← Eesti

2-20-13281/2

2-20-13281 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-20-13281 Menetlusosalised ja nende esindajad

§ 28

alusel täiteasja nr 084/2020/2244 raames, kus on alustatud täitemenetlus sissenõudja Bondora AS ja Pärnu Maakohtu 16.04.

  1. a otsuse tsiviilasjas nr 2-20-108650 alusel. Nõude sisu ja suurus: võlgnevus summas 664,42 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse kulud, mis 2 koosnevad kohtutäituri tasust summas 210 eurot ja täitemenetluse alustamise tasust summas 36 eurot. Nõude jääk on 910,42 eurot. Avaldusest nähtuvalt on võlgniku suhtes kohtutäitur Oksana Kutšmei büroos menetluses veel üks võlanõue. Täiteasjas nr 084/2020/4253 on alustatud täitemenetlus sissenõudja OK Incure OÜ ja Pärnu Maakohtu 23.07.
  2. a määruse alusel. Nõude sisu ja suurus: võlgnevus summas 764,54 eurot, millele lisanduvad täitedokumendist tulenev jooksev viivis ja täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust summas 270 eurot ja täitemenetluse alustamise tasust summas 36 eurot. Nõude jääk on 1070,54 eurot. Kuna võlgnik viibib kinnipidamisasutuses Tartu Vanglas kuni 03.12.
  3. a, siis ei ole võlgnikul sissetulekut ega ka muud vara, mille arvelt nõude täitmine mõistliku aja jooksul võimalik oleks. Kohtutäitur arestis 19.08.
  4. a võlgnikule kuuluva korteriomandi registriosa nr 243935 hinnaga 2900 eurot. Kinnisasja arestimisakt on võlgnikule kättetoimetatuks loetud 21.08.
  5. a, mil see on antud Tartu Vangla kantselei spetsialistile võlgnikule üleandmiseks. Samal ajal on võlgnikule edastatud ka teade korteriga tutvumise soovist. Võlgnik pole kohtutäituriga ühendust võtnud. Kohtutäitur lootis, et võlgnikul on võimalus volitada kedagi väljaspool vanglat, kes saaks kohtutäituril võimaldada kinnisasjaga tutvuda või võlgnik teatab, kellel on korteri valdus. Kohtutäituri hinnangul on ilmne, et võlgnik ei tee ega kavatse teha kohtutäituriga vajalikul määral koostööd, et teostada vara ülevaatus. Seega on alust arvata, et ka edaspidi puudub koostöö vajalikul määral, et tutvustada sundtäitmise käigus võõrandatavat vara ostuhuvilistele. Kohtutäitur on seisukohal, et vara hariliku väärtuse määramiseks ning soovijatele müüdava asjaga tutvumise õiguse tagamiseks on vältimatult vajalik tutvuda arestitava varaga ning siseneda koos ostuhuvilistega võlgniku korterisse. Kohtutäitur viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-140-10 (p 11), nr 3-2-1-107-12 (p 11) ja nr 3-2-1-35-15 (p 12).
  6. 19.10.
  7. a kuulas kohus telefoni teel ära võlgniku Kxxxxx Vxxxxxxx. Kxxxxx Vxxxxxxx avaldas, et vabanes tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt
  8. a septembris ning käesolevalt elab temale kuuluvas korteris asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Võlgnik ei soovi tema omandis oleva korteri müüki, vaid sõlmida kohtutäituriga kokkulepe võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Kxxxxx Vxxxxxxx soovib teha kohtutäituriga koostööd ning on nõus korteri ettenäitamisega. Kohtutäituril tuleks helistada ette ning leppida ettenäitamiseks aeg kokku. Kxxxxx Vxxxxxxx töötab alates 01.10.
  9. a Kxxxxxxx OÜ-s. KOHTU SEISUKOHT
  10. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Avaldaja on esitanud avalduse täitemenetluse seadustiku (

) § 28 lg 2 kohaselt võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks. 4.

