← Eesti

2-20-9912/12

Obsah (5)§ 43§ 45§ 7§ 44§ 35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-9912 T

§ 43lg 1 sõnastus annab kohtutäiturile õiguse nõuda lisatasu.

Seega ei ole lisatasu nõudmine kohustuslik. Üldpõhimõttena on kohtutäituril õigus saada lisatasu erandlikel juhtudel toimingute eest, mis on tehniliselt või õiguslikult keerukad või ajaliselt kulukad. Lisatasu saamise põhjuseks ei saa olla kohtutäituri igapäevase töö tegemine. Igapäevase töö hüvitamiseks ja kohtutäituri büroo majandamiseks on ette nähtud kohtutäituri põhitasu. Piisav ei ole ainuüksi vara enampakkumise korraldamine, läbiviimine ja tulemi jaotamine. Korraldatud enampakkumine või tulemi jaotamine peab olema võrreldes tavapärase enampakkumisega või tulemi jaotamisega kas tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Kohtutäitur ei käinud müüdavat kinnistut füüsiliselt näitamas ning selle ostis ära avaldaja kordusenampakkumise alghinnaga. Kolm eelnevat enampakkumist nurjusid liiga kõrge alghinna tõttu ehk kohtutäituri tegevuse tulemusena, sest avaldaja nõudis kohe pärast täitemenetluse algatamist kinnistu müüki madalama hinnaga. Kuulutuste avaldamine erinevates internetikeskkondades ja huvilistele müügikorra selgitamine ei ole sedavõrd keerukad ja ajamahukad toimingud, et õigustaksid lisatasu määramist. Sellega täidab kohtutäitur seadusest tulenevaid kohustusi. Kohtutäitur ei ole õigustatud nõudma lisatasu enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest üksnes põhjusel, et õiguspraktika puudumine muudab täitemenetluse keerukamaks ja vastutusrikkamaks. Erireegleid ühisvara müümiseks toimuvas täitemenetluses ei ole. 4. Kohtutäitur jättis 29.06.2020 otsusega avaldaja 08.06.2020 kaebuse rahuldamata. Käesolevaks hetkeks on kohtutäitur müünud enampakkumistel sõiduki Mercedes-Benz E280 CDI ning kinnistu. Märgitud sõiduki realiseerimise eest kohtutäitur lisatasu ei nõudnud. Sõiduki BMW X5 võõrandas avaldaja nõude vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul puudutatud isiku II 2

(9)2-20-9912 nõusolekuta, mistõttu seda täitemenetluses müüa ei saa. OÜ C osa ei ole kohtutäitur veel arestinud. Sõiduki Chrysler Grand Voyager müügiks toimub viies enampakkumine. Sõiduki Citroën DS3 Racing palusid avaldaja ja puudutatud isik II jätta müümata ning see on arestist vabastatud. Kohtutäituri põhitasu avaliku enampakkumise korraldamisel, millega lõpetatakse ühisomand, on 278 eurot, millele lisandub käibemaks (

