← Eesti

3-20-1820/6

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1820 Haldusasi XXi kaebus Tallinna Vangla 27.08.2020 käskkirja nr 11/20/44 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks kehtestada alternatiivsed suhtlemisvõimalused Menetlusosalised Kaebaja – XX Menetlustoiming Kaebuse tagastamine, taotluste läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON
  2. Tagastada kaebus selle esitajale.
  3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
  4. Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
  5. Tallinna Vangla direktor piiras 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44 punktiga 1 alates 27.08.2020 kinnipeetavate vanglavälist suhtlemisvabadust ning peatas punktiga 1.
  6. Tallinna Vangla kodukorra punktis 12.1.1 kirjeldatud lühiajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtu, kokkusaamiste registreerimise ning kokkusaamiste toimumise, välja arvatud vangistusseaduse § 26 lg-s 1 sätestatud isikutega; punktiga 1.
  7. Tallinna Vangla kodukorra punktis 12.2.3 kirjeldatud pikaajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtu, kokkusaamiste graafikute koostamise ning uute pikaajaliste kokkusaamiste toimumise; punktiga 1.
  8. Tallinna Vangla avavangla kodukorra punktis 13.1.1 kirjeldatud lühiajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtu, kokkusaamiste registreerimise ning kokkusaamiste toimumise, välja arvatud vangistusseaduse § 26 lg-s 1 sätestatud isikutega.
  9. XX esitas 14.09.2020 Tallinna Vangla 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44 peale vaide, mis oli adresseeritud Justiitsministeeriumile.
  10. Tallinna Vangla leidis, et vaides esineb puuduseid, mis ei võimaldanud seda sisuliselt menetleda ega Justiitsministeeriumile lahendamiseks edastada ning 21.09.
  11. a kirjaga nr 515/20/243-2 anti XXile tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
  12. Tallinna Halduskohtusse saabus 28.09.2020 XXi kaebus Tallinna Vangla 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44 peale ja Tallinna Vangla 21.09.2020 dokumendi nr 5-15/20/243-2 peale. Kaebaja nõuab Tallinna Vangla kohustamist edastada tema vaie Justiitsministeeriumile. Kaebaja on esialgse õiguskaitse korras palunud luba kokkusaamiseks oma õega, tema mehega ja enda sõbraga. Samuti palub kaebaja alternatiivselt võimalust helistada ka puhkepäevadel ja mitu korda nädalas ning kaaluda võimalust kasutada videohelistamist kokkusaamise asemel.
  13. Kohus tegi 28.09.2020 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas kaebaja on vaide puudused kõrvaldanud või mitte. Lisaks palus kohus vanglal esitada kohtueelse menetluse materjalid, seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas ja teatada, kas kaebaja on alates 21.09.2020 esitanud vanglale taotlusi, mis on seostatavad esialgse õiguskaitse taotlusega.
  14. Tallinna Vangla teatas kohtule 01.10.2020, et XX vastas vanglale, kuid vaides esinevaid puudusi ei kõrvaldanud. Tallinna Vangla tagastas 30.09.2020 XXile vaide nr 5-15/20/243-
  15. Lisaks selgitas Tallinna Vangla, et Tallinna Vangla direktor lõpetas 25.09.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/45 piirangud osaliselt ning lubas alates 28.09.2020 lühiajalised kokkusaamised avavanglas ja lühiajalised kokkusaamised kinnises vanglas klaasist vaheseinaga eraldatult. Keelatud on jätkuvalt pikaajalised kokkusaamised ja lühiajalised kokkusaamised kinnises vanglas klaasist vaheseinaga eraldamata viisil. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on XXil käesoleva vangistuse ajal toimunud üks lühiajaline kokkusaamine ja see toimus 15.09.
