Obsah (5)

§ 661§ 430§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7595 Tsiviilasi Täisealise õppiva S.

§ 661lg 4).

Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Tsiviilasi nr 2-20-7595 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S. F. (hageja) esitas 25.05.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M. F. (kostja) vastu igakuise elatise summas 250 eurot saamiseks. Esitatud asjaoludel hageja omandab xxxxxxxx xxxxxxxxxx keskharidust. Hageja igakuised kulud õppimise ajal on eluasemekulud 20 eurot, kulud toidule 100 eurot, kulud transpordile 50 eurot, sidekulud 20 eurot, kulud tervishoiule 10 eurot, kulud hügieenitarvetele 50 eurot, kulud koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 150 eurot, muud kulud (kino, jõusaal, spaa…) 100 eurot, kulud kuus kokku 510 eurot. Vara hagejal puudub, alates hagi esitamisest ei ole hageja ülalpidamist saanud, varasemalt tasus kostja ülalpidamist kohtutäituri kaudu.
2. Kostja vastuses hagile leiab, et hagi on alusetu. Kostja sai kohtutäiturilt menetluse lõpetamise kirja, et tema elatusvõlg kuni hageja 18 aastaseks saamiseni on tasutud. See on hageja risk, et ta ei teinud taotlust elatise saamiseks siis, kui ta sai 18 aastaseks. Kotja ei ole nõus tasuma elatist tagasiulatuvalt.
3. Kohtuistungil, milline toimus 18.12.2020, sõlmisid pooled kompromissi käesoleva määruse resolutsiooni punktides 1.1.-1.
4. sõnastuses ning palusid kohtul selle kinnitada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3, § 206 lg 2 ja § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad lõpetada menetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohtu hinnangul kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise tagajärjed on sätestatud

§-s 432, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6. Menetluskulud.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teistsugust menetluskulude kandmise kokkulepet sõlminud. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 2