§-d 32 lg 2 ja 36 lg 1 p1). Kohtutäituri tasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud toimingute eest ning majandada bürood tervikuna. Kohtutäituri tasu peab tagama kohtutäituri tegevuse jätkusuutlikkuse menetluse läbiviimisel. Ühisomanike vara enampakkumisel müümiseks toimuvas täitemenetluses on mõlemad menetlusosalised üheaegselt nii võlgniku kui sissenõudja rollis. TMS sellist menetlust ei reguleeri, mistõttu on selle läbiviimine õiguslikult keerukam ja ajakulukam ning selles tuleb kohaldada tavapärasest oluliselt rohkem seaduse analoogiat. Kohtutäitur müüb praegu korraga nelja vara ning iga vara puhul tuleb koostada arestimise akt, enampakkumise teade/teated, panna üles enampakkumise kuulutus(ed), koostada enampakkumise akt, jaotada tulem jne. Kohtutäitur on koostanud üle 50 dokumendi, pidanud menetlusosalistega kirjavahetust, vahendanud nende seisukohti, toimetanud kätte dokumente ning selgitanud menetluse läbiviimise korda nii telefoni teel, kirjalikult kui ka büroos. Kokku koosneb menetluse toimik rohkem kui 150 dokumendist. Kinnistu müügiks kulus kohtutäituril hinnanguliselt 15,5 tundi. Arvestades kohtutäituri töö mahtu, vastutust ja menetluse eripära, ei ole põhitasu 278 eurot piisav, et katta kohtutäituri tehtud töö ning muud kulud. Avaldaja ei nõudnud menetluse algusest alates kinnistu müüki võimalikult madala hinnaga. Avaldaja esitas kohtutäiturile seisukoha, et kinnistule arestimisel määratav hind peaks olema 120 000 eurot. Kohtutäitur arestis selle hinnaga 117 500 eurot. Avaldaja ei palunud kohtutäituril panna vara esimesel enampakkumisel müüki madalama hinnaga ning seda ei võimalda ka seadus. Kohtutäitur ei ole süüdi enampakkumise nurjumises, kuna on kinnistu hindamisel arvestanud menetlusosaliste seisukohti ja kinnistu turuväärtust. 5. Avaldaja esitas 09.07.2020 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäituri 04.06.2020 ja 29.06.2020 otsuste tühistamiseks.

§-d 43 ja 45 annavad õiguse nõuda lisatasu üksnes konkreetse vara enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest. Lisatasu ei ole mõeldud selleks, et kompenseerida kõik täitemenetluses tehtavad toimingud või subsideerida kohtutäituri põhitasu. Asjakohatud on kohtutäituri põhjendused, mis puudutavad müüdava vara hulka, sõiduki Chrysler Grand Voyager enampakkumiste arvu, OÜ C osa arestimist, vähest õiguspraktikat ühisomanike vara enampakkumisel müümiseks toimuvas täitemenetluses ning täitetoimiku ja täitetoimingute mahtu. Kuna kohtutäitur on soovinud lisatasu seoses kinnistu müügiga, tuleb lisatasu põhjendatust hinnata üksnes sellega seoses. Kohtutäituri 04.06.2020 otsuses välja toodud toimingud ei ole täitemenetluses vara müümise korral tavapäratud ning neist ei saa järeldada, et kinnistu enampakkumise korraldamine ja läbiviimine oli võrreldes tavapärase enampakkumisega tehniliselt või õiguslikult keerukam või ajaliselt kulukam. Ühtegi kinnistu enampakkumisega seotud toimingut ei vaidlustatud. Kinnistu näol on tegemist tavapärase müügiesemega. Ainuüksi nelja enampakkumise korraldamine ei ole alus lisatasu määramiseks. Kinnistu kiiremale müügile oleks aidanud kaasa see, kui kohtutäitur oleks pärast esimese enampakkumise nurjumist võtnud arvesse avaldaja palvet vähendada selle hinda 25% võrra. Puuduvad asjaolud, mis õigustaksid lisatasu 1456,18 eurot nõudmist, mis moodustab pea 2/3 maksimaalsest lisatasust ehk 2000 eurost. 3

(9)2-20-9912

§ 45

lg 1 alusel saab lisatasu nõuda üksnes juhul, kui enampakkumise on korraldanud, läbi viinud ja tulemi jaotanud kohtutäitur. Kohtutäitur on korraldanud ainult ühe enampakkumise, ülejäänud kolm enampakkumist korraldas kohtutäituri abi. Lisatasu seega määrata ei saanud.

  1. Kohtutäitur esitas 25.08.2020 vastuse, milles jäi 29.06.2020 otsuses toodud seisukohtade juurde ning taotles kaebuse rahuldamata jätmist.
  2. Pärnu Maakohus rahuldas 31.08.2020 määrusega avaldaja kaebuse ning tühistas kohtutäituri 04.06.2020 ja 29.06.2020 otsused. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu jättis maakohus kohtutäituri kanda, ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ekslik on avaldaja seisukoht, et enampakkumiste korraldamine kohtutäituri abi poolt välistab

§ 45lg 1 kohaldamise.

