Obsah (5)

§ 23§ 13§ 18§ 14§ 15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1939 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipi

) § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 1, 3, § 15 lg 3 ning 19 lg 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnike poolt 48-tunniks kinni ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isikule 07.10.2020 tehtud ettekirjutus nr 1052234535 Eestist lahkumiseks on täitmata ning sundtäidetav alates 05.01.2021. 2. PPA esitas 08.10.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse loa andmiseks XX kinni-pidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 23lg 1 alusel kuni kaheks kuuks.

Taotluse aluseks olevad asjaolud ja põhjendused: 2.1 PPA selgitab, et XX, Ukraina Vabariigi kodanik saabus Schengeni viisaruumi 2019 aasta augusti kuu alguses, täpset kuupäeva isik ei mäleta, kuid tema sõnade järgi Poola Vabariigi kaudu bussiga, ning sõitis Eestisse tööotsimise eesmärgil. XX saabus Eestisse 2019 augusti kuus biomeetrilise passi 1 alusel, tema seaduslik viibimine lõppes 2019 aasta novembris, kuna Ukraina Vabariigi kodanikud võivad biomeetrilise passi alusel viibida Schengeni viisaruumis 90 päeva 180 päeva perioodi jooksul. Viibides Eestis ilma seadusliku aluseta alates 2019 aasta novembrist töötas XX ebaseaduslikult erinevate tööandjate juures ning olles teadlik viibimis – ja töötamisõiguse puudumisest, ei ole teinud ühtegi sammu, et lahkuda Eestist vabatahtlikult. Ukraina Vabariigi reisidokumendi kaotas isik Eestis olles ning pöördus politsei poole 14.09.2020 avaldusega, et alates 13.08.2019 on tal teadmata asjaoludel kaduma läinud XX nimele väljastatud Ukraina Vabariigi reisidokument (pass). Vahetult enne avalduse esitamist XX sattus arestimajja alkoholijoobes avalikus kohas (bussis) viibimise eest, ning kuna isikul puudus isikut tõendav dokument teatati politseis XXle, et tal on võimalik tagasi pöörduda enda kodakondsusjärgsesse riiki valitsusvälise rahvusvahelise organisatsiooni International Organization for Migration (IOM) toel. 22.09.2020 pöördus XX IOM poole, kus talle soetati reisidokument (tagasipöördumistunnistus nr CR294436) ning lennupiletid Ukraina Vabariiki, kuid isik, olles alkoholijoobe tsüklis, ei vastanud IOM esindaja kõnedele ega kirjadele. Samuti ignoreeris XX IOM soovitust pöörduda PPA Põhja prefektuuri migratsioonijärelevalve poole, et vormistada vajalikud dokumendid vabatahtlikuks lahkumiseks kodumaale, mille tulemusena IOM tühistas lennupiletid. XX, kokkuleppel IOM ja PPA Põhja prefektuuri migratsioonijärelevalvega, oli kohustatud 24.09.2020 ilmuma Põhja prefektuuri, kus talle oleks tehtud vabatahtlik lahkumisettekirjutus, mille alusel isik oleks saanud lahkuda Eestist vabatahtlikult IOM toel. 24.09.2020 XX teatas migratsioonijärelevalve ametnikule, et tulla ei saa, kuna on haigestunud. Migratsioonijärelevalveametniku küsimusele, miks tal nii ergas hääl on, vastas ta, et võttis kõneks ennast kokku. XX ilmus PPA Põhja prefektuuri migratsioonijärelevalve talituse ametniku poole alles 07.10.2020, põhjendades viivituse asjaoluga, et oli alkoholijoobe tsüklis. XX teatas, et tema vend kannab mingi tuttava nimele rahalised vahendid ja ta saab osta endale piletid Ukrainasse. Küsitluse käigus XX tunnistas, et Eestis viibimise ajal on tal olnud probleeme alkoholiga. Samuti isik tunnistas, et tema vend on ka varem talle rahalisi vahendeid saatnud, kuid piletite asemel raha isik kulutas riiete, söögi ja alkoholi ostmiseks. Reisidokumendi kaotas XX oma sõnul samuti olles alkoholi joobes. XX elukoht Eestis on viimase tööandja juures, kust ta peab lahkuma. Isiku sõnade kohaselt ei maksnud tööandja palka ja ta teatas, et enam ta tema juures töötama ei hakka. Tuginedes asjaolule, et XXl puudub Eestis viibimis- ja töötamisõigus nõuaks PPA töösuhe lõpetamist ning XXl oleks vaja igal juhul lahkuda tööandja poolt töötajatele renditud eluruumidest. XX sõnade kohaselt puuduvad tal piisavad rahalised vahendid ja võimalused oma Eestist lahkumise kulude kandmiseks ja ka majutuse tagamiseks. XX peeti kinni ja toimetati Kinnipidamiskeskusesse aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. 2.2. PPA taotluse kohaselt puudub XXl käesoleval ajal Eestis viibimiseks seaduslik alus (VMS § 43 lg 1). XXle tehti 07.10.2020 ettekirjutus nr 1052234535 Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele alates 05.01.2021. Tulenevalt

