Obsah (5)

§ 1043§ 1045§ 127§ 128§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu Xxx XXX OÜ tsiviilhagi summas 8709,43 eurot ning mõista K J’lt kannatanu Xxx XXX OÜ kasuks välja 8709,43 eurot (kaheksa tuhat seitsesada üheksa eurot ja 43 senti), mis K J’l tuleb kanda Xxx XXX OÜ pangakontole nr xxx (Swedbank).

1. Rahuldada kaitsja Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 108 eurot (sh tasu 90 eurot ja käibemaks ja käibemaks 18 eurot) ning jätta see menetluskulu KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 24.04.2020 laekus kohtuasi nr 1-20-2706 K.J süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1,2, § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 121 lg 2 p 3 järgi koos süüdistusaktiga lühimenetluse korras Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale. Süüdistusaktist ja toimiku materjalidest nähtus muuhulgas, et asjas on tsiviilhagi esitanud ka kannatanu Xxx XXX OÜ summas 8709,43 eurot. Hagi aluseks on asjaolu, et 1 16.01.2020 kella 14.53 paiku toimus korterimaja korterist aadressil xxx xxx peatänava sõidutee suunas xxx reg nr xxx ja reg nr xxx liinibussi tulistamine (I kd tl 10). 24.04.2020 määrusega anti süüdistatav K.J kohtu alla ja võeti Xxx XXX OÜ hagi menetlusse. Kohus arutas asja 6.05.2020 ning tegi 15.05.2020 kohtuotsuse, millega tunnistas K.J süüdi KarS § 263 lg 1 p 2 järgi (16.01.2020 episoodis), § 121 lg 1 järgi (19.03.2020 episoodis) ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi (2.03.2020 episoodis) ning mõistis talle liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestas alates 27.03.
2. 14.02.2020 episoodis mõistis maakohus K.J’t õigeks. Sama kohtuotsusega rahuldas maakohus kannatanu xxx tsiviilhagi summas 660 eurot, kannatanu xxx seadusliku esindaja tsiviilhagi summas 159,95 eurot ning kannatanu xxx tsiviilhagi summas 22,93 eurot. Kannatanu Xxx XXX OÜ tsiviilhagi summas 8709,43 eurot jättis maakohus läbi vaatamata. Maakohtu otsusele esitasid apellatsiooni K.J ja kannatanu Xxx XXX OÜ esindaja. Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2020 otsusega rahuldati kannatanu Xxx XXX OÜ esindaja apellatsioon ning tühistati maakohtu 15.05.2020 otsus osas, millega Xxx XXX OÜ tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Tühistatud osas saatis ringkonnakohus kriminaalasja Xxx XXX OÜ tsiviilhagi lahendamiseks Viru Maakohtule samas koosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. K.J apellatsioon jäeti rahuldamata. 4.12.2020 kohtuistungil Prokurör jätkuvalt toetas kannatanu tsiviilhagi, kõik kahju suurust kinnitavad materjalid on lisatud toimikusse. Kahju peab hüvitama, kui kahju tekitaja on kahju tekitamises süüdi. J käitus õigusvastaselt ja tekitas kahju, mis tuleb tema käest välja mõista. K.J võttis istungil hagi õigeks. Kaitsja leidis, et hagi on põhjendatud osaliselt, s.o asendusbusside juhtide töötasu ja kütusekulu osas, aga ei ole tõendatud busside klaaside vahetuse osas. Kuigi kannatanu on esitanud kalkulatsiooni, kannatanu esindaja oli üle kuulatud veebruaris 2020, kus ta väidab, et bussid olid remonditud ja läksid liinile juba jaanuaris, eeldada tuleb, et arved remondi eest olid esitatud ja olid tasutud, aga need andmed kannatanu esindaja millegipärast ei soovinud esitada, kuigi