Kohtutäituri abi oli pädev korraldama enampakkumist kohtutäituri nimel ja vastutusel (

§ 7lg 1 ja 23 lg 3 teine lause).

Kinnisasja müümine enampakkumisel ei ole üldjuhul tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas täitetoiming. Piisav ei ole vaid vara enampakkumise korraldamine. See peab olema tavapärase enampakkumisega võrreldes kas tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Seega peab lisatasu määramise otsusest nähtuma kohtutäituri diskretsiooniotsus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 5-1928, p 89). Kohtutäituri 29.06.2020 otsuse põhjendustel ei ole alust lisatasu nõuda. Tegu ei ole spetsiifilise või keeruka müügiesemega, vaid tavapärase kinnisasja müügiga. Ainuüksi nelja enampakkumise korraldamine, millest kolm nurjusid osalejate puudumisel ja neljandal ostis kinnistu avaldaja ise, ei anna alust lisatasu määramiseks. Lisatasu ei ole mõeldud katma kohtutäituri bürookulusid. Nõustuda ei saa kohtutäituriga, et enampakkumiste korraldamine oli tavapärasest tehniliselt või õiguslikult keerukam, kuna menetlusosalised olid üheaegselt nii võlgniku kui ka sissenõudja rollis. Ostjate puudumise tõttu ei pidanud kohtutäitur kinnistut kellelegi näitama. Lisatasu ei ole mõeldud katma kulusid, mida kohtutäitur saaks nõuda TMS § 37 jj alusel. Kohtutäituril ei ole seega õigust lisatasu saada. Kohtule esitatud kaebuse rahuldamise korral on kohtul õigus tühistada nii kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne tasuotsus, mistõttu kuuluvad kohtutäituri 04.06.2020 ja 29.06.2020 otsused tühistamisele. Kaebuselt tasutud riigilõiv jääb TsMS § 172 lg 10 alusel kohtutäituri kanda ning ülejäänud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. 8. Avaldaja ja kohtutäitur esitasid vastavalt 14.09.2020 ja 16.09.2020 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Pärnu Maakohus ei pidanud 15.10.2020 põhjendatuks määruskaebusi rahuldada ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist osas, milles muud menetluskulud kui kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jäid menetlusosaliste endi kanda, ning tühistatud osas uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on õiglane jätta muud menetluskulud kui riigilõiv menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja on teinud kulutusi oma õiguste kaitseks ja nende tema kanda jätmine ei ole õiglane. Niivõrd suure lisatasu põhjendamatusse väljamõistmisesse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Kohtutäituril oli võimalus lisatasu väljamõistmise otsus menetluskulu 4

