Obsah (6)

§ 168§ 659§ 667§ 654§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 11. november 2020 Tsiviilasja number 2-20-11617 Tsiviilasi OÜ

) § 423 lg 1 p 3 alusel. Kuna kostjale toimetati hagi materjalid kätte juba

1. septembril 2020, siis on kostjal hagi tagasivõtmise avalduse kättesaamise ajaks juba tekkinud õigusabikulud seoses hagi materjalidega tutvumise, hagi perspektiivi hindamise, tõendite kogumise ja vastuse koostamisega. Vastus hagile oli hagi tagasivõtmise avaldusest teadasaamise hetkeks olulises osas valmis, kuid mitte veel lõplik. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 17 tunni 35 minuti eest summas 2461 eurot 67 senti (käibemaksuta). Hageja taotles menetluskulude poolte endi kanda jätmist või alternatiivselt kostja menetluskulude vähendamist. Kostja esitatud menetluskulude nimekiri ei ole usutav ning ei kajasta tegelikke kulusid. MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Viru Maakohus jättis
3. oktoobri
4. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 560 eurot ning menetluskuludelt viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis hageja taotluse hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lg-test 3–5 ei tulene teisiti.

Maakohtu hinnangul ei ole kostja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Antud tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid kostja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses hagejalt väljamõistmist. Hagi tagasivõtmise avalduse esitamise hetkeks, s.o

1. septembriks 2020 ei olnud kostja kohtule vastust hagiavaldusele esitanud. Kostja on
2. septembril 2020 esitanud seisukoha hagi tagasivõtmise avaldusele ja menetluskulude nimekirja. Asja sisu ja mahtu ning menetluses esitatut arvestades on hagiavaldusega tutvumise, õigusliku positsiooni kujundamise, hagivastuse osaliselt koostamise ja menetluskulude nimekirja esitamise eest põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi. Kostja esindaja töötunni hind 140 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud praeguses menetluses on 560 eurot. MÄÄRUSKAEBUS
3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kostja palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata. Kostja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldada kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks täielikult ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2461 eurot 67 senti ning menetluskuludelt viivise. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu põhjendus selle kohta, miks kohus peab põhjendatud ajakuluks ainult 4 tundi, niivõrd üldsõnaline, et määrust ei saa pidada põhjendatuks. Maakohus 3 on ületanud diskretsioonipiire määrates kostja lepingulise esindaja kulud kindlaks enam kui neli korda väiksemas summas, kui kostja taotles. Kostja sai hagimaterjalid kätte
4. septembril
5. Kohus oli andnud hagile vastamiseks 20 päeva ja kostja sai hagi tagasivõtmise avalduse esitamisest teada alles
6. septembril
7. Seega oli hagi tagasivõtmise avaldusest teadasaamise ajaks hagile vastamise tähtajast möödunud 14 päeva ja jäänud oli 6 päeva, millest 2 päeva olid puhkepäevad. Seega asus kostja esindaja tõendeid koguma ja hagi vastust koostama, kuna vastasel juhul oleks osutunud hagile tähtaegne vastamine võimatuks. Tähtsust ei oma asjaolu, et hagi vastust ei olnud veel kohtule esitatud. Tõendamaks asjaolu, et kostjal oli hagi vastus olulises osas koostatud, esitas kostja
8. septembril 2020 hagi vastuse poolelioleva projekti. Maakohus on jätnud mitme toimingu ajakuluga arvestamata ega põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta. Asja sisu ja mahtu ning menetluses esitatut hinnates ei saa lugeda põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu kokku ainult 4 tundi. Hagiavaldus oli 13 lehekülge ning sellele oli lisatud 25 tõendit. Tegemist oli tavapärasest mahukama asjaga, mistõttu ei saa kostja esindajal hagiavaldusega ja hagi materjalidega tutvumiseks kulunud 2 tundi 30 minutit pidada ülearu suureks. Hagi vastuse projektist nähtub, et selles tuginetakse 13 tõendile, kuid vastus ja selles loetletud tõendite hulk ei ole lõplik. Samas olid kõik tõendid kogutud, s.t kogutud oli oluliselt rohkem tõendeid kui hagi vastuse pooleliolevas projektis loetletud. Hagile vastuse koostamiseks kulunud 7 tundi 45 minutit ei saa pidada ülemäära suureks olukorras, kus hagi vastuse projekt oli 7 lehekülge. Kohus küsis seisukohta hagi tagasivõtmise avalduse osas, kuid ei ole vastava seisukoha koostamist (kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus selleks 1 tund) põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestanud. Kuna kliendi esindamine ja tema nimel hagile vastamine eeldab kliendiga suhtlemist, siis tuleb põhjendatud ja vajalikeks kuludeks pidada ka telefonikõne kliendiga (15 minutit) ja e-kirju kliendile seoses tõendite kogumise (45 minutit) ja asjaolude täpsustamisega (30 minutit).
9. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes peaks olema suuteline end ise kohtus kaitsma. Advokaadi kaasamine on põhjendatud keerukamate õigusvaidluste puhul. Praegune asi ei olnud sedavõrd keerukas, et kostja vajanuks advokaadi õigusnõustamist. Arvestades hagi hinda on õigusabikulud ülepaisutatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub menetlusõiguse normi rikkumise tõttu

§ 659ja § 657 lg 1 p 2 alusel rahuldamisele osaliselt.

