← Eesti

2-18-120254/21

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-120254 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi OÜ Järve Biopuhastus hagi OÜ Natural Fuel vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes Hagihind 2 569,07 eurot Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg Hageja: OÜ Järve Biopuhastus (registrikood 10854476, asukoht: Sompa tn 3, Jõhvi 41533, Ida-Viru maakond) Hageja esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo, e-post: roman.golovenko@jewelex.ee Kostja: OÜ Natural Fuel (registrikood 12898058, asukoht: Välja tn 20, Tallinn) Kostja esindaja: Juhatuse liige M N, e-post: xxx
  3. mai
  4. a RESOLUTSIOON
  5. Rahuldada hagi.
  6. Välja mõista OÜ-lt Natural Fuel OÜ Järve Biopuhastus kasuks põhivõlgnevus 2 332 (kaks tuhat kolmsada kolmkümmend kaks) eurot 41 senti ja viivis seisuga 31.07.
  7. a 54 (viiskümmend neli) eurot 25 senti, kokku 2 386 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend kuus) eurot 66 senti. 2
  8. Välja mõista OÜ-lt Natural Fuel OÜ Järve Biopuhastus kasuks viivis alates 01.08.
  9. a kuni põhinõude (2 332,41 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
  10. Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.
  11. Välja mõista OÜ-lt Natural Fuel OÜ Järve Biopuhastus kasuks menetluskulud 625 (kuussada kakskümmend viis) eurot. 4.
  12. Välja mõista OÜ-lt Natural Fuel OÜ Järve Biopuhastus kasuks viivis menetluskuludelt (625 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. OÜ Järve Biopuhastus esitas Viru Maakohtule hagi OÜ Natural Fuel vastu põhivõla 2 343,73 euro, viivise 54,25 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja määratud Kiviõli Linnavolikogu 29.08.
  14. a otsusega nr 26 määratud alates 01.10.
  15. a Kiviõli linna haldusterritooriumil vee-ettevõtjaks. Kostja on kinnisasja, mis asub xxx linnas, omanik (registriosa nr xxx). Hageja osutas kostjale veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust, mille eest kostja ei ole hagejale nõuetekohaselt maksnus. Alates 07.03.
  16. a oli kostja taotlusel kostja kinnistul vee tarbimine hageja poolt suletud. Seisuga 31.07.
  17. a võlgneb kostja hagejale osutatud teenuste eest 3 343,73 eurot. Põhivõlgnevusele on arvestatud seisuga 31.07.
  18. a viivis 54,25 eurot. Poolte vahel kirjaliku lepingut sõlmitud ei olnud. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg 1 alusel vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovere ärajuhtimist. ÜVVKS § 7 lg 2 kohaselt määratakse vee-ettevõtja kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. 3 lg 8). Hageja leiab, et pooltevahelised võlasuhted tekkisid käsundita asjaajamisest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2). Hageja esitas alternatiivselt ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude.
  19. Kostja hagile ei vastanud. Kohtu 23.01.2019 a kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) hagi rahuldati. Kostja esitas kaja ning kohtu 19.12.
  20. a määrusega kaja rahuldati ning menetlus taastati.
  21. Kostja vastuväidete kohaselt puudus poolte vahel leping, mistõttu tuleks hagi jätta läbi vaatamata. Kinnistul reaalne tegevus puudus. Veekulu oli seotud veetoru lõhkemisega kinnistul, millest hoone omanik sai teada siis, kui tuli ülisuur (1 715,68 euro suurune) arve. 06.03.
  22. a 3 saadeti kostja e-postile vee arve. Kohaselt kostja vastas e-posti teel, et tegu peab olema veeavariiga ning palus vesi viivitamatult sulgeda. Vee sulgemine teostati hageja poolt alles järgmisel päeval, so 07.03.
  23. a, millega kahju suurenes.
  24. Kohtuistungil hageja esindaja selgitas, et veeavarii toimus kostjale kuuluval kinnistul. Kostja on tasunud 11,32 eurot, mille tõttu põhivõlgnevuse summaks jääb 2 332,41 eurot. 18.08.
  25. a tasus kostja 279,93 eurot. Hageja saatis kostjale lepingu projekti, kuid kostja allkirjastatud lepingut hagejale ei tagastanud. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et kinnistu valdus oli kostja poolt üle antud Axxx OÜ-le, kellega oli sõlmitud suuline üürileping. Üürnik pidi tasuma selle lepingu järgi üüri ja kinnistuga seotud kommunaalmaksed. Veearved esitati kostjale, kes edastas need omakorda oma üürnikule. Kostja tasus arved vee eest, kui nägi, et üürnik ei ole neid tasunud ja on viivituses. Üürnik jättis 01.03.
  26. a (veebruarikuu eest) ja 01.04.
  27. a (märtsikuu eest) arved maksmata. Tänaseks on üürniku ettevõte äriregistrist kustutatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  28. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  29. Vaatamata sellele, et pooled ei ole sõlminud veevarustuse kohta kirjalikku lepingut on hageja kostjale kuuluvale kinnistusele veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust osutanud. Vaidluse all ei see, et kostja on osa arveid tasunud. Tähtust ei oma see, et kostja väidetel andis ta valduse üle xxx OÜ-le. Kostja mõjusfääri kuulus sel juhul nõude maksmapanek üürniku vastu viimase tarbitud kommunaalteenuste eest tasu nõudes. Hageja on esitanud arved õigele isikule, so kinnistu omanikule. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-25-08 leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi.
  30. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest.
  31. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2 332,41 eurot, viivis 54,25 eurot, lisanduv viivis alates 01.08.
  32. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Lisanduva viivise nõue on põhjendatud tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 ning menetluskuludelt viivise nõue on põhjendatud tulenevalt TsMS § 177 lg
  33. Menetluskulude jaotus
  34. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 9.
  35. Seega peab hageja menetluskulud kandma kostja. 9.
  36. Hageja menetluskulud on õigusabi 350 eurot ja tasutud riigilõiv 275 eurot, kokku 625 eurot. 4 9.
  37. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud summas 625 eurot. Menetluskulud on põhjendatud. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.