(9)2-20-9912 kandmata kohtueelses menetluses tühistada, mida kohtutäitur ei teinud. Mitme menetlusosalisega hagita asjas on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti ja kelleks on praegu kohtutäitur. Menetluskulude kandmine oli möödapääsmatu, kuna avaldajalt ei saanud oodata piisavaid teadmisi ja oskusi oma õiguste kaitsmiseks.
  1. Kohtutäitur taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmist. Maakohus on menetluskulude jaotamisel kohaldanud õigesti nii materiaal- kui ka menetlusõiguse norme. Avaldaja õigusabikulud on hagita menetluse eripära arvestades põhjendamatult suured.
  2. Kohtutäitur taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur on teinud nõude täitmiseks menetlustoiminguid kuue vara realiseerimiseks, sh algatanud menetluse, seadnud varale keelumärke, vara arestinud, vara arestist vabastanud, vara realiseerinud, teavitanud registripidajat vara omanikuvahetusest, jaotanud vara müügitulemi, suhelnud menetlusosalistega ja enampakkumise huvilistega jne. Lisaks on kohtutäitur lahendanud viis kaebust, esitanud kolmes tsiviilasjas oma seisukohad, määranud menetlusosalisele sunniraha, koostanud täitetoimiku koopia ning selgitanud menetlusosalise esindaja vahetumise tõttu menetluse kulgu uuele esindajale. Sunniraha määramine täitemenetluses on harva esinev toiming. Kohtutäituri põhitasu arvel tuleb katta ka kohtutäituri õigusabikulud, sest kohtutäiturile ei hüvitata kaebuse menetlemisel kantud õigusabikulusid. Kogu kohtutäituri tehtud töö eest on ette nähtud põhitasu 278 eurot (km-ta). Määruse põhjendustest ei selgu, miks on kohus leidnud, et nelja enampakkumise läbiviimine ei ole ajakulukas. Kohtutäitur on 29.06.2020 otsuses põhjalikult selgitanud, miks oli kinnistu müük ajakulukas. Kohtutäituril kulus kinnistu müügiks kokku ligi 15,5 tundi. Enampakkumiste kogumi ajaline kulukus võib anda aluse lisatasu määramiseks (Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 23). Asjaolu, et kohtutäitur ei pidanud kinnistut huvilistele ette näitama, ei tähenda, et enampakkumise läbiviimine ei olnud ajakulukas. Kohtutäitur vastas huviliste küsimustele ning suhtles nendega e-posti ja telefoni teel. Riigikohus on selgitanud, et kohtutäitur peab büroo majandamise kulud kandma põhi- ja lisatasu arvel (Riigikohtu 14.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-17, p 13.4). Seadusandja eesmärk on seega anda kohtutäiturile õigus nõuda lisatasu menetluses, milles kohtutäituri põhitasu ei kata kohtutäituri kulusid, kuna vara müük kujuneb ajakulukaks. Täitemenetlus, kus osapoolteks ei ole võlgnik ja sissenõudja, vaid võrdväärsed menetlusosalised, on tavapärasest õiguslikult keerukam. Ühisomanike vara enampakkumisel müümiseks toimuvas täitemenetluses peab kohtutäitur kohaldama rohkem seaduse analoogiat, mistõttu on kohtutäituri vastutus palju suurem. Seda kinnitab asjaolu, et puudutatud isik II on esitanud avaldaja vastu kahju hüvitamise nõude põhjusel, et kohtutäitur on tema hinnangul seaduse analoogiat valesti kohaldanud ja põhjustanud sellega materiaalset kahju. Kinnistu müügiks kulutatud 15,5 tunni eest on põhjendatud nõuda lisatasu 1,8% selle müügihinnast. Kohtutäituri põhitasu 278 eurot ei ole piisav, et katta kohtutäituri kulud olukorras, kus täitmisel oleva nõude sisu on kuue erineva vara realiseerimine enampakkumisel. 5
(9)2-20-9912 Tegu ei ole täitemenetlusega, kus kohtutäituri tasu tuleneb proportsionaalselt sissenõutava summa suurusest, mis üldjuhul katab kohtutäituri bürookulud. 12. Avaldaja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude kohtutäituri kanda jätmist. Lisatasu määramisel tuleb lähtuda üksnes täitetoimingust, mille eest lisatasu nõutakse. Seetõttu ei oma tähtsust, kas täitemenetlus on keerukas, milliseid toiminguid on kohtutäitur lisaks kinnistu enampakkumisele teinud ja millistes vaidlustes ta on osalenud. Riigikohus on selgelt väljendanud, et kohtutäituri büroo majandamiseks on ette nähtud kohtutäituri põhitasu (Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 23). Lisatasu nõudmist ei saa õigustada sellega, et põhitasu on liiga madal ja ei kata bürookulusid. Hüpoteegiga tagatud nõude täitmisel on kohtutäiturile ette nähtud niipalju suurem tasu, et see kompenseerib madalama põhitasuga täitemenetlusi. Kinnistu müük avalikul enampakkumisel ei ole õiguslikult ega tehniliselt keerukas ega ajakulukas. Kohtutäitur ei ole tõendanud, et tal kulus kinnistu enampakkumisele 15,5 tundi ja ta suhtles ostuhuvilistega. Enampakkumise kuulutuste avaldamine, vara ümberhindamine ja enampakkumise nurjumise akti koostamine on tavapärased ja automatiseeritud toimingud, mis ei ole ajamahukad eraldiseisvalt ega kogumis. Lisatasu nõudmise eelduste täidetuse hindamisel ei saa vaadata üksnes enampakkumiste arvu. Avaldaja palus pärast esimese enampakkumise nurjumist langetada kinnistu hinda 25%, kuid kohtutäitur vähendas seda üksnes 10%. Kui kohtutäitur oleks langetanud kinnistu hinda 25%, oleks see õnnestunud müüa teisel enampakkumisel. Enampakkumiste arv on seega otseses seoses kohtutäituri tegevusega. Isegi kui kohtutäituril on õigus lisatasule, on põhjendamatu selle väljamõistmine summas 1747,42 eurot, mis on 75% maksimaalsest lisatasust. Tekib lubamatu olukord, kus lisatasu ühelt müüdavalt esemelt ületab põhitasu viiekordselt. Avaldaja ei nõustu, et õigus lisatasule on ka siis, kui enampakkumise on kohtutäituri asemel korraldanud ja läbi viinud kohtutäituri abi. Seadusandja on