ülekuulamise protokollist nähtuvalt sellised küsimused kannatanule esitati, aga kannatanu jäi siiski esitatud summa juurde. Tõendamata on remondikulude summa, selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Alternatiivselt on kaitsja nõus ringkonnakohtu ettepanekuga, et asi tuleb tagasi saata prokuratuuri. Reaalsed kulutused busside remontimiseks ei ole tõendatud, hagi saab rahuldada ainult osaliselt. Kannatanu esindaja teatas 3.11.2020 e-kirjaga, et kannatanu OÜ Xxx XXX jääb hagis esitatu juurde, ei pea vajalikuks esindaja osavõttu kohtuistungil ning pole kohtuistungile tulnud. Pooled jäid nõusse asja lahendamisega ilma kannatanu kohtuistungist osavõtuta. 2 KOHTU SEISUKOHT Kuna antud asja faktilised asjaolud on juba tuvastatud Viru Maakohtu 15.05.2020 otsusega (mis jõustus 17.10.2020) ning Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2020 otsusega saadeti asi maakohtule lahendamiseks vaid Xxx XXX OÜ tsiviilhagi osas, siis antud otsust tehes piirdubki kohus selle tsiviilhagi puudutavate küsimuste uurimisega. Seejuures lähtub kohus sellest, et maakohtu varasem otsus on selles osas ringkonnakohtu otsusega tühistatud ning 15.05.2020 otsuses väljendatud seisukohad ei ole maakohtule antud otsust tehes enam siduvad. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. juuni
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-11-07, p 47;
5. jaanuari
6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-60-07, p 32 ja
7. mai
8. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-4109, p 9). Võlaõigusseaduse (

) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128lg 1-3 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise.

§ 132

lg 1 ja 4 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Seega ülejäänud juhtudel, mille hulka kuulub ka käesolev kaasus, on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. 4.12.2020 kohtuistungil võttis K.J kannatanu Xxx XXX OÜ hagi õigeks. Tema kaitsja aga pidas hagi põhjendatuks vaid osaliselt, asendusbusside juhtide töötasu ja kütusekulu osas, mitte aga busside remontimise ehk klaaside vahetuse osas. Kaitsja puhul on antud juhul tegemist tsiviilkostja esindajaga TsMS § 217 lg 6 mõistes, mille järgi esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Seetõttu tekkinud on olukord, kus esindaja ja esindatava seisukohad on omavahel osaliselt (busside remondikulude osas) vastuolus. TsMS § 444 lg 3 kohaselt hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna K.J poolt liinibusside pihta tulistamine on maakohtu 15.05.2020 otsusega tuvastatud ning keegi pooltest ei vaidlustanud seda asjaolu, ei hakka kohus sellel pikemalt peatuma ning jääb juba varem samas asjas tuvastatu juurde, et 16.01.2020 kella 14.53 paiku K J, viibides N M korteris 3 aadressil xxx koos N M ja D L ning kasutades metallist kuulidega laetud pneumopüstoli Borner C11 tulistas vähemalt viis korda nimetatud korteri köögiaknast xxx tn sõidutee suunas seal sõitnud liinibusside pihta. Tulistamise tagajärjel oli Xxx XXX OÜ-le kuuluvas bussis xxx registrimärgiga xxx lõhutud üks klaaspakett, bussis xxx registrimärgiga xxx sai kahjustada kolm klaaspaketti. Seda kinnitavad ka K.J enda kohtueelses menetluses ütlused, milles ta tunnistab liinibusside pihta