Obsah (7)

§ 4231§ 424§ 63§ 76§ 65§ 68§75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1433 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Ka

§ 4231

ja

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ning juhindudes

§ 63

lg 1 mõisteti karistuseks vangistus 8 kuud.

§ 76

lg 7 ja

§ 65

lg 2 alusel, 1 suurendades kõnealuses kriminaalasjas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 22.03.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 1 aasta 4 kuu 28 päeva võrra, mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat ja 28 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvati Steven Sammuli eelvangistuses viibitud aeg 24.12.2019 kuni 25.12.2019, s.o. 2 päeva karistusaja hulka, seega jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat 26 päeva.

§ 68lg 1 arvati karistusaja alguseks 12.01.2020.

17.09.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Steven Sammul vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetav Steven Sammuli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Steven Sammuli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Steven Sammuli tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Steven Sammuli vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Steven Sammul kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtuistungi toimumise ajaks on Steven Sammul temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 10 kuud, so üle 1/3. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kirjalikes materjalidest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil xxx. Antud aadressil elavad ka tema ema T. S. ja noorem õde K. Tegemist on eramajaga. Elukoha tingimused vastavad elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele ning T. S. ja K. S. allkirjastasid elektroonilise järelevalveseadme paigaldamise 2 nõusoleku 07.08.

1. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
2. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
3. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. On positiivne, et isikul on säilinud suhted lähedastega, kehtivaid distsiplinaarrikkumisi ei ole ning enda kinnitusel on ta omandamas gümnaasiumiharidust. Samas ei kaalu isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud eelviidatud positiivseid asjaolusid üles. Steven Sammul on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vanglas viibib ta kolmandat korda. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab teda õiguskuulekal rajal hoida. Isik on toime pannud valdavalt varavastaseid kuritegusid - vargused, omastamine, arvutikelmus. Käesolevalt karistatud juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes olles. Kuriteod on valdavalt etteplaneeritud. kuritegude toimepanemise ajendiks olid rahalised raskused ja grupimõju. Viimane kuritegu on toime pandud mõtlematust käitumisest ja impulsiivsusest tingituna. Soodusteguriks on sõltuvus narkootikumidest. Toetavad lähedased olid kinnipeetaval ka enne vangistust, kuid see ei hoidnud teda kuritegude toimepanemisest eemal. Samas isiku suhtlusvõrgustik on valdavalt kriminaalne. See on ka teda mõjutanud grupis kuritegusid toime panema. Samuti puudub kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökoht. Isiku töökogemus on minevkus olnud katkendlik ning alkoholijoobes töökohal viibimise tõttu on teda ühel korral ka vallandatud. Materjalidest nähtuvalt on isikut vangistuses toetanud tema ema ning isiku ütluste kohaselt on ema valmis seda ka vabaduses tegema. Samas ei ole see jätkusuutlik lahendus ning minevikus pani isik varavastaseid kuritegusid toime ema toetusest olenemata. Arvestades siinjuures ka isikul lasuvate nõuete suurust, ei saa majandusliku kasu saamise eesmärgil toimepandavate kuritegude riski maandamiseks garanteeritud töökoha olemasolu alahinnata. Kindel töökoht sisustaks isiku aega produktiivselt, tagaks püsiva iseseisva sissetuleku ning võimaldaks asuda isikul tasuma temal lasuvaid nõudeid. Murettekitav on ka vangla iseloomustuses isiku käitumise ja hoiakute kohta märgitu. Täpsemalt on vangistusasutus omapoolses iseloomustuses märkinud, et isik ei mõtle enda otsuseid läbi, tegutseb emotsiooni ajel. Olemas eesmärgid, kuid teostus läbi mõtlemata ning isikul ei pruugi jätkuda piisavalt püsivust eesmärkide elluviimiseks. Soov elus muudatusi teha on olemas, kuid varasem elukäik on näidanud, et puudu võib tulla sihikindlusest/tahtejõust. Kohtu hinnangul võiks siinkohal isikule kasuks tulla erinevad sotsiaalprogrammid, kuid neid kinnipeetav veel käesoleva vangistuse jooksul läbinud ei ole. Seetõttu ei saa ka hinnata, kas tema seni pikalt kriminaalsetes käitumisharjumustes võib loota tegelikele muutustele. Selge murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on joovastid. Isik alustas nii alkoholi kui narkootikumide tarvitamisega 14-aastaselt, olles seejuures narkootikume ka süstinud. Materjalidest nähtuvalt on ta alkoholijoobes olles Saksamaal pannud toime vägivaldse kuriteo ning lisaks autovargusi. Käesolev kuritegu seisnes narkojoobes olles mootorsõiduki juhtimises. 3 Isik tunnistab probleemi, kuid reaalselt sellega tegelenud ei ole. Ka ei ole vangistusasutuses sellega põhjalikumalt tegeletud. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine eelmise vangistuse jooksul osutus ebapiisavaks arvestades käesolevat vangistust. Seega ei ole kohtu hinnangul ka joovastitega seonduv uue kuriteo toimepanemise risk piisavalt maandatud. Kohtu hinnangul tuleks süüdlasel liituda ravi- ja rehabilitatsiooni pakkuvate organisatsioonidega sõltuvus(t)e kontrolli all hoidmiseks, ilmselgelt senist elukäiku arvestades ta selleks omal käel suuteline pole. Kohus on seisukohal, et Steven Sammulil tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt liiga kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Võttes arvesse, et isiku vabanemisjärgsetes tingimustes ei ole toimunud olulisi muudatusi, mis võiks teda suunata seadusekuulekale teele, eksisteerib kohtu hinnangul arvestatav risk, et isik jätkab seniste kriminaalsete eluviisidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Varasem käitumine viitab suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. Kohus loodab, et jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, jätkates rehabiliteerivate tegevustega), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik 4