§ 45lg-s 1 rõhutanud, et täitetoimingu peab olema teinud kohtutäitur.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata.
  2. Määruskaebuse on esitanud nii avaldaja kui ka kohtutäitur. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas ning kohtutäitur tervikuna. Ringkonnakohus kontrollib seega maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust terves ulatuses.
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et enampakkumiste korraldamine ja läbiviimine kohtutäituri abi poolt ei välista

§ 45lg 1 alusel lisatasu nõudmist ega hakka maakohtu määruse põhjendusi kooskõlas Ts

MS § 654 lg-ga 6 kordama. Ringkonnakohus lisab, et TMS § 102 võimaldab arestitud asja müüa ka võlgnikul kohtutäituri kontrolli all. Seetõttu ongi

§ 45

lg-s 1 eraldi rõhutatud, et enampakkumise peab olema korraldanud, läbi viinud ja tulemi jaotanud kohtutäitur (vt ka Riigikogu XII koosseisu 750 SE seletuskiri, lk 5). 6

(9)2-20-9912 16. Kohtutäituril on õigus nõuda lisatasu

§ 43

lg-s 1 sätestatud tingimustel, st TMS §-des 44–47 nimetatud täitetoimingu tegemisel, kui see on olnud tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Lisaks peab võlgnik olema jätnud nõude täitmata vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Viimane eeldus antud juhul asjakohane ei ole, sest täitmisel oleva nõude sisu ongi vara müük avalikul enampakkumisel. Kohtutäituri 04.06.2020 otsusest ei nähtu üheselt, millise TMS §-des 44–47 reguleeritud täitetoimingu tegemise eest kohtutäitur lisatasu nõuab. Selles on tsiteeritud

§-e 44 ja 45 ning resolutsiooni järgi nõuab kohtutäitur lisatasu

§-de 44–46 alusel. Otsuse põhjendused viitavad aga sellele, et lisatasu on nõutud üksnes

§ 45

lg-s 1 reguleeritud toimingu, s.o kinnistu enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest. Puuduvad ka andmed, et kohtutäitur oleks teinud mõne arestimistoimingu väljaspool kohtutäituri bürood või müünud vara muul viisil kui enampakkumisel, mis on

§-de 44 ja 46 kohaldamise eeldus. Kohtutäitur on 29.06.2020 otsuses asunud lisatasu nõudmist põhjendama ka muu vara kui kinnistu müügiga. Samas on

§ 45

lg 1 alusel lisatasu nõudmise eeldus eduka enampakkumise läbiviimine, st enampakkumine ei tohi olla nurjunud (v.a ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu). Kohtutäituri 29.06.2020 otsusest nähtub, et lisaks kinnistule on täitemenetluses õnnestunud müüa üksnes sõiduk Mercedes-Benz E280 CDI, mille kohta kohtutäitur on märkinud, et täitemenetluse osalistelt ta selle müügi eest lisatasu ei nõudnud. Ei ole teada, et 04.06.2020 otsuse koostamise ajaks oleks täitemenetluses müüdud veel vara, mille eest lisatasu nõuda. Lisatasu on seega nõutud üksnes kinnistu enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest. 17. Kuna lisatasu on nõutud kinnistu enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, ei saa lisatasu nõudmist põhjendada muu vara müügiga. Muu vara müügi eest on kohtutäituril

