja mõista kergem karistus (

§ 337lg 1 p 4, § 340 lg 2 p 2).

3.

  1. Kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise osas leiab kaitsja, et M. Tõnni süüdistus selles, et tema lõi alaealisele CC-le (C) kööginoaga paremasse tuharasse ning seejärel vigastas kööginoaga vehkides ka kannatanu vasaku käe sõrme, ei ole tõendamist leidnud. Harju Maakohtu otsuses on märgitud, et kannatanu CC on oma ütlustes detailselt kirjeldanud tema ja Marek Tõnni vahel tekkinud konflikti. Kaitsja seab kahtluse alla kannatanu poolt kohtueelses menetluses antud ütlused ja seda järgmistel põhjustel. Asjaolu, et kannatanu on oma ütlustes detailselt kirjeldanud tema ja Marek Tõnni vahel tekkinud konflikti, ei vasta tõele. Alaealine CC oli kohtueelses menetluses ülekuulatud vaid ühe korra ning see toimus
  2. märtsil 2020 kl 23.25 (I kd, tl 2). Alaealise kannatanu ülekuulamine ei olnud videosalvestatud.

§ 70

lg 3 näeb ette, et /.../ alaealise ülekuulamine videosalvestatakse, kui on kavas kasutada seda ülekuulamist tõendina kohtumenetluses, sest alaealise vahetu ülekuulamine kohtus ei ole võimalik tema vanuse või vaimse seisundi tõttu. Süüdistataval ei olnud võimaldatud kohtueelse menetluse ajal tutvuda videosalvestistega ega esitada kannatanule küsimusi (

§ 70lg 4). Alaealise kannatanu ütluste kohaselt varasemalt M. Tõnn füüsilist vägivalda ei kasutanud. 4