§ 13

lg 1 kehtib ettekirjutus teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. Käesoleval hetkel puudub isikul võimalus kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu lahkumisettekirjutust täita. XX sõnade kohaselt puuduvad tal piisavad rahalised vahendid ja võimalused oma Eestist lahkumise kulude kandmiseks ja ka majutuse tagamiseks ja ta kuulub väljasaatmisele. 2 Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et XX paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida. Lahkumisettekirjutuse menetluse raames oli 22.09.2020 SIRENE büroo kaudu tehtud päring Poola, Läti, Leedu ja Ungari vabariikidesse XX piiriületuste kohta ajavahemikul 01.01.2019 kuni päringu vastamise kuupäevani, kuna isik väitis, et sisenes Schengeni ruumi Poola Vabariigi kaudu 2019 aasta augustis. Kõik riigid vastasid, et küsitud ajavahemikul nendel puuduvad andmed XX piiriületuste kohta. Seega PPA-l on alust arvata, et isik viibib Schengeni ruumis ja Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta pikemat aega. Samuti XXl on probleeme alkoholiga ning see asjaolu oli takistuseks Eesti Vabariigist IOM toel vabatahtlikuks lahkumiseks. Venna poolt saadetud rahaliste vahendite abil vabatahtliku lahkumise asemel isik valis muu prioriteeti alkoholi näol. Elukohta Eestis XXl ka enam ei ole, puuduvad ka rahalised vahendid majutuse kulude katteks.

§ 23

lg 1 alusel isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik

§ 18lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata.

Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend, mida isik on oma käitumisega tõendanud. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et XX suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

Samuti leiab PPA, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. XXl oli korduv võimalus lahkuda Eesti Vabariigist vabatahtlikult, kuid selle asemel ta valis seadusliku aluseta viibimise ja töötamise, joobes avalikus kohas viibimise ning eiras riigis kehtestatud õiguskorda. IOM keeldub XXle edaspidi abi osutamast. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi XX kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema EV-st väljasaatmiseni on põhjendatud, sest isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga ning tal ei ole Eestis elu- ega töökohta. Vastavalt

§ 14

lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Ukraina Vabariiki. PPA selgitas kohtuistungil, et käesoleval hetkel ei ole väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia, sest XXle on vaja taotleda uuesti tagasipöördumistunnistus (IOM poolt taotletud tunnistus on rikutud) ning isik peab läbima COVID 19 testi, mille puudumisel ei võta Ukraina Vabariik isikuid vastu. Arvestades ka käesoleval ajal ebastabiilset rahvusvahelist lennuühendust (Ukraina Vabariiki otselennud puuduvad ja väljasaatmine toimub hetkel Saksamaa kaudu) taotleb PPA Tallinna Halduskohtult luba XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

§ 23

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 15lg 2 p 1, 2 ja 3 sätestatud alused.

