KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 31.07.2020 Tallinna Vanglale taotluse, milles soovis jalgpalliväljaku kasutamise võimaldamist. Tallinna Vangla rahuldas 02.09.2020 vastusega nr 5-8/20/163-22-2 XX taotluse ning selgitas, et taotlejale on tagatud lisaks graafikujärgsele spordisaali kasutamisele ühel korral nädalas igapäevaselt jalutuskäik värskes õhus (millest üks jalutuskäik toimub iganädalaselt spordiväljakul). Spordisaalis on võimalik mängida erinevaid pallimänge (sh jalgpalli). 3-20-1960
2. XX esitas vastusele vaide, milles märkis, et soovib joosta üks tund nädalas nagu Tartu Vanglas. Tallinna Vangla jättis 07.10.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/247-2 vaide rahuldamata. Vaide esitajale on tagatud võimalus tegeleda kehakultuuriga (sh mängida jalgpalli). Alates 04.09.2020 on vaide esitaja suhtes kohaldatud vangistusseaduse (VangS) alusel täiendava julgeolekuabinõuna muu hulgas kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis teeb võimatuks vaides esitatud taotluse rahuldamise.
3. XX esitas 09.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 02.09.2020 vastuse nr 5-8/20/16322-2 ning 07.10.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/247-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse venekeelsete tõendite tõlkimiseks. 23.11.2020 esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse nõudega lubada tal kasutada spordiväljakut koos spordiseadmetega.
4. Tallinna Vangla palus 29.10.2020 vastuses jätta kaebus rahuldamata.
5. Tallinna Halduskohus jättis 26.11.2020 määrusega rahuldamata XX menetlusabi taotluse tõlkekulude tasumiseks (p 1); rahuldas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluselt (p 2); jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (p 3); ning kaebuse

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (p 4).

XX kaebuse eesmärgiks on, et vangla võimaldaks tal tegeleda kehakultuuriga spordiväljakul (mängida jalgpalli). VangS § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Samuti võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas (VangS § 55 lg 2). Õigusaktid ei sätesta, millises mahus ja millistel tingimustel või milliseid vahendeid kasutades tuleb kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemine tagada. Ka väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleneb VangS § 55 lg-st 1 kinnipeetavale üksnes üldine õigus sellele, et tal võimaldatakse tegeleda kehakultuuriga, kuid vanglal puudub kohustus tagada igale kinnipeetavale talle meeldiva spordiala harrastamise võimalus kinnipeetava poolt soovitud viisil või mahus. Ajavahemikul 20.07–04.09.2020 paiknes kaebaja osakonnas R2, mis on avatud eluosakond ning kaebajal oli võimalik vabalt tegeleda kehakultuuriga, sh kasutada spordiväljakut, millest tulenevalt kaebaja taotlus ka algselt rahuldati. Alates 04.09.2020 kuni tänaseni on kaebaja lukustatud kambrite osakonnas V-

1. Tallinna Vangla 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206, 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/214 ja 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 on XX suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh on piiratud kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabadust ning kehakultuuriga tegelemist (spordisaali ja spordiväljaku kasutamist). Kaebajal on võimalik kehakultuuriga tegeleda igapäevaselt vabas õhus jalutuskäigu ajal, mis talle võimaldatakse VangS § 55 lg 2 alusel. Vastustaja selgitas, et kolmandas üksuses on kinnipeetavate jalutusboksidesse paigaldatud treeningseadeldised, millel on kaebajal võimalik soovi korral sooritada erinevaid jõuharjutusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. XX palub 02.12.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.11.2020 määruse resolutsiooni p 4 ja saata asi sisuliseks arutamiseks halduskohtule. Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud materiaalõiguse norme. Kaebaja tahab joosta, aga katuse peal ei ole jooksmiseks vaba ruumi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ja vastab

§-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab seda lahendada. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

1. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole määruskaebuses toonud esile asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
2. Kaebaja vaidlustab halduskohtu 26.11.2020 määruse resolutsiooni p-i 4, millega kohus jättis kaebuse

§ 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 10. Halduskohus on õigesti tuvastanud kaebuse tagastamist tingivad asjaolud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks tegeleda kehakultuuriga spordiväljakul. Tallinna Vangla on selgitanud, et kaebaja paiknes 31.07.2020 taotluse esitamise ajal osakonnas R2, s.o avatud eluosakonnas. Seega oli kaebajal VangS § 55 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võimalik vabalt tegeleda kehakultuuriga, sh kasutada spordiväljakut. Sellest tulenevalt rahuldati ka 02.09.2020 vastusega kaebaja 31.07.2020 taotlus. Alates 04.09.2020 paikneb kaebaja aga lukustatud kambrite osakonnas V-2, sest tema suhtes on Tallinna Vangla 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206, 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/12/214 ja viimati 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, ohjeldusmeetmete kasutamine (käerauad), kehakultuuriga tegelemise keelamine, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine. Täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise tõttu puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda spordiväljaku kasutamist. Meetmete kohaldamise ajal on kaebajale VangS § 55 lg-st 2 tulenevalt tagatud õigus jalutuskäigule värskes õhus üks tund päevas. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale on võimaldatud nimetatud sättes ette nähtud jalutuskäik. Eelneva tõttu on halduskohus õigesti kaebuse

§ 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätnud, sest kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. (allkirjastatud digitaalselt) 3