(9)Samas kannatanu ütluste kohaselt tarvitas M. Tõnn koos kannatanu emaga alkoholi ja see alaealisele kannatanule ei meeldinud, võimalik, et just sellepärast andis ta ülekuulamisel tõele mittevastavat informatsiooni. Kaitsja toob välja, et kuna süüdistataval ei olnud võimaldatud esitada alaealisele tunnistajale küsimusi, jäid küsimused esitamata ja kahtlused kõrvaldamata. Lisaks märkis kohus, et kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Kaitsja juhib tähelepanu, et Harju Maakohus jättis tähelepanuta kannatanu vaimse eripära. Regionaalhaigla vastuse kohaselt on kannatanul diagnoositud X sündroom (I kd, tl 17). Prokuratuur ei pidanud kahetsusväärselt vajalikuks esitada täiendavaid järelepärimisi, et selgitada välja, mida tähendab antud sündroom. Kaitsja taotlusel lisas prokuratuur toimiku materjalide juurde tõendi, mille kohaselt rohkem kui 50 % X sündroomiga patsientidest esineb käitumuslikke sümptomeid, nagu tähelepanu puudus, impulsiivset käitumist, tahtlikku enesevigastust. Ehk kannatanu võis ise vigastada ennast noaga. Toimikus on ka psühhiaatriapolikliiniku juhataja ÜK vastus, mille kohaselt ei ole noorukil diagnoositud mingeid häireid, millega võiks esineda kalduvus enesevigastamisele. Vastuse lõpus on märgitud, et vastus on koostatud dr A ambulatoorsete sissekannete alusel. Antud vastusest võib teha järelduse, et ÜK ei ole kunagi kannatanut näinud ega teda ravinud ning oma vastuse koostamiseks tugines vaid teise arsti sissekannetele. Dr A poole ei ole aga prokuratuur vastuse täpsustamiseks pöördunud. Kaitsja leiab, et küsimus, kas kannatanul on kalduvus enesevigastamisele, jäi vastuseta. Lisaks on maakohtule esitatud tõend s.o
  1. aprilli
  2. a SA Tallinna Lastehaigla vastus selgitustaotlusele (kd I, tl 82-83), millises märgitakse, et CC-l esinenud ja kirjeldatud sõrmevigastuse tekitamine endale on tehniliselt võimalik, tuhara siseküljele haava tekitamine keerukam, kuid mitte võimatu. Seega ka see tõend kinnitab, et vigastuste tekitamine endale on samuti võimalik. 3.
  3. Kaitsja juhib tähelepanu, et BB, ehk kannatanu ema, oli ülekuulatud samuti vaid ühe korra ja seda telefoni teel (I kd, tl 27). Uurija ei ole ema käest küsinud alaealise lapse tervise eripärade kohta. Lisaks ei ole uuritud, kas poisil on kalduvus enesevigastamisele või valetamisele. Kolmandaks rõhutas ema ülekuulamisel, et nad on tarvitanud koos M. Tõnniga alkoholi. /.../läksin käsi pesema vannituppa ja kuulsin C karjumas „ära tee.“ Läksin välja C tuppa ja nägin, et Marek hoidis C pükstest tagant poolt kinni. Hakkasin kisama Mareku peale, et lasku laps lahti, Marek lasi lahti, võttis vajalikud asjad enda jaoks ja jalutas korterist välja. Peale seda tuli C köök-tuppa ja näitas, et tal on pükstes auk. Ehk lapse ema alguses ei näinud kannatanu toas ei nuga ega verist haava, kuigi oleks pidanud seda märkama. Verist haava näitas alaealine kannatanu emale hiljem köögis. Rinnakaamera salvestusest nähtub, et kui politsei sündmuskohale jõudis, siis tuvastati lapse tuharatel verejäljed, paremal tuharal oli torkehaav, samuti leiti toas viibinud naisterahva kaasabil toast nuga ning naisterahvas kinnitas, et ise ta konkreetselt noaga löömist pealt ei näinud (kd I tl 5152 ja DVD olev salvestis). Küsitavust tekitab, kui ema noaga löömist ei näinud, siis millal M. Tõnn lõi kannatanut noaga, kui ta lasi lahti C-st ja jalutas korterist välja. Märkimata ei saa jätta, et toimikus on ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub, et
  4. märtsil
  5. a XXX korterist leiti ja võeti kaasa toas olnud kapi pealt hele- ja tumehalli värvi käepidemega nuga (kd I tl 34-38), märgitud nuga. Millise noaga on kannatanut löödud ei ole tõendamist leidnud, kuna antud kriminaalasjas ei ole DNA-ekspertiis tehtud. Kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata M. Tõnni ütlused, mille kohaselt armastab C mängida noaga ja selleks on tal oma nuga (libliknuga). Kas kannatanul on oma nuga, kas talle tõesti meeldib mängida noaga ja teised küsimused oleks võimalik esitada süüdistatava poolt kannatanule, juhul, kui kannatanu ülekuulamine oleks videosalvestatud ja süüdistatavale nõuetekohaselt tutvustatud. Kohtu hinnangul on arusaamatu, miks pidanuks alaealine kannatanu, kellel puudub igasugune enesevigastamise ajalugu, tekitama endale ise kehavigastused ning seda eesmärgiga süüstada nende tekitamises oma kasuisa. Esiteks ei ole tõendatud, et tal tõesti puudus enesevigastamise kalduvus 5
(9)(vastutav arst ei ole oma arvamust väljendanud, vaid arvamuse andis psühhiaatriapolikliiniku juhataja ÜK Teiseks nii kannatanu kui ka süüdistatav rõhutasid, et Marek Tõnn tarvitab alkoholi (koos kannatanu emaga), see asjaolu ehk alkoholi liigtarvitamine ei meeldinud kannatanule, seega kehalises väärkohtlemises süüdistas kannatanu oma kasuisa, et kasuisast lahti saada. Kaitsja leiab, et uurimisasutus ning prokuratuur ei ole selgitanud välja kõiki tõendamiseeseme asjaolusid, seega puudub alus lugeda süüdistuse osa kehalise väärkohtlemise episoodis tõendatuks. Apellant leiab, et maakohtus kogutud ja uuritud tõendid ei võimalda põhjendatult tuvastada, et M. Tõnn on olnud isikuks, kes kannatanu CC suhtes 28. märtsil 2020. a kella 21:35 ajal tarvitas füüsilist vägivalda – tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Kaitsja järeldab, et M. Tõnn on süüdi mõistetud alusetult ning antud kriminaalasjas on olemas kõrvaldamata kahtlused, milliseid kooskõlas