Maakohus on määruse tegemisel rikkunud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse kostja kasuks väljamõistetud menetluskulu suuruse osas ning teeb

§ 667

lg 2 alusel tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 980 eurot. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 6. Vastavalt

§-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuivõrd pooled ei vaidlusta maakohtu määrust hagi läbi vaatamata jätmise, menetluskulude jaotuse ega hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata jätmise osas, on maakohtu määrus selles osas jõustunud. Määruskaebusega vaidlustatakse maakohtu määrust üksnes osas, millega maakohus 4 jättis kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata, s.o 560 eurot ületavas osas. 7.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

1. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus diskretsioonipiire ületanud.
2. Hageja leidis vastuses määruskaebusele, et kostja poolt advokaadi õigusnõustamine ei olnud õigustatud, kuivõrd kostja on suuteline ise ennast kaitsma. Ringkonnakohus leiab, et kostja oli õigustatud kasutama lepingulise esindaja abi, vaatamata sellele, et kostja puhul on tegemist avalik-õigusliku juriidilise isikuga, kellel võivad olla koosseisulised teenistujad, kellel on õigusalane kvalifikatsioon. Lepingulise esindaja kasutamine on põhjendatud, kui tegemist on menetlusosalise igapäevasest põhitegevusest väljuva tsiviilvaidlusega. Asjaolu, et menetlusosalisel (või tema töötajal / teenistujal) on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat (vt Riigikohtu
3. oktoobri
4. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 11).
5. Hagiavalduses nähtuvalt on tegemist töövõtulepingust tuleneva nõudega, kuid vaidlus puudutab lisaks ka hankemenetlust ja kostja võimalikku tasaarvestuse õigust. Ringkonnakohtu hinnangul võis sellisele hagiavaldusele vastuse koostamise vajadus õigustada ka avalikõiguslikul juriidilisel isikul lepingulise esindaja poole pöördumist ning advokaadi õigusabi kasutamine võib olla põhjendatud. Maakohus ei ole asja keerukust sisuliselt hinnanud. Üksnes hagiavaldusele tuginedes ei saa võtta seisukohta asja keerukuse suhtes, vastuse koostamisel tuleb hinnata ka seda, milliseid vastuväiteid võib vastaspool menetluses esitada ning millised täiendavad asjaolud võiksid selguda.
6. Menetlusosaline peab menetlustoiminguid tehes käituma ratsionaalselt. Kostja lepinguline esindaja on osutanud kostjale tsiviilasjas teenuseid 17 tunni 35 minuti ulatuses. Seejuures ei ole kostja vastust hagile esitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja poolt esitatud ulatuses ei saa osutatud õigusliku nõustamise teenust pidada mõistlikuks ja vajalikuks. Ka tsiviilasja hinda arvestades ei ole pelgalt hagiavaldusele vastuse koostamise kulu taotletud ulatuses mõistlik. Ringkonnakohus nõustub kostja määruskaebuses esitatud väitega, et arvestades hagiavalduse ja selle lisade mahtu (umbes 100 lk), samuti asjaolu, et hagi tagasivõtmise hetkeks oli kostjale vastuse esitamiseks antud tähtajast möödunud ligikaudu 2/3 ning on eluliselt usutav, et kostja esindaja oli asunud vastust koostama, on maakohtu poolt põhjendatuks ajakuluks peetud 4 tundi ebamõistlikult väike. Ainuüksi hagiavalduse materjalide läbitöötamine võis võtta kostja esindajal mitu tundi. Kostja esitas hagivastuse projekti, mistõttu on määruskaebuse väide, et hagi tagasivõtmise hetkeks oli kostja esindaja asunud vastust koostama, põhjendatud. Samuti on õigustatud kostja väide, et maakohus ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestanud kostja vastust hagi tagasivõtmise osas ning menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu (Riigikohtu
7. mai
8. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et praegusel juhul peaksid nõupidamised kliendiga olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seetõttu ei kuulu tasu nimetatud toimingute eest vastaspoolelt väljamõistmisele. 5 Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu antud vaidluses arvestades eelkõige asja mahtu, keerukust ning kostja esindaja poolt teostatud toimingute mahtu, 7 tundi, s.o rahaliselt 980 (140*7) eurot (ilma käibemaksuta). 11.

§ 178

lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 6