korteri aknast tulistamist (I kd tl 153-157), aga ka N M’i (I kd tl 116-120) ja D L’i (I kd tl 134139) ütlused, et just K.J on busside pihta tulistanud. Samuti tõendab seda 16.01.2020 läbiotsimisprotokoll, mille käigus leiti Mi korterist läbiotsimise käigus õhupüstol (I kd tl 70-72), aga ka sündmuskohal tegutsenud politseitöötajate P R’i (I kd tl 88-90) ja D K (I kd tl 91-92) ütlused (millest nähtuvalt avastati sündmuskohal lõhutud akendega bussid ning peale otsinguid leiti üles ka tulistaja – K.J). Samuti tõendab K.J poolt liinibusside pihta tulistamist ja busside akende kahjustamist 16.01.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvad bussidel reg.märgiga xxx ja xxx olid tekkinud kahjustused, sh bussil reg mg-ga xxx oli kahjustatud üks aken ning bussil reg nr-ga xxx kolm akent (I kd tl 44-53). Busside pihta tulistamist ja busside aknaklaaside kahjustamist kinnitavad ka bussides viibinud juhtide ja reisijate ütlused, s.o tunnistaja A V (I kd tl 77-78), A A (I kd tl 79-83), V S (I kd tl 93-97), N K (I kd tl 99-103), F B (I kd tl 105-109) ütlused, mille järgi liinibusside liikumise käigus toimus busside pihta tulistamine, mille tulemusena busside mõned klaasid olid lõhutud. Kuna kõiki neid asjaolusid kohus on juba käsitlenud 15.05.2020 otsuses, siis ei käsitle kohus need siinkohal pikemalt, seda enam, et kõik need asjaolud on väljaspool vaidlust ja on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Xxx XXX OÜ 23.01.2020 kalkulatsiooni järgi 16.01.2020 xxx aknast busside tulistamisel tekitati Xxx XXX OÜ-le kahju järgmiselt:

1. Buss inimeste edasi transportimiseks Xxx-Kohtla-Järve-Kiviõli (kütuse hind 1,278, kütus kokku käibemaksuga 18,339, läbisõit 41 km, bussijuhi töötasu bruto 40 eurot).
2. Buss – liini nr 104 asendus kell 16.15 väljumisega Kohtla-Järvelt – Xxx-Kohtla-Järve-Kiviõli (kütuse hind käibemaksuga 1 l 1,278, kütus kokku käibemaksuga 18,339, läbisõit 41 km, bussijuhi töötasu bruto 40 eurot).
3. Buss liini nr 117 asendamiseks Xxx-Savala (kütuse 1l hind käibemaksuga 1,278, kütus kokku käibemaksuga 3,578, läbisõit 8 km, bussijuhi töötasu bruto 40 eurot) Buss xxx remont xxx 2261,02 eurot (Xxx-Jõhvi-Xxx kütuse hind käibemaksuga 1,278, kütus kokku käibemaksuga 25,048, läbisõit 56 km). Buss xxx remont xxx 6238,06 eurot (Xxx-Jõhvi-Xxx, kütuse hind käibemaksuga 1 l 1,278, kütus kokku käibemaksuga 25,048, läbisõit 56 km). Kütuse kulu kokku 90,35 eurot, juhtide töötasu ja remondi kulud kokku 8619,08 eurot. Kulud kokku 8709,43 eurot. (I kd tl 11-13) Kuna asendusbusside kütusekulu ja bussijuhtide töötasu osas (40+18,339+40+18,339+40+3,578 eurot) võtsid hagi õigeks nii K.J kui ka kaitsja, siis selles osas jätab kohus põhjendused kohtuotsusest välja. Busside remondikulude osas (2261,02+25,048+6238,06+25,048 eurot), milles K.J ja kaitsja seisukohad olid omavahel vastuolus (esimene võttis hagi õigeks, teine aga vaidles hagile vastu), aga peab kohus vajalikuks esitada omad põhjendused, sest tegemist on põhilise vaidlusküsimusega selles asjas. Äriregistri väljatrükist nähtuvalt Xxx XXX OÜ juhatuse liige on M V (I kd tl 17). Kanntanu esindaja M V ütluste kohaselt busside xxx reg nr xxx ja xxx omanik on Maanteeamet. OÜ Xxx XXX kasutuses olid need bussid 13.03.2012 kuni 31.01.