§ 7

lg-s 3 sätestatud põhimõttega in dubio pro reo oleks tulnud tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu

  1. juuni
  2. a kohtuotsus kehalise väärkohtlemise episoodi osas ja mõista M. Tõnn kehalise väärkohtlemise episoodi osas õigeks; mõista M. Tõnnile kergem liitkaristus; jätta menetluskulud riigi kanda. PROKURATUURI VASTUS
  3. Ringkonnakohtu poolt võimaldatud tähtaja jooksul prokuratuur oma kirjalikke seisukohti vastuseks kaitsja apellatsioonile ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus, tutvunud kaitsja apellatsiooni argumentidega, prokuratuuri vastusega ning kriminaaltoimiku materjalidega leiab, et apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Samas nõustub kohtukolleegium osaliselt kaitsja apellatsiooni argumentidega alaealise kannatanu ülekuulamise menetlusnormide rikkumise osas, mis aga ei tingi maakohtu otsuse tühistamist.
  5. Vastuseks kaitsja apellatsiooni põhiargumendile kriminaalmenetluse olulistest rikkumisest, mis päädisid sellega, et süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olid võetud alaealise kannatanu ebausaldusväärsed ütlused, juhib ringkonnakohus esmalt tähelepanu, et käsilolev kriminaalasi oli süüdistatava enda taotlusel lahendatud lühimenetluse korras. Süüdistatav jäi oma varasema taotluse juurde kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses ka 08.06.2020 toimunud kohtuistungil (kd
  6. lk 106 pöördel).

§ 233

lg 1 kohaselt saab kriminaalasja lahendamisel lühimenetluses tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalidele. Kuigi lühimenetluse kohaldamise peamisteks eesmärkideks on kriminaalmenetluse kiirus ja ökonoomsus, ei tohi nende eesmärkide saavutamise nimel teha mööndusi isiku süüküsimuse lahendamise põhjendatuses ega seaduslikkuses. Maakohus peab otsustama, kas kriminaaltoimiku materjalid on piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. Kui materjalide hulk ei ole asja lahendamiseks küllaldane, tuleb kohtul lühimenetlusest keelduda ja teha määrus kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks

§ 2351lg 1 p 3 või § 238 lg 1 p 2 järgi.

Seega saab maakohus lühimenetluses teha

§ 238

lg 1 p-s 4 sätestatud kohtuotsuse vaid juhul, kui kriminaaltoimikus on kajastatud küllaldaselt informatsiooni asja lahendamiseks (vt ka RKKKo 3-1-1-47-06, p 12 ja 3-1-1-90-15, p-d 19 ja 22) (1-15-10967 p 22). Sarnaselt kaitsja ja maakohtuga leiab ringkonnakohus, et kriminaaltoimiku materjalid on küllaldased isiku süüküsimuse lahendamiseks lühimenetluses. Kaitsja on ise märkinud avakõnes, et asjaolusid, miks kaitsja ei ole nõus (süüdistuse) 28.03 episoodiga, põhjendab ta kohtuvaidluses, kuid leiab jätkuvalt, et kriminaalasja saab lahendada lühimenetluses. Nähtuvalt kohtuistungi 6

(9)protokollist ei ole kaitsja ega süüdistatav taotlenud ühegi täiendava tõendi uurimist ega toonud välja asjaolusid, mis viitaksid võimalikule olukorrale, et kogutud tõendid pole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. Samas märgib kohtukolleegium, et

§ 61

kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu; kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Ainetu on seega kaitsja apellatsiooni argumendid, et menetleja ja prokuratuur on jätnud kriminaalasja õigeks lahendamiseks osa vajalikke tõendeid kogumata – ei tehtud DNA ekspertiisi sündmuskohal leitud noa osas, ei selgitatud välja, kus oli kanntanu enda libliknuga, jne. 7. Nähtuvalt kriminaaltoimiku materjalidest on kaitsja aga eeluurimisel asjakohaselt juhtinud menetleja tähelepanu asjaolule (Kd 1 lk 84-89), et kannatanu on psüühikahäirega alaealine isik (Kd I lk 17), kelle ülekuulamisel on rikutud

§ 70

nõudeid.