  16. Pikaajalisi kokkusaamisi ei ole kaebajal toimunud. Peale 15.09.2015 ei ole ükski pereliige ega sõber kaebajat vanglas külastanud, seega ei ole suhtlust kokkusaamiste läbi toimunud ka ajal, mil koroonaviirusest tingitud piiranguid ei olnud. Vangla arvates ei ole kaebajal tegelikult huvi kokkusaamisi saada, sest kui vangla direktor lõpetas 25.09.2020 piirangud lühiajaliste kokkusaamiste osas ja kaebaja saanuks lühiajalisi kokkusaamisi taotleda, leidis kaebaja, et ta ei saa lähedasi kokkusaamisele kutsuda ning nende elu ja tervist ohtu seada. XXi tegelik huvi on ilmselgelt hoopis helistamiseks soodsamate tingimuste saamine. XXi suhtes on Tallinna Vangla 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206 ja 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/214 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ja ta viibib lukustatud kambris. Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra punktides 12.3.1.3 ja 12.3.3.2 sätestatule saab kaebaja lukustatud kambris helistada piiratumalt kui avatud eluosakonnas. Ajavahemikul 07.07.−30.09.2020 on XX helistanud Tallinna Vanglas 728 korda ning saanud ettenähtud regulaarsusega helistada ja piisavalt lähedastega suhelda ka ajal, mil ta on viibinud lukustatud kambris. Seega kui kaebaja ei soovi lähedasi lühiajalisele kokkusaamisele kutsuda, siis on tal tagatud suhtlemise võimalus telefoni teel ja on võimalus pidada ka kirjavahetust. KOHTU PÕHJENDUSED
  17. Kaebaja on kaebuses märkinud, et vaidlustatavad aktid on Tallinna Vangla 27.08.2020 käskkiri nr 1-1/20/44 ja Tallinna Vangla 21.09.2020 dokument nr 5-15/20/243-
  18. Käskkirjaga peatati alates 27.08.2020 lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste toimumine. 21.09.2020 dokumendiga anti kaebajale tähtaeg, et kõrvaldada nimetatud käskkirja peale esitatud vaide puudused. Kaebaja palub kohustada Tallinna Vanglat edastama tema vaie Justiitsministeeriumile. Kohus saab aru, et kaebaja lõplik eesmärk on Tallinna Vangla 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44 vaidlustamine. Kaebaja vaidlustas 14.09.2020 esitatud vaidega 27.08.2020 käskkirja osas, milles käskkirjaga peatati kokkusaamiste korraldamine ega nähtud ette alternatiivseid suhtlemisvõimalusi. Tallinna Vangla tagastas vaide 30.09.2020 läbivaatamatult ilma seda Justiitsministeeriumile edastamata (Tallinna Vangla 01.10.2020 vastuse lisa 5). Kohus tõlgendab kaebust selliselt, et kaebuse nõuded on Tallinna Vangla 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44 tühistamine ja Tallinna Vangla kohustamine kehtestada alternatiivsed suhtlemisvõimalused. Kuna kohus peab kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimiseks tuvastama, kas vaie tagastati õiguspäraselt, ei ole Tallinna Vangla 2

(4)kohustamine vaide Justiitsministeeriumile edastamiseks eraldi nõudena vajalik. Kohus tõlgendab kaebuse punkte 2-4 selliselt, et tegemist on taotletavate esialgse õiguskaitse abinõudega.
  1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
  2. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
  3. VangS § 1¹ lg 4¹ esimese lause kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Justiitsministeeriumile esitatakse vaie Tallinna Vangla kaudu (haldusmenetluse seadus § 73 lg 1). Kui vaie vastab nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet (haldusmenetluse seadus § 80 lg 1). Praegusel juhul tagastas Tallinna Vangla Justiitsministeeriumile adresseeritud vaide läbivaatamatult. Vaide tagastamise puhul loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks, kui kohustuslikus kohtueelses menetluses on vaie ebaõigesti tagastatud.
  4. Tallinna Vangla andis kohtueelses menetluses 21.09.2020 kirjaga kaebajale tähtaja, et kõrvaldada vaide puudused. Kaebajal tuli välja tuua konkreetsed käskkirja punktid, mida ta vaidlustab ja põhjendada, kuidas need tema õigusi rikuvad. Vaide esitajal paluti täpsustada ka vaide esitamise nõuet (eesmärki), sest käskkirjaga ei ole reguleeritud alternatiivsete suhtlemisvõimaluste kasutamist ja suhtlemisvõimalus kirja ja telefoni teel on jätkuvalt tagatud. Tallinna Vanglas registreeriti 29.09.2020 kaebaja puuduste kõrvaldamise kiri nr 5-15/20/243-3, mille kohaselt tahaksid vaide esitajat vaatamata tulla tema õde, õe mees ja sõber. Samuti ei ole kaebaja nõus sellega, et ta saab nüüd ainult üks kord nädalas helistada, kui varem sai seda teha argipäeviti kell 8.00–17.