§ 28

lg-test 1, 2 tulenevalt annab kohus kohtutäiturile loa võlgniku kinnisasjale sisenemiseks, kui siseneda on vaja täitedokumendi täitmiseks. Sama paragrahvi lg 21 kohaselt võib nimetatud kohtumääruse teha ilma, et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Täitedokumendi täitmiseks on avaldusest nähtuvalt vajalik arestida võlgniku kaasomandis olev kinnisasi ning see hiljem võõrandada.

§ 137

ja § 85 järgi on kaasomandis oleva majaosa võõrandamiseks vajalik võimaldada soovijatel majaosaga ja kinnisasjaga tutvuda. Eramusse ja kinnisasjale sisenemine nende ostuhuvilistele tutvustamiseks on seega vajalik täitedokumentide täitmiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-15).

  1. Kohus leiab, et kuna võlgnik Kxxxxx Vxxxxxxx on väljendanud nõusolekut vabatahtlikult lubada kohtutäituril tutvuda kinnisasjaga, tuleb selline võimalus võlgnikule ka anda. Kohus leiab, et põhjendatud on anda luba kohtutäiturile võlgniku Kxxxxx Vxxxxxxx nõusolekul tema 3 omandis olevale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa numbriga 2438935) sisenemiseks ning seal viibimiseks vara hindamise, arestimistoimingu läbiviimise eesmärgil ning koos täitetoimingul osalevate isikutega (sh ostuhuvilised ja/või manukad ja/või politseiametnikud) vara ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Kohtutäituril tuleb võlgniku omandis olevasse korterisse sisenemiseks võtta ühendust võlgnikuga (telefon xxxxxxxx) ning aeg ettenäitamiseks võlgnikuga kooskõlastada. Kohus on selgitanud võlgnikule vajadust telefonile vastata ja teha koostööd kohtutäituriga.
  2. Juhul kui võlgnik Kxxxxx Vxxxxxxx siiski vabatahtlikult ei võimalda kohtutäituril tema omandis ning valduses olevale kinnisasjale (registriosa numbriga 2438935) siseneda, tuleb

§ 28lg 2 alusel anda kohtu luba kinnisasjale sisenemiseks.

Sellise loa andmine kohtutäiturile on põhjendatud võlgniku varasema käitumisega, sh võlgnik on keeldunud koostööst kohtutäituriga. Soovijatel on

§ 85

lg 1 kohaselt õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. Kohtutäitur Oksana Kutšmeile tuleb eeltoodust tulenevalt anda

§ 28

lg-te 1, 2 alusel luba (juhul, kui Kxxxxx Vxxxxxxx vabatahtlikult kinnisasjale sisenemist ja seal viibimist ei võimalda) siseneda koos täitetoimingu läbiviimiseks vajalike isikutega ilma Kxxxxx Vxxxxxxx nõusolekuta tema kaasomandis olevasse majja ja kinnisasjale esmalt arestimistoimingu läbiviimiseks ning seejärel hiljem vajadusel ruumide ostuhuvilistele tutvustamiseks. 7.

§ 85lg 2 kolmanda lause kohaselt tuleb arvestada ka võlgniku huve.

Seetõttu peab kohus otstarbekaks lubada kohtutäituril siseneda koos täitetoimingu läbiviimiseks vajalike isikutega korterisse võlgnikule eelnevalt ette teatatud aegadel ja iga enampakkumise puhul mitte rohkem kui kahel korral. 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Kohus toimetab määruse kätte avaldajale ja võlgnikule.

§ 28

lg 4 kohaselt peab kohtutäitur enne läbiotsimise algust ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja. 9. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb riigilõiv jätta võlgniku kanda. Riigilõiv hagita menetluses läbivaadatava asja esitamisel on RLS § 57 lg 5 alusel 50 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust ja TsMS § 179 lg-t 1, tuleb mõista riigi kasuks välja riigilõiv 50 eurot. Asjaolu, et kohtutäitur on riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 7 kohaselt vabastatud kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest, ei vabasta võlgnikke TsMS § 172 lg 1 ja § 179 lg 1 alusel riigilõivu riigituludesse hüvitamise kohustusest. Muud võimalikud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.