§-de 43 jj eelduste täitmise korral õigus nõuda eraldi lisatasu. Samuti ei saa lisatasu nõudmist õigustada täitemenetluse mahu ega asjaoluga, et täitemenetluse läbiviimise eest ette nähtud kohtutäituri põhitasu on liiga madal. Täitemenetluse madalat põhitasu võib olla asjakohane arvestada lisatasu suuruse määramisel, kuid lisatasu maksmise eeldus on, et konkreetne täitetoiming, mille eest lisatasu nõutakse, on olnud tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajamahukas. Kohtutäitur ei ole 04.06.2020 ega 29.06.2020 otsustes põhjendanud lisatasu nõudmist sellega, et kinnistu müük enampakkumisel oleks olnud tehniliselt või õiguslikult keerukas. Kohtutäitur on küll viidanud sellele, et ühisvara enampakkumisel müümiseks toimuvat täitemenetlust TMS eraldi ei reguleeri ja kohaldada tuleb palju seaduse analoogiat, kuid kohtutäitur ei ole välja toonud, kuidas see on mõjutanud kinnistu enampakkumist. TMS

  1. peatüki
  2. jagu reguleerib põhjalikult kinnisasja müüki enampakkumisel ja
  3. peatüki
  4. jagu tulemi jaotamist. Kohtutäitur ei ole välja toonud, milliseid sätteid on tulnud kinnistu enampakkumisel täiendavalt analoogia korras kohaldada. Ringkonnakohus hindab seega järgnevalt üksnes seda, kas kinnistu enampakkumise korraldamine, läbiviimine ja tulemi jaotamine on olnud tavapärasest ajamahukam.
  5. Kohtutäitur on 04.06.2020 otsuses välja toonud, et korraldas kinnistu müügiks neli enampakkumist, millest kolm esimest nurjusid osalejate puudumise tõttu. Kordusenampakkumisi korraldades koostas kohtutäitur ka kolm vara ümberhindamise akti. Kohtutäitur avaldas neli kuulutust väljaandes Ametlikud Teadaanded, kolm kuulutust oksjonikeskkonnas www.haamer.net, ühe kuulutuse oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee ning müügikuulutused portaalides www.varad.ee ja www.city24.ee. Lisaks suhtles kohtutäitur ostuhuvilistega ja selgitas neile vara müügi korda täitemenetluses. 29.06.2020 otsuses on 7

(9)2-20-9912 kohtutäitur täiendavalt välja toonud, et suhtles menetlusosalistega ja selgitas neile nende õigusi ja kohustusi, koostas enampakkumise akti ja edastas selle menetlusosalistele, esitas kinnistusraamatule avalduse omaniku kande muutmiseks ning jaotas müügitulemi. Kokku on kohtutäitur pidanud kinnistu müügile kulunud ajaks 15,5 tundi. Selle hulka on kohtutäitur arvestanud ka kinnisasja arestimisega seotud toimingud (arestimise teate koostamine, arestimise akti koostamine, avalduse koostamine ja esitamine kinnistule keelmärke seadmiseks), mida ei saa aluseks võtta lisatasu määramisel

