) § 3 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (
lg 1-2).
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
lg 2 kohaselt ei ole pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus.
lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja leiab, et parklasse sõites peab sõidukijuhil olema võimalus parkimistingimustega tutvuda ning teadete avalikku väljapanekut parkimistariifide kohta ei saa lugeda pakkumusena sõlmida sõidukijuhiga parkimisleping vaid pakkumuse esitamise ettepanekuna. Kohus leiab, et sõiduki parkimisega tekkis hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et sisenedes sõidukiga hageja hallatavatesse parklasse aadressil xxxx, mille sissesõidul asuvad infotahvlid, kus on loetletud parklas kehtivad parkimistingimused ja mille kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, samuti mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel, on kostja sõlminud hagejaga lepingu parkimistingimustes ette antud tingimustel. Parkimislepingu (dtl 26) tingimustes on välja toodud, et lepingu rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi 57 eurot ja leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist. Hageja on esitanud foto (dtl 23) xxxx sissesõidul olevast liikluskorravahendist, mis tõendab xxxx eraparklas kehtestatud parkimiskorda. Liikluskorraldusvahendi kohaselt saavad eraparklas parkida vaid parkimiskioskis registreeritud sõidukid kuni kaks tundi. Hageja on esitanud fotod (dtl 21) sõiduki registreerimisnumbriga xxxx kohta, millest nähtub sõiduki parkimine aadressil xxxx kuupäeval 27.09.2019 kell 14:06:55. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et tegemist on tasulise parkimisalaga ning alal on olemas vastavad liiklus- ja teavitusmärgid ning parkimislepingu tingimused. Sõidukiga parkimisalale sõitmisel on sõidukijuhil võimalik parkimistingimustega tutvuda. Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud
lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks
4
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Parkimistingimuste (dtl 26) kohaselt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 57 eurot. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi summas 40 eurot. Kohus leiab, et leppetrahvi suurus on mõistlik, kuivõrd hageja nõuab leppetrahvi maksimumsummast väiksemal määral ning summa suurus ei kahjusta kostjat ebamõistlikult. Kohus leiab, et kuivõrd kostja sisenes sõidukiga hageja hallatavasse parklasse ja poolte vahel sõlmitud parkimistingimuste kohaselt toob parklas kehtestatud nõuetega vastuolus olev parkimine kaasa leppetrahvi tasumise, on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingutingimuste rikkumise eest summas 40 eurot leppetrahvi. Hageja on veenvalt põhistanud, et on kostjale esitanud leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTsKO 05.06.2019 nr 217-117146 p 12). Vaidlust ei ole, et leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva ning leppetrahv summas 40 eurot on jäetud tasumata.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena
mõttes.
§-s 101 on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust.
lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õiguskaitsevahendina õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustust, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
² lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on veenvalt põhistanud, et kostjale saadeti meeldetuletuskiri tasumata leppetrahvi kohta. Kuigi kostja kirjale ei reageerinud, on hagejal tekkinud võla sissenõudmiskulu 15 eurot. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista 15 eurot sissenõudmiskulude hüvitamise katteks. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 55 eurot (leppetrahv summas 40 eurot + sissenõudmiskulu summas 15 eurot). Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ning jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui 5 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. taotlust, võttes aluseks Hageja palub käesolevas tsiviilasjas mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigisummas 75 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 75. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 55 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõivu summas 75 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskuluna on põhjendatud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka Maanteeametile päringu tegemiseks tasutud riigilõiv summas 1 euro. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Hageja on kandnud kulu Maanteeametile registripäringu tegemise eest summas 1 euro. Kohus on seisukohal, et hageja kulu registrisse päringu tegemiseks tuleb käsitleda menetluskuluna. Hageja on hagiavalduse lisana esitanud kohtule liiklusregistri andmed sõiduki omaniku kohta. Kohus leiab, et Maanteeametile liiklusregistri päringu tegemise kulu summas 1 euro on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 76 eurot (riigilõiv summas 75 eurot + registripäringu kulu summas 1 euro) ning mõistab need vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.