  5. Vaide esitaja taotleb käskkirja nr 1-1/20/44 lisada teised suhtlemisvõimalused ning soovib suhelda õega ja sõbraga videolingi abil.
  6. Kohus leiab, et vaide tagastamiseks oli alus olemas, sest kaebaja ei kõrvaldanud 29.09.2020 vastusega vaide puudusi. Kaebaja ei toonud välja, millised Tallinna Vangla 27.08.2020 käskkirja punktid tema õigusi rikuvad. See oli oluline, sest käskkirjas on erinevad punktid lühiajaliste ja pikaajaliste kokkusaamiste kohta. Sealjuures saab näiteks õe puhul taotleda nii lühiajalisi kui pikaajalisi kokkusaamisi. Vaie ei ole lahendatav, kui kaebaja ei täpsusta, mida ta täpsemalt soovib. Kõiki asjaolusid arvestades puudus vanglal alus arvata, et käskkirjaga kehtestatud piirangud kaebaja õigusi rikuvad. Tallinna Vangla 25.09.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/45 oli võimalus lühiajaliste kokkusaamiste taotlemiseks taastatud (Tallinna Vangla 01.10.2020 vastuse lisa 6), mis tähendab, et kaebajal ei olnud 29.09.2020 seisuga enam takistusi, et taotleda lühiajalist kokkusaamist õega, õe mehega ja sõbraga. Kaebaja esitas 25.09.2020 käskkirja peale hoopis vaide, milles avaldas, et tema ei soovi oma lähedaste tervisega riskida ning ei kutsu neid lühiajalisele kokkusaamisele (Tallinna Vangla 01.10.2020 vastuse lisa 7). See näitab, et kaebajal ei olnud juba algusest peale tegelikku huvi oma lähedastega kokku saada. Tallinna Vangla on 01.10.2020 vastuses teatanud, et kaebajal pole alates
  7. aastast ühtegi kokkusaamist toimunud. Samuti puudub info, et kaebaja oleks alates 25.09.2020 lühiajalisi kokkusaamisi taotlenud. Need asjaolud viitavad samuti, et kaebajal puudus tegelik huvi kokkusaamiseks luba saada. 3
(4)Kui kaebaja eesmärk on saada rohkem telefonikõnesid või videokõnesid, ei ole Tallinna Vangla 27.08.2020 käskkiri haldusakt, mis tema õigusi puudutaks, sest see ei reguleeri telefonikõnede või videokõnede tegemist. Tallinna Vangla on kohtule 01.10.2020 teatanud, et kaebaja suhtes on Tallinna Vangla 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206 ja 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/12/214 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ja ta viibib lukustatud kambris. Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra punktides 12.3.1.3 ja 12.3.3.2 sätestatule saab kaebaja lukustatud kambris helistada piiratumalt kui avatud eluosakonnas. Samas on kaebaja saanud Tallinna Vangla selgituste kohaselt ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal piisavalt helistada ja lähedastega suhelda. Kui kaebaja siiski leiab, et tema helistamise võimalusi piiratakse liigselt, tuleks tal vaidlustada Tallinna Vangla kodukorra punktid, mis helistamist piiravad. Samas on kaheldav, kas kodukorra peale esitatud vaie oleks tähtaegne. Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama (haldusmenetluse seaduse § 75).
  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaide läbivaatamatult tagastamine oli õiguspärane. Kuna kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata, ei saa kaebaja nõuda kohtult Tallinna Vangla 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44 tühistamist ja Tallinna Vangla kohustamist kehtestada alternatiivsed suhtlemisvõimalused. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
  2. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kaebuse esitamise seisuga vaidemenetlus veel toimus, mistõttu kaebajal oli õigus esialgset õiguskaitset taotleda. Kuna Tallinna Vangla tagastas 30.09.2020 kaebaja vaide läbivaatamatult ja vaide tagastamine oli õiguspärane, ei ole kaebajal enam õigust esialgset õiguskaitset taotleda. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
  3. Kaebaja on koos kaebusega esitanud menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub alus otsustada, kas kaebaja tuleb riigilõivust vabastada. Seega jätab kohus menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
  4. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.