1-19-9087/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-9087 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2020 määrus Urmet Kase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Urmet Kase (ik 39201273519) kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. novembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole Küünemäe&Partnerid vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt Urmet Kasele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32,40 eurot (sh käibemaks 5,40 eurot).
6. Mõista Urmet Kaselt menetluskuluna välja 32,40 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Urmet Kasel tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohtu
9. detsembri 2019 otsusega tunnistati U. Kask süüdi KarS § 4231 järgi ja teda karistati 5 kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu
10. augusti 2019 otsusega mõistetud kandmata 1 aasta 5 kuu ja 17 päeva pikkuse vangistuse võrra ja talle mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 17 päeva vangistust. U. Kase karistusaeg algas
11. oktoobril 2019 ja lõppeb
12. septembril
14. Viru Vangla esitas
15. oktoobril 2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U. Kase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
16. Viru Maakohtu
17. novembri 2020 määrusega jäeti U. Kask vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
18. U. Kask omab karistusregistri andmetel nelja kehtivat kriminaalkaristust ja vangistuses viibib samuti neljandat korda. Teda on kolmel korral karistatud mootorsõiduki juhtimises omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja ühel korral sõiduki juhtimises joobeseisundis. U. Kasel on väljakujunenud teatud käitumismuster ja ta ei ole oma vigadest vajalikul määral õppinud. Maakohtu hinnangul võib U. Kask sellest tulenevalt jätkata kuritegude toimepanemist. Positiivsena tõi maakohus välja, et U. Kask on läbinud sotsisaalprogrammi ja osaleb majandustöödel. Tal on vabanemise korral olemas ajutine elukoht MTÜ Samaaria Misjoni Haapsalu turvakodus, kus isikule pakutakse võimalust osaleda kuus kuud kuni aasta rehabiliteerivas programmis. Samuti on talle vabaduses garanteeritud töökoht. Tema käitumine kinnipidamiskohas ei ole olnud eeskujulik. U. Kasel on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. U. Kase kuritegusid on soodustanud alkohol ja narkootikumid. Ta ise tunnistab, et alkohol suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Ta on varasemalt kriminaalhooldusel viibides rikkunud korduvalt keeldu tarvitada alkoholi. Narkootikume on ta enda sõnul regulaarselt tarvitanud. Vabaduses ei soovi ta narkootikume enam tarvitada ja läheb seetõttu selleks ettenähtud programmi. Tema tutvusringkond on valdavalt kriminaalne ja U. Kase enda sõnul võib ta nende poolt mõjutatav olla. Ta ei ole aga huvitatud nendega suhete katkestamisest, mis suurendab aga kuritegude jätkuva toimepanemise ohtu. Kokkuvõtvalt on maakohtu hinnangul tema motivatsioon senise kuritegeliku käitumise muutmiseks puudulik, mistõttu on tema ennetähtaegne vabastamine välistatud. ESITATUD MÄÄRUSKAEBUS
19. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu U. Kase kaitsja vandeadvokaadi abi M. Allikmäe, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja U. Kase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
20. Vastupidiselt maakohtu järeldusele suhtub U. Kask toime pandud kuritegudesse kriitiliselt ja ta ei soovi enam kuritegusid toime panna. Kaitsja hinnangul on positiivne, et tal ei ole vangla meditsiiniosakonna poolt diagnoositud alkoholi ja narkootikumide sõltuvust. Ta ei ole viimased viis aastat mõnuaineid tarbinud. Ta soovib vabaduses minna autokooli ja omandada juhtimisõiguse. Ta soovib osaleda enda lapse elus ja minna tööle, mis näitab motivatsiooni elada edaspidiselt õiguskuulekalt. Vabaduses on tal olemas garanteeritud töökoht. Vangistuses on osalenud elektriku ja puutöö kursustel. Alates
21. märtsist kuni
22. augustini 2020 tegi erinevaid majandustöid. Viibides üle aasta vangistuses, on tal olnud situatsioone, mille eest ta on saanud noomituse. U. Kask ei mõista, kuidas tema distsiplinaarkaristused kujunesid, kuid kinnitab, et suudab ennast edaspidi kontrollida. Ta soovib täie kindlusega täita kontrollnõudeid. Maakohus on tema hoiakuid hinnanud liiga kriitiliselt. Seda enam, et tema kuriteod ei ole seotud majandusliku toimetuleku või materiaalse kasu saamise eesmärgiga. U. Kase puhul puudub 2 igasugune vägivallaga seotud kuritegude risk. Ta on täitnud kõik individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
23. Ka ringkonnakohus ei vabasta U. Kaske vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium üksnes järgmist.
24. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus ei ole U. Kaske tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
25. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Maakohus on õigustatult viidanud U. Kase kehtivatele distsiplinaarkaristustele, millest saab järeldada, et U. Kask käitub jätkuvalt reegleid eiravalt ja seda isegi range järelevalve tingimustes. Nimelt saab süüdimõistetu edasist õiguskuulekust hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (vt RKKKm nr 3-1-1-1217, p 20). U. Kaske karistati käesoleva aasta suvel ditsiplinaarkorras tervelt neljal korral, s.o tegemist on võrdlemisi uute rikkumistega. Ühel korral karistati teda allumatuse ja ebaviisaka suhtlemise eest ning kolmel korral viibimise eest võõras kambris. Toodu ei tekita kriminaalkolleegiumis aga veendumust, et U. Kask oleks ennetähtaegse vabastamise korral suuteline kriminaalhooldusametniku korraldustele alluma ja täitma käitumiskontrolli tingimusi. Seda eriti olukorras, kus tema suhtes on erinevate kriminaalasjade raames kriminaalhoolduse käigus esitatud erakorralisi ettekandeid, millest ühel korral pöörati tema karistus ka täitmisele.
26. Seega oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui esineks suur tõenäosus, et U. Kask hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus ning seda ka hoolimata teda positiivselt iseloomustavatest aspektidest nagu kindel elu- ja töökoht ja soov elada edaspidiselt seaduskuulekalt. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et U. Kase ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, tagaks olukorras, kus temast tulenev uute liiklusalaste kuritegude toime panemise oht on suur, teda ümbritsevate isikute ohutuse. Seega vastupidiselt määruskaebuses toodule, ei ole maakohus U. Kase poolt toime pandusse liiga kriitiliselt suhtunud. U. Kaske on järjepanu karistatud samaliigiliste kuritegude eest. Juhtimisõiguseta sõitmist selgitab U. Kask sellega, et tal oli lihtsalt vajalik ühest kohast teise liikuda, mis tähendab, et ta ei ole mõelnud tegude tagajärgedele ja on lähtunud vaid enda heaolust. Ei ole välistatud, et vabaduses sarnane teguviis jätkub. Ja seda ka hoolimata U. Kase soovist juhtimisõigus omandada. Lisaks juhtimisõiguseta sõitmisele, püsib U. Kase puhul ka mõõdukas risk mootorsõiduki juhtimiseks joobeseisundis. Teda on selle eest ka varasemalt karistatud. Kuigi U. Kask ei ole joobes olekus vägivaldselt käitunud, ei saa alahinnata joobes juhtimisega seotud riske ja selle tagajärgi. 3
27. Arvestades U. Kase isikut ja tema varasemat elukäiku, on temast lähtuv uute (liiklusalaste)kuritegude risk veel piisavalt suur, mistõttu on tema ennetähtaegne vabastamine välistatud.
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
29. novembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
30. U. Kase kaitsja vandeadvokaadi abi M. Allikmäe taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 32,40 eurot (sealhulgas käibemaks 5,40 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 32,40 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel U. Kase kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 4