4. Bussid olid hanke tulemusena selleks ajaks kasutamiseks määratud. Alates 1.02.2020 bussid on teise firma all, xxx kasutuses, kes on vastutav kasutaja, omanik on siiani Maanteeamet. xxx on ainuke õiguslik firma, mis teostab remonti Ida-Virumaal just xxx busside klaaside osas, need on spetsiifilised klaasid, 4 teised firmad selliste klaaside remondi ja paigaldusega ei tegele. Teenindaja, kes tegi hinnapakkumise xxx-st oli V T. Ainult tema teostab klaaside vahetust ning klaasid tellib ta Tallinnast firmast xxx. V.T vormistas tellimuse, Poolas oli klaas olemas, umbes järgmine nädal tuli klaas kohale ja ühe bussi kahjustus parandati ära umbes 22.-25.01.
5. Liinile läks xxx buss umbes 28.01.
6. Teine buss xxx läks liinile varem, umbes 23.01.2020, täpselt ei mäleta. (I kd tl 18-20). Dokumentaalsete tõenditega on tõendatud kannatanu ütlustest nähtuv, et nimetatud bussid olid Xxx XXX OÜ kasutuses ja alates 1.02.2020 on need xxx kasutuses. Ida-Viru maavalitsuse ja OÜ Xxx XXX vahel 21.02.2012 sõlmitud xxx lisadest nr 6-8 nähtub vara (busside, sh xxx reg mk xxx ja xxx) üle andmine Maanteeametilt Xxx XXX OÜ-le, samuti riigivara (samade busside) tagastamine Xxx XXX OÜ-lt Maanteeameti esindajale, busside kasutusse andmise tingimused ehk kastutustingimused, busside garantiitingimused. Lisatud on ka busside reg mg-ga xxx ja xxx registreerimistunnistuste koopiad (väljastatud 7.03.2012), mille järgi busside vastutav kasutaja on Xxx XXX OÜ, omanik on Maanteeamet. Samuti liiklusregistri väljavõtted, et hetkel (4.02.2020 seisuga) on busside xxx ja xxx vastutavaks kasutajaks xxx, lisatud ka äriregistri väljatrükk xxx suhtes (I kd tl 21-43). Peale selle nähtub kannatanu esindaja ütlustest, et xxx oli ainuke Ida-Virumaal tegutsev ettevõte, mis oli suuteline busside klaaspaketid välja vahetada. Et xxx tegi kannatanule vastava hinnapakkumise kinnitavad vastavad kalkulatsioonid. xxx poolt bussi reg nr-ga xxx suhtes koostatud kalkulatsiooni järgi varuosadeks on küljeklaas 1 tk maksumusega 1679,18 eurot (käibemaksuta), millele lisandub klaasivahetus summas 150 eurot, klaasiliimid ja materjalid kokku 55 eurot. Summa kokku 2261,02 eurot (käibemaksuga) (I kd tl 12). Teine kalkulatsioon on koostatud bussi nr xxx suhtes ja selle järgi kolme küljeklaasi maksumus on 1711,77 + 1664,53 + 1207,08 eurot. Klaasiliimide ja materjalide maksumus kokku 165 eurot ning klaasivahetuse maksumus kokku 450 eurot. Summa kokku 6238,06 eurot (I kd tl 13). Seega kannatanu ütlused ja kannatanu koostatud kalkulatsioon temale tekitatud kahjust, sh busside kahjustatud aknaklaaside ja nende vahetamise maksumuse osas, riimuvad Auto Jõhvi AS kalkulatsioonidega. Teisi dokumente nimetatud kalkulatsioonides märgitud tööde ja kaupade müümise või kannatanu poolt tasumise kohta kriminaalasja materjalide hulgas ei ole. Peale eelpooltoodud tõendite uurimist kohus osaliselt nõustub kaitsja arvamusega, et kannatanu oleks võinud lisatõenditena esitada veel dokumente, mis kinnitaksid nii xxx kalkulatsioonides kirjeldatud tööde sooritamist (busside aknaklaaside vahetamist) ja selle eest tasumist. Samas selliste dokumentide toimiku materjalide seas puudumine ei tähenda iseenesest, et kannatanu hagi on selles osas põhjendamata ning olenemata koostatud kalkulatsioonidest selles kirjeldatud tööd on jäänud xxx poolt reaalselt sooritamata