1. Kohtuistungil ei vaielnud XX PPA taotlusele otseselt vastu, kuid palus ennast võimalikult kiiresti kodumaale saata ning võimalusel bussiga, sest ta kartvat lendamist. Samuti väitis ta, et ta tunneb häbi tehtu pärast ning on valmis ise ilma saatjata lahkuma. Kinnipidamiskeskuse olmetingimustega oli ta rahul, kuid palus PPAl aidata kaasa võimalusele osta oma raha eest sigarette. 3 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et PPA taotlus XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on

§ 23

lg 1 ja

§ 15lg 2 p 1, 2 ja p 3 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. XXl puuduvad praegusel ajahetkel välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks. 6.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku väljasaatmist ei ole võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul, sest väljasaatmisega seonduvad toimingud võtavad aega muuseas ka seoses Covid-19 viiruse levikust tulenevate testimise nõuetega ning otselendude puudumisega. Samuti puudub isikul kehtiv reisidokument, millest tulenevalt on vaja taotleda isikule tagasipöördumise tunnistus, mis võtab samuti oma aja. 7.

§ 15

lg 1 kohaselt võib välismaalast võib kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 8. Käesoleval juhul esineb XX suhtes

§ 15

lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus, kuna tal puudub kehtiv reisidokument ning on tõenäoline, et isiku dokumenteerimist ei ole võimalik 48h jooksul realiseerida. XXle on vaja taotleda tagasipöördumise tunnistus. Lisaks on vajalik isikul läbida Covid19 testid, sest nende puudumisel ei võita Ukraina Vabariik isikuid vastu.

1. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka PPA kahtlus, et käesoleval juhul võib isik mitte täita kaasaaitamiskohustust ning tema suhtes esineb põgenemise oht. Isik on oma varasema käitumisega näidanud, et isik võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Isiku suhtes puudub usaldus, et isik täidab lahkumisettekirjutuse vabatahtlikult. Eeltoodut kahtlust toetab otseselt isiku varasem käitumine, kus 22.09.2020 XX pöördus IOM poole, kus talle soetati reisidokument (tagasipöördumistunnistus nr CR294436) ning lennupiletid Ukraina Vabariiki, kuid isik, olles alkoholijoobe tsüklis ei vastanud IOM esindaja kõnedele ega kirjadele. Samuti XX ignoreeris IOM soovitust pöörduda PPA Põhja prefektuuri migratsioonijärelevalve poole, et vormistada vajalikud dokumendid vabatahtlikuks lahkumiseks kodumaale, mille tulemusena IOM tühistas lennupiletid XX nimele. Isik ei vaielnud vastu ka taotluses märgitule, et isikul on ka probleeme alkoholiga, mis oli tema sõnul takistuseks Eesti Vabariigist IOM toel vabatahtlikult lahkumiseks. Samuti ei vaielnud isik vastu sellele, et vend on talle korduvalt varasemalt raha saatnud, et ta saaks tagasi kodumaale (Ukrainasse) naasta, kuid selle on ta kulutanud riietele, alkoholile ja söögile. 4 Sellega on isik näidanud, et isiku vabaduses viibides ei ole võimalik teda usaldada ning tõenäosus, et isik hakkab väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma on suur. Lisaks puudub vaidlus selles, et XX ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kuna XXl puuduvad Eestis elukoht, sotsiaalsed sidemed ja piisavad elatusvahendid (mittevaieldavad asjaolud), võib ta siit lahkuda ka teise riiki, et vältida enda väljasaatmist.
2. Kohus leiab sarnaselt taotlejaga, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Seega on XX kinnipidamiskeskusesse paigutamine kohtu hinnangul proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas. Väljasaatmine ei ole ka perspektiivitu ning vähemalt kohtus väljendas XX selgelt soovi, et see korraldatakse võimalikult kiiresti.
3. Eeltoodud põhjustel annab kohus loa XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.12.2020 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 5