Obsah (4)

§ 23§ 68§ 15§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1974 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnip

) § 15 lg 1, lg 2 p 1, 2 lg 3 ning § 19 lg 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Tallinna kordoni ametnike poolt Tallinna reisisadama D-terminalis ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse, kuna tema suhtes on Taani Kuningriik 20.07.2020 kehtestanud Schengeni sissesõidukeelu (art 24) kehtivusega kuni 06.07.

1. Sissesõidukeeld on kantud Schengeni infosüsteemi nr-ga DK 200706220007B
2. Isiku Eestis ajutine viibimine lõpetati ennetähtaegselt välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 52 lg 1 p 6 alusel, tema suhtes viidi läbi illegaalimenetlus ja koostati koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks.
3. PPA esitas 10.10.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 23lg 1 alusel kuni kaheks kuuks.

1. Taotluse aluseks olevad asjaolud ja põhjendused on järgmised: 1 3.
2. XX on Gambia kodanik, kes saabus Hispaaniasse
3. a viisa ja tööloa alusel ning hiljem jätkas Hispaanias viibimist elamisloa alusel. Ta omab kehtivat Hispaania Kuningriigi elamisluba nr X
4. 3.
5. 08.10.2020 kell 19.40 saabus XX Barcelonast vahemaandumisega Berliinis Tallinna, kust ta soovis parvlaevaga samal päeva edasi sõita Helsingi, kuid ta peeti PPA ametnike poolt kell 21.40 Tallinna reisisadama D-terminalis Schengeni piirikontrolli kompensatsioonimeetmete rakendamise käigus kinni. Isikuandmete kontrollimise käigus selgus, et XX suhtes on kehtestatud Schengeni sissesõidukeeld. Isik peeti kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusse. 3.
6. Schengenis viibimise ja sissesõidukeelu asjaolude selgitamiseks tegi PPA SIRENE kaudu päringud Hispaania ja Taani politseile. Hispaania politsei kinnitis, et isikul on kehtiv elamisluba kuni 11.08.
7. Taani politsei kinnitas, et isiku suhtes on kehtestatud Schengeni sissesõidukeeld kehtivusega kuni 28.02.
8. Taani politsei vastusest selgus, et sissesõidukeeld on seotud XX poolt Taanis 2019.a toime pandud narkootikumide vahendamise kuriteoga ja sissesõidukeelu kohustuse rikkumisega. 28.02.2020 saadeti XX peale karistuse kandmist riigist välja (Hispaaniasse). 3.
9. PPA viis 09.10.2020 läbi küsitluse XX Eestisse saabumise ja siin viibimisega seotud asjaolude selgitamise eesmärgil. XX selgitas, et ta soovis minna Helsingisse külla oma sõbrale C. C. ja veeta Helsingis pikk nädalavahetus (08.10-11.10.2020). Tallinna kaudu otsustas ta lennata, kuna pilet on soodsam ja ta ei olnud kindel, kas Covid reisipiirangute tõttu on tal võimalik lennukiga Helsingisse minna. XX selgitas, et ta on varem kahel korral Helsingis käinud. Esimene oli 2014.a ja teist korda ta täpselt ei mäletanud. Taanis 2019.a toimepandud kuriteo kohta selgitas XX, et tal oli kaasa 11g marihuaanat, mis oli mõeldud endale, aga politsei kvalifitseeris selle narkootikumide vahendamiseks. Samal korral sisenemiskeelu rikkumise kohta ütles XX, et teda on tegelikult ka varasemalt Taanis narkokuriteo eest karistatud. 2014.a tabati ta kokaiiniga ja tol korral mõisteti talle karistus, mille üks osa oli sissesõidukeeld. XX selgitas, et ta kasutab narkootikume jätkuvalt. XX küsitlusel selgus, et tal on Hispaanias pooleli 2016.a alustatud marihuaanaga seotud kriminaalmenetlus. 3.
10. XX asjade hulgast leiti tema nimele väljastatud 06.10.2020 kuupäevaga Finnair Helsingi- Pariis pardakaart. XX selgitas, et ta reisis kusagil septembri lõpus Barcelonast Helsingisse, kus veetis ca nädala ja 06.10.2020 lendas ta Helsingist Pariisi kaudu tagasi Barcelonasse. 2 päeva hiljem, so 08.10.2020 reisis ta uuesti Barcelonast tagasi läbi Tallinna Helsingi, kuid peeti Tallinnas kinni. XX selgitas, et ta oli küsitluse käigus segaduses ja selle tõttu ei maininud ta seda Helsingi külastust. 3.
11. XX omab kehtivat Schengeni sisseõidukeeldu, mis on kehtestatud Taani kuningriigi poolt tähtajaga kuni 28.02.
12. Teda on varasemalt kahel korral Taanis karistatud narkootikumide vahendamisega seotud kuriteo eest, üks narkootikumidega seotud kuriteo menetlus on Hispaanias pooleli ja ühel korral on ta toime pannud sissesõidukeelu rikkumise. Seega on põhjendatud alus arvata, et XX võib kujutada ohtu avalikule korrale ja vastavalt esineb alus VMS § 52 lg 1 p 6 ja 7 kohaldamiseks ja tema Eestis viibimise lõpetamiseks. Talle on tehtud 09.10.2020 ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele alates 09.10.2020 väljasaatmisega Hispaaniasse. 3.
13. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb

15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus põgenemise oht.