§ 45

alusel, sest lisatasu arestimistoimingu eest reguleerib

§ 44

. Riigikohus on leidnud, et lisatasu määramiseks võib anda aluse enampakkumiste n-ö kogumi (kolm ja rohkem enampakkumist samas täiteasjas) ajamaht. Selge ja kontrollitav peab olema ka kordusenampakkumiste põhjus. Ajamahukuse korral ei saa arvestada sellise ajakuluga, mis tekkis kohtutäiturist tuleneval põhjusel, sh kui kohtutäitur määras enampakkumise alghinna põhjendamatult kõrgeks (Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 23). Arvestades kohtutäituri tegevusi enampakkumiste läbiviimisel ja viidatud Riigikohtu seisukohta, on ringkonnakohus seisukohal, et praegusel juhul saab nelja enampakkumise korraldamist kinnistu müügiks pidada selliseks erandlikuks asjaoluks, mis õigustab lisatasu nõudmist. Seda aga juhul, kui kordusenampakkumisi ei põhjustanud kohtutäituri tegevus. Vaidlus puudub selle üle, et avaldaja tegi kohtutäiturile ettepaneku määrata arestimisel kinnistu hinnaks 120 000 eurot ning kohtutäitur arestis selle hinnaga 117 500 eurot. Avaldaja on väljendanud seisukohta, et kordusenampakkumised on põhjustanud kohtutäitur, sest kohtutäitur oleks kinnistu kiiremini müünud, kui ta oleks pärast esimese enampakkumise nurjumist võtnud arvesse avaldaja ettepanekut hinnata kinnistu kordusenampakkumisel 25% alla. Avaldusele lisatud 04.02.2020 täitetoimingust teatamise dokumendist on näha, et teisel enampakkumisel oli kinnistu alghind 105 7500 eurot, mis tähendab, et kohtutäitur hindas kinnistu alla 10%. Sellises suuruses kordusenampakkumise alghinda ei saa pidada põhjendamatult kõrgeks, eriti olukorras, kus avaldaja oli ise soovinud kinnistu arestimist hinnaga 120 000 eurot, st pidanud seda kinnistu harilikuks väärtuseks. Kolmandal enampakkumisel on kohtutäitur kinnistu alghinnaks määranud 95 175 eurot, st hinnanud seda taas alla 10%. Neljandal ehk viimasel enampakkumisel on kohtutäitur kinnistu alghinnaks määranud 80 899 eurot, hinnates seda alla 15%. Ringkonnakohus leiab, et ka kolmandal ja neljandal enampakkumisel määratud alghinda ei saa pidada põhjendamatult kõrgeks. Kohtutäitur ei pea kinnistut kordusenampakkumistel alla hindama maksimaalses võimalikus ulatuses. Kordusenampakkumiste korraldamisest ja läbiviimisest tingitud ajakulu saaks pidada kohtutäituri põhjustatuks, kui ta ei oleks neil kinnistut alla hinnanud sõltumata sellest, et eelmised enampakkumised nurjusid osalejate puudumise tõttu. 19. Eelnevast lähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et

§ 43lg-s 1 ja § 45 lg-s 1 sätestatud eeldused lisatasu nõudmiseks olid täidetud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtutäitur ületanud diskretsioonipiire ka lisatasu suuruse määramisel.

§ 45

lg 1 võimaldab nõuda lisatasu kuni 3% vara müügihinnast ning kohtutäitur on määranud lisatasuks 1,8% kinnistu müügihinnast, st 1456,18 eurot. See jääb ka alla lisatasu maksimaalse summaarse määra ehk 2000 euro. Märkida tuleb, et kui 80 899 eurot, millega kinnistu õnnestus müüa, oleks hüpoteegiga tagatud nõude suuruseks, oleks kohtutäituri põhitasu täitemenetluses, milles realiseeritakse hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks kinnisasja,

§ 35lg 1 alusel 3600 eurot.

20. Kuna kohtutäitur ei ole lisatasu määramisel õigusnormide vastu eksinud, tuleb maakohtu määrus tühistada ja kohtutäituri määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab avaldaja kaebuse rahuldamata. 8

(9)2-20-9912
  1. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel muuta menetluskulude jaotust. Arvestades seda, et avaldaja kaebus jääb rahuldamata, on õiglane jätta menetluskulud maakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Seetõttu ei ole vaja võtta sisulist seisukohta avaldaja määruskaebuse osas, milles ta on kaebuse rahuldamisele tuginedes palunud jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata.
  2. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad kohtutäituri määruskaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur kandnud menetluskulusid määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 euro näol, mis tuleb avaldajalt kohtutäituri kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 31 alusel kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri õigusabikulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.