lg 1 teine lause annab kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse kalduda esimeses lauses sätestatud üldreeglist kõrvale (3-2-1-86-16, p 11). Seadus (
lg 3¹) piirab kohtutäituri õigust kulude hüvitamisele tema ametitegevuse kohta esitatud kaebuste lahendamisel. Seadus ei piira kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse menetlemisel tekkinud asjast puudutatud isikute lepingulise esindaja kulude, samuti riigilõivu, hüvitamist. Maakohus on rikkunud diskretsioonipiire. Määruses puuduvad põhjendused, millest lähtudes otsustas kohus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Õiglane on jätta avaldaja menetluskulud täielikult või osaliselt kohtutäituri, kelle ebaõigete otsuste tühistamiseks oli avaldaja sunnitud kohtusse pöörduma, kanda. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5. Jõhvi kohtutäitur N. Malahhova vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt tühistas maakohus kohtutäituri 07.04.2020 ja 14.05.2020 otsused ning jõusse jäeti 17.04.2020 ja 22.05.2020 otsused. Seega avaldaja kaebus rahuldati pooles ulatuses. Määrusest võib järeldada, et kohus lähtus menetluskulude jaotamisel sellest, et kaebus rahuldati pooles ulatuses ehk kohus on põhjendanud, miks jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades kaebuse rahuldamise ulatust, on õiglane jätta menetluskulud
Avaldaja kolm esimest avaldust on seotud ühe juhtumi asjaoludega. Kohtutäitur on võtnud täitemenetluses kasutusele kõik kohtutäituri pädevuses olevad meetmed. Puudutatud isikule on tehtud kaks hoiatust sunniraha määramise kohta. Isegi kui kohtutäitur teeb avaldaja avalduste osas uue otsuse, siis ei lahenda see suhtluskorra täitmisel tekkivaid probleeme. Täitmisel olev kohtumäärus ei ole nii pooltele kui ka kohtutäiturile ja kohtule täies ulatuses arusaadav. Kohtutäitur on avaldajat teavitanud tuvastushagi esitamise võimalusest. Kohtuistungil kohus täpsustas, et antud juhul on kõige sobivam õiguskaitsevahend esitada kohtule avaldus suhtluskorra muutmiseks. Sunniraha määramine puudutatud isikule ei aita kaasa suhtluskorra täitmisele ja vanemate suhete paranemisele. Avaldaja on kõigist võimalikest õiguskaitsevahenditest valinud sellise, mis on kulukas, kuid ei vii tulemusele, mis soodustaks suhtluskorra täitmist. Seetõttu ei ole kohtutäitur nõus kandma avaldaja menetluskulusid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 12.10.2020 määrus muutmata. 7. Lähtudes
§-st 659 ja § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotuse osas. 8. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud
lg 1 alusel nende endi kanda.
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega selles, et maakohus ei ole menetluskulude jaotust piisavalt põhjendanud, kuid see ei ole toonud kaasa ebaõige otsustuse tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul saab kohtumääruse alajaotusest „Menetluskulude jaotus“, kus on märgitud, et kohus rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri 07.04.2020 ja 14.05.2020 otsuste peale, kuid jätab rahuldamata kaebuse 17.04.2020 ja 22.05.2020 otsuste peale, järeldada, et maakohtus on lähtunud menetluskulude jaotamisel asjaolust, et avaldaja kaebused rahuldati osaliselt. Kohtul on
lg 1 alusel menetluskulude jaotamisel laiaulatuslik kaalutlusõigus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Vaatamata määruse ebapiisavale põhjendamisele ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul menetlusosaliste menetluskulusid nende endi kanda jättes diskretsiooni piire ületanud. Kõik avaldaja kohtutäiturile esitatud avaldused põhinevad Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-18-14718 18.12.2018 tehtud määrusel, millega on määratud kindlaks avaldaja suhtlemiskord lapsega. Maakohus rahuldas avaldaja kaebused kohtutäituri otsuste peale seonduvalt nimetatud kohtumääruse täitmisega osaliselt, st kaebused olid põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus, tutvudes asja materjalidega, on seisukohal, et sellist menetluskulude jaotust ei ole alust pidada ebaõiglaseks. Kuna maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel diskretsiooni piire ületanud, puudub alus maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus märgib veel, et hagita menetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt on kohtu aktiivsus hagita menetluses suurem kui hagimenetluses. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste väidetega ning võib tõendeid koguda omal algatusel. Sellest tulenevalt on menetlusosaliste menetluskulud hagita menetluses eelduslikult võrreldes hagimenetlusega väiksemad. 9. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud
Teistele menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.