alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: nõuda kohustuse täitmist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg-st 1 tulenevalt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja palub kostjalt välja mõista viivist
2 и
Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja taotles menetluskuludena kostjalt 805 euro väljamõistmist, sealhulgas 500 euro tasutud riigilõivu, 5 euro tõlkekulude ja 300 euro õigusabikulu. Kohus leiab, et hageja esitatud menetluskulud on põhjendatud. Kohus rahuldab taotluse 2 2-20-8138 (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik Kohtuotsus on parandatud 10.12.2020 kohtumäärusega. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.