§ 70

lg 1 kohaselt võib menetleja alaealise tunnistaja ülekuulamise juurde kutsuda lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi. Lõike 2 p 3 kohaselt, kui menetlejal endal asjakohane väljaõpe puudub, siis on lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi kaasamine alaealise ülekuulamisse kohustuslik, kui tunnistaja on psüühikahäiretega. Lõige 3 näeb ette, et vajaduse korral alaealise ülekuulamine videosalvestatakse. Alaealise ülekuulamine videosalvestatakse, kui on kavas kasutada seda ülekuulamist tõendina kohtumenetluses, sest alaealise vahetu ülekuulamine kohtus ei ole võimalik tema vanuse või vaimse seisundi tõttu. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest on 15-aastasel kannatanul alates 11.04.2014 diagnoositud X sündroom (F90.0 Aktiivsus- ja tähelepanuhäire) mis on psüühikahäireks

§ 70lg 2 p 3 mõttes.

Vaatamata kaitsja poolt kannatanu CC psüühikahäirele tähelepanu juhtimisele, oli kannatanu menetleja poolt üle kuulatud vaid ühel korral 28.03.2020 ilma lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi osavõtuta. Kriminaalasjas puuduvad andmed, et patrullpolitseinik US-l oleks endal asjakohane väljaõpe, et kuulata psüühikahäirega alaealine isik üle ilma vastava spetsialisti osavõtuta. Kohtukolleegiumi veendumusel on psüühikahäirega alaealise ilma lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi osavõtuta ülekuulamisel rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme, mistõttu tuleb jätta kannatanu ütlused tervikuna tõendikogumist kõrvale. Samas on põhjendamatud kaitsja argumendid sellest, et kannatanu ülekuulamist oleks pidanud menetleja ilmtingimata videosalvestama. Kriminaaltoimikus puuduvad mistahes andmed, et alaealise kannatanu vahetu ülekuulamine kohtus ei oleks võimalik tema vanuse või vaimse seisundi tõttu. Taotledes kriminaalasjas lühimenetluse kohaldamist, minetasid süüdistatav ja kaitsja ise kannatanu vahetu ristküsitlemise võimaluse. 8. Jättes kannatanu ütlused tõendikogumist tervikuna kõrvale, asub ringkonnakohus seisukohale, et Marek Tõnni süüdimõistmine talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 121 lg 2 p 2 järgi on võimalik ja igati põhjendatud kriminaalasjas kogutud ning maakohtu poolt uuritud ülejäänud süüstava tõendikogumi alusel. Kohtukolleegium märgib, et esitatud apellatsioonis palub süüdistatava kaitsja sisuliselt maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning süüdistatava õigeksmõistmist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas ülejäänud tõendikogumi põhjal. Maakohus on veenvalt põhjendanud kriminaalasjas uuritud tõendite kogumi hindamise põhjal oma siseveendumuse kujunemist ja nimelt seda, miks kohus eelistab tunnistaja BB ja WW (W) ütlusi ning dokumentaalseid tõendeid – kannatanu kehavigastusi tõendavat meditsiinilist dokumentatsiooni (tervisekaart haigusjuht nr A39470 2020 kd 1 lk 13), kannatanu läbivaatuse protokolli (kd 1 lk 4-9), asitõendina vaadeldud kannatanu Häirekeskuse kõnesalvestuse protokolli (kd 1 lk 49-50) süüdistatava Marek Tõnni ütlustele (Kd I lk 65). 7