ja kannatanu pole nende eest kalkulatsioonides fikseeritud tasu maksnud. Vaidlust ei ole (ning eelpool toodud tõenditega on tõendatud), et bussil reg nr-ga xxx oli kahjustatud üks aken ja bussil nr-ga xxx kolm akent. xxx poolt koostatud kalkulatsioonides uute klaaspakettide tellimiseks ja paigaldamiseks (esimese bussi suhtes kogusummas 2261,02 eurot ja teise bussi suhtes kogusummas 6238,06 eurot) on konkreetselt lahti kirjutatud tööde maht, iseloom ja tasu suurus tööde ja uute klaaside eest. Need summad on mõistlikud ning puudub alus kahelda kalkulatsioonides toodud andmete korrektsuses ja usaldusväärsuses. Seejuures ei oma tähtsust, millises summas on antud asjas esitanud tsiviilhagi teine kannatanu (kellele tekitati analoogne kahju), sest tegemist on erinevate teenusepakkujatega (xxx bussis oli kahjustatud üks aknaklaas 5 ning selle remontimisega ei tegelenud xxx, vaid teine ettevõte - xxx, mis asub mitte Ida-Virumaal, vaid Tartumaal) ning loogiline on järeldada, et erinevad ettevõtjad ei pruugi pakkuda oma teenused ja kaubad sama hinnaga. Seetõttu erinevus tööde ja kaupade maksumuses iseenesest ei tekita kahtlust kalkulatsioonides ning Xxx XXX OÜ hagis esitatud summade põhjendatuses. Riigivara tagastamise kontrollaktist nähtuvalt 31.01.2020 kontrollis busside reg nr-ga xxx ja xxx seisukorda Maanteeameti juhtivekspert ning kummagi bussi suhtes ei olnud märkusi või etteheiteid nende seisukorra suhtes (xxx bussi suhtes oli märkus, et turbost lekib õli, aga see ei ole antud juhtumiga seotud ). Busside uuele kasutajale märkusteta üle andmine oleks välistatud, kui busside akende kahjustatud klaaspaketid oleksid jäänud selleks ajaks välja vahetamata. See tõendab, et xxx (ja Xxx XXX OÜ) koostatud kalkulatsioonides kirjeldatud tööd said ka reaalselt tehtud ja aknaklaasid välja vahetatud ning kannatanul on sellega seoses tekkinud kas vastavad rahalised väljaminekud või tekkinud rahaline kohustus töid sooritanud ettevõtja ees tsiviilhagis märgitud summas. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kannatanu Xxx XXX OÜ tsiviilhagi summas 8709,43 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses

§ 127

lg 1, § 132, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ning mõista K J’lt 8709,43 eurot kannatanu Xxx XXX OÜ kasuks välja, mis tuleb kanda Xxx XXX OÜ pangakontole nr xxx. Kohtueelse menetluse ajal tunnistati K.J ema N J tsiviilkostjaks, sest siis oli K.J veel alaealine (I kd tl 184; III kd tl 148). Praeguseks ajaks on K.J saanud täisealiseks ning kannab materiaalset vastutust oma tegude eest ise, mistõttu nimetatud kahjusumma tuleb mõista just tema (mitte aga tsiviilkostja N J käest) kannatanu kasuks välja. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja esitas tasutaotluse summas 108 eurot (sh tasu 90 eurot ja käibemaks ja käibemaks 18 eurot), mis kohtu arvates on mõistliku suurusega ja põhjendatud ning see tuleb rahuldada. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. K.J pani kuriteod toime alaealisena. Praegu kannab ta vangistust ning iseseisev sissetulek tal puudub. Samuti maakohtu 15.05.2020 otsusega mõisteti tema käest menetluskulud osaliselt välja, mistõttu täiendavate kulude kandmine ilmselgelt käib temal üle jõu. Seetõttu kaitsjatasu 108 eurot tuleb jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) D Minzatov Kohtunik 6