§ 68

p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid.

§ 68

p 7 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on Eestisse sisenenud tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu 2 kehtivusaja jooksul.

§ 68

p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud teisest Schengeni konventsooni liikmesriigist. XX on toime pannud ja teda on karistatud tahtlikult toime pandud kuritegude eest, ta sisenes Eestisse tema suhtes kohaldatud Schengeni sissesõidukeelu kehtivusajal, ta on korduvalt lahkunud Hispaania Kuningriigist (ainus Schengeni riik, kus tal on lubatud viibida) ja viibinud teistes Schengeni konventsiooni liimesriikides, kuigi ta teab, et tema suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu. 3.8. PPA hinnangul ei ole põgenemisohu esinemise korral võimalik

§-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid võimalik kohaldada. Isikul puudub Eesti Vabariigis elukoht, perekonnaliikmed, sõbrad ja tuttavad. PPA-l on alus arvata, et vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetluses kõrvale hoiduma ning lahkuda ebaseaduslikult talle sobivasse sihtriiki. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Isikut on 2 korda karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo toimepanemise eest. Mõlemal korral on tema suhtes kohaldatud sissesõidukeeldu, kuid vaatamata sellele on isik reisinud mööda Euroopat ja sissesõidukeelu ajal sisenenud isegi keelu kehtestanud liikmesriiki. See näitab isiku ükskõikset suhtumist kehtivasse õiguskorda ning sellest tulenevalt puudub PPA-l alus arvata, et isik vabaduses viibides järgib tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid seni, kuni täidab oma lahkumiskohustuse. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. 3.9. Kohtuistungil selgitas PPA, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul ei õnnestunud COVID-19 viirusest põhjustatud piirangute tõttu, kuid hetkel on transiitriigiga kooskõlastamisel lennukava isiku saatmiseks Hispaaniasse leitud lendude alusel ja on võimalik, et väljasaatmine õnnestub teostada lähipäevil. 4. Kohtuistungil kinnitas XX, et taotluses toodud faktid on õiged. Samas märkis ta, et ta soovib saada tagasi Hispaaniasse nii ruttu kui on võimalik ja teeb selleks vajalikku koostööd. Samuti avaldas ta, et soovib kindlasti oma saabumisest teavitada nii kiiresti kui võimalik oma naist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Kohus leiab, et PPA taotlus XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on

§ 23

lg 1 ja

§ 15lg 2 p 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. XX puuduvad praegusel ajahetkel välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks. 7.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku väljasaatmist ei ole võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul, sest väljasaatmisega seonduvad toimingud 3 võtavad aega, kuna isikul puudub kehtiv reisidokument. Lisaks on väljasaatmine 48 tunni jooksul takistatud ka seoses vähese lennuliiklusega.

§ 15

lg 1 kohaselt võib välismaalast võib kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 8. Käesoleval juhul esineb kohtu veendumusel XX suhtes olemas

§ 15lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus, kuna eksisteerib tema põgenemise oht.

Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb isiku suhtes põgenemise oht.

§ 68

p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid.

§ 68

p 7 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on Eestisse sisenenud tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul.

§ 68

p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud teisest Schengeni konventsooni liikmesriigist.

1. Vaidlust ei ole ja ka XX on ise tunnistanud, et ta on toime pannud ja teda on karistatud tahtlikult toime pandud kuritegude eest, ta sisenes Eestisse tema suhtes kohaldatud Schengeni sissesõidukeelu kehtivusajal, ta on korduvalt lahkunud Hispaania Kuningriigist (ainus Schengeni riik, kus tal on lubatud viibida) ja viibinud teistes Schengeni konventsiooni liimesriikides, kuigi ta teab, et tema suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu.
2. Kohus leiab sarnaselt taotlejaga, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Seega on XX kinnipidamiskeskusesse paigutamine kohtu hinnangul proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas. Väljasaatmine ei ole ka perspektiivitu. Kohtus väljendas XX soovi, et tema väljasaatmine korraldatakse võimalikult kiiresti ja et ta ei hakka sellele vastu töötama.
3. Eeltoodud põhjustel annab kohus loa XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 10.12.2020 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 4