(9)9. Kohtukolleegium märgib, et süüdistatava Marek Tõnni ja tunnistaja BB ütlused langevad kokku osas, et BB sisenes tuppa kannatanu karjumise peale ning nägi, et M. Tõnn hoidis kannatanut kinni. Süüdistatav selgitas, et lasi kannatanu lahti ning lahkus korterist, kui kannatanu CC hakkas politseisse helistama. Süüdistatav pole kannatanul nuga käes näinud (Kd I lk 65). Nähtuvalt tunnistaja BB ütlustest kohe pärast M. Tõnni lahkumist näitas kannatanu CC temale, et tal on pükstes auk, võttis teksad ära ja tuharal oli verine haav (Kd I lk 30). Oluliseks otseseks tõendiks, et noahaav oli tekitatud just M. Tõnni poolt, on kannatanu kõnesalvestus Häirekeskusesse, millest nähtub, et CC ise nuttes kutsus välja politsei, teatas, et kasuisa on hulluks läinud ning tulnud talle noaga kallale, surus nuga tagumikku ja haavast voolab verd. Häirekeskuse töötaja küsimusele, kas oleks ka kiirabi vaja, vastas laps, et ei tea (Kd I lk 4950). Tähelepanuväärne, et helistamise ajal oli taustal kuulda meesterahva karjumist, laps teatas, et ema ka kardab kasuisa. Siis teatas laps, et kasuisa on korterist ära läinud (Kd I lk 49-50). Selle tõendiga on üheselt ümber lükatud kaitsehüpotees sellest, et laps võis ennast ise vigastada siis, kui süüdistatav oli korterist lahkunud. On tuvastatud, et kannatanul esines kehavigastus süüdistatava korteris viibimise ajal ning selle kehavigastuse on tekitanud just süüdistatav. Ülaltoodu riimub üheselt ka tunnistaja WW (W) ütlustega, kellele laps teatas vahetult pärast juhtunut, et kasuisa lõi teda kööginoaga parema tuhara piirkonda (Kd I lk 33).

§ 66lg 21 p 2 kohaselt on tunnistajate BB ning WW ütlused lubatavaks tõendiks.

Ainetu on ka kaitsja märkus, et tunnistaja BB oli üle kuulatud telefoni teel. Tunnistaja on töövõimetuspensionär ning tema kaugülekuulamine oli läbi viidud

§ 69nõuetega kooskõlas.

Taotledes kriminaalasjas lühimenetluse kohaldamist, minetasid süüdistatav ja kaitsja ka tunnistajate vahetu ristküsitlemise võimaluse.

  1. Kohtukolleegium on sarnaselt maakohtuga seisukohal, et kuigi alaealisel kannatanul on diagnoositud psüühikahäire X sündroomi (F90.0 Aktiivsus- ja tähelepanuhäire) näol, puuduvad igasugused alused arvata, et laps võis moonutada tõde ja seda vaatamata kaitsja poolt tähelepanu juhtimisele, et sellise diagnoosiga haigetel võivad esineda enesevigastamise mõtted (Kd I lk 85). Kriminaalasjas on uuritud SA PERH psühhiaatriakliiniku juhataja kirja, et kanntanul CC-l pole kunagi kirjeldatud ennast kahjustavat käitumist, enesevigastamist või elutüdimusmõtteid. Noorukil ei ole diagnoositud mingeid häireid, millega võiks esineda kalduvus enesevigastamisele (Kd I lk 80). Kohtukolleegium märgib samuti, et kriminaalasja materjalidest ning selles olevast kannatanu meditsiinilisest dokumentatsioonist ei nähtu, et kannatanul oleks tuvastatud luulumõtteid või kalduvust fantaseerida.
  2. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtki apellandi poolt nimetatud ja

§-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-test 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 11.

juuni 2020 otsuse Marek Tõnni suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. 12. Süüdistatav Marek Tõnnile õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 129,60 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud maakohtu otsusega tutvumine ja apellatsiooni koostamine ning ajakuluks on näidatud kokku 2 tundi. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatava Marek Tõnni kanda. 8

(9)Allkirjastatud digitaalselt 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.