) § 121 lg 1 p 1 alusel (vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses). Kaebuse tagastamine keelamisnõudes 6. Kaebaja on märkinud kaebuses lahkumisettekirjutuse tegemine. muu taotlusena keelata PPA-l kaebajale Kuna seda ei ole märgitud esialgse õiguskaitse meetmena, tuleb kohtul seda käsitada eraldiseisva kaebuse nõudena.
lg 1 kohaselt on lubatud keelamiskaebus olukorras, kus õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kuna kaebaja peamine taotlus (tähtajalise elamisloa taotlus õppimiseks) on veel lahendamata ning kohus eelnevalt märkis, et viibimisaja pikendamiseks tuleb vaidlustamist alustada PPA-st, ei ole keelamiskaebuse lubatavuse eeldus täidetud. Seega tuleb keelamiskaebus tagastada
Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine 7. Kuna kaebus mõlemas nõudes (keelamis- ja tühistamisnõudes) tuleb tagastada, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata (
Kohtu selgitused kaebajale 8. Kui kaebaja soovib tulevikus pöörduda kohtusse ja kasutada esindajat, tuleb lähtuda
3.jaos sätestatust. Volitatud esindaja kohtumenetluses saab olla õigusteadmistega isik, kes peab seda tõendama vastava diplomiga ja esitama kohtule volikirja. Kaebajal on samas võimalik volitada isikut, kes esindajaks olla ei saa, temale kohtu poolt edastatavate dokumentide vastuvõtjaks. 2 Kaebaja saab esitada (koos kaebusega) ka taotluse riigi poolt õigusabi saamiseks piisavate rahaliste vahendite puudumise korral (selleks tuleb täita majandusliku seisundi teatis, mis on kättesaadav www.kohus.ee). 9. Kui PPA teeb (eeldatavalt lähipäevadel) otsuse kaebaja tähtajalise elamisloa kohta, siis saab kaebaja esitada sellele koheselt kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega (eeldusel, et otsus on kaebajale negatiivne). Riigilõiv tuleb tasuda nii kaebuselt kui esialgse õiguskaitse taotluselt (st 2x15 eurot). Kohus ei välista, et kui tehakse keelduv otsus, võib kaebus olla perspektiivikas, kuna vajaduspõhise õppetoetuse saamine (mille taotlemine oli lubatud ka välisüliõpilastele võrdselt teiste tudengitega) ei välista iseenesest seda, et isikul olid olemas minimaalsed vajalikud rahalised vahendid Eestisse õppima asumiseks. Õppetoetus on garantii õppeprotsessi kvaliteedi tõstmiseks (vt Õiguskantsler 16.12.2014 kiri 6-1/101203/1405163). Pahatahtlikkuse ja sotsiaalsüsteemi teadliku ärakasutamise väide peaks olema veenvalt põhistatud, kui need on PPA arvates normi kohaldamise eeldusteks. Õppimine ülikoolis ja soov osalise tööajaga töötada ei välista tingimata teineteist. Magistriõpingute kõrvalt osaajaga töötamist võib Eestis pidada levinuks. Eesti päritolu ja välistudengite erinevaks kohtlemiseks peaks olema vajalikud ja mõõdupärased põhjused. Seda, et isiku eesmärk tegelikult ei ole õppimine, vaid üksnes töötamine Eestis, tuleks veenvalt põhistada/tõendada. Isik on juba kõrghariduse esimese astme edukalt läbinud (samal ajal enda väidetel aeg-ajalt osalise tööajaga töötades) ning Tartu Ülikool on ta vastu võtnud magistriõppesse ning EV välisministeerium otsustanud katta õppemaksu. Samuti on isikul juriidilisest isikust toetaja, kes katab tema elamiskulud vähemalt miinimumi piires. PPA saab kõiki neid asjaolusid otsuse tegemisel arvesse võtta. Kaebajal tuleb PPA otsus ära oodata ja seejärel vajadusel kohtusse pöörduda. Kui otsuse tegemisega viivitatakse ja oodatakse isiku viisa lõppemist selleks, et isikule ette heita riigist lahkumata jätmist, poleks tegemist hea haldusega. Vaidlustada saab lisaks tähtajalisest elamisloast keeldumisele ka lahkumisettekirjutuse ja vajadusel väljasaatmise toimingu (reaaltoiminguna). Riigilõiv 10.
lg 2 alusel kaebuse tagastamisel riigilõivu ei tagastata (
(allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.