Obsah (7)

§ 179§ 1781§ 1§ 141§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-17-6104 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulah

§ 179

lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega,

§ 1781

lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega,

§ 1

121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 141

lg 2 p 1 järgi 6 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mida vähendas Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus Erik Martinsonile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 6 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Haru Maakohtu 01.02.

1. a otsusega mõistetud 2 aasta 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse ja rahalise karistuse 288 euro võrra, millest viimane kuulub täitmisele iseseisvalt. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 01.03.
2. 1.
3. Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.
4. a otsusega mõisteti Erik Martinsoni õigeks

§ 141lg 2 p 6 järgi ning jäeti põhiosast välja asjaolud korduva vägistamise kohta.

Muus osas jäeti Harju Maakohtu 17.10.

1. a otsus muutmata. 1.
2. Kohtuotsused jõustusid Riigikohtu määrusega 15.08.
4. Tartu Maakohtu 07.10.
5. a määrusega jäeti Erik Martinson vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
6. Maakohus tuvastas, et Erik Martinsoni suhtes on täidetud formaalsed eeldused tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Samas leidis maakohus, et tema vabastamine elektroonilise valva alla ei ole praegusel hetkel põhjendatud. Kuna Erik Martinson on toime pannud raskeid seksuaalkuritegusid, saab teda vabastada üksnes juhul, kui retsidiivsusoht on väga väike. Maakohus ei ole kindel, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valve kohustusega ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks piisavalt uute kuritegude toimepanemise riske maandada. 2.
7. Erik Martinsonil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on osalenud korduvalt tööhõives, õppinud eesti keelt B1-tasemel ning läbinud sotsiaalprogrammid „Uus suund“ ja „Viha juhtimine“. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht MTÜ-s Valge Eesti Rehabilitatsioonikeskus. 2.
8. Maakohus asus seisukohale, et isikule mõistetud karistus ei ole käesolevaks hetkeks täitnud ühte eesmärkidest, et süüdlane oleks sisuliselt teadvustanud toimepandud teo raskust ja aru saanud, et sellist teguviisi ei tohi korrata. Sotsiaalprogrammide läbimise teabe kohaselt Erik Martinson esialgu ei tunnistanud kuriteo toimepanemist, pidas ennast üleval trotslikult ning programmi „Uus suund“ läbimine oli formaalne. Programmi „Viha juhtimine“ läbis ta, kuid kaitses enda seisukohti oma vaatenurgast lähtuvalt, mis ei olnud prosotsiaalsed. Maