← Eesti

2-20-11962/7

Tsiviilasi nr 2-20-11962 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 5.november 2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-

§ 143

lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Menetluskulude jaotus PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades tuleb jätta pankrotimenetluse kulud avaldaja kanda. Käesolevas asjas ei ole kohus määranud ajutist haldurit ja seega ei ole tekkinud menetluskulusid ajutise halduri tasu näol. Teadaolevaks menetluskuluks on pankrotiavalduselt tasutud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8 sätestab, et võlgniku, tema surma korral pärija pankrotiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 eurot. Maksekorralduse nr 2026 kohaselt on avaldaja Mxxx Rxxxx tasunud avalduse esitamisel Txxxx Jxxxxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks riigilõivu 75 eurot. Seega tuleb enammakstud riigilõiv summas 65 eurot avaldajale tagastada. Kohtutäitur Janek Pool on inventuuriaktis märkinud, et inventuuri tegemise kuluks on kohtutäituri tasu mitte vähem kui 35 eurot, lisandub käibemaks.

§ 142

lg 1 p 1 järgi pärast inventuuri tegemist täidetakse pärandvaraga seotud kohustused järgmiselt (p.1) esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud;

§ 139lg 8 järgi inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvelt.

Seega jäävad pärandvara inventuuri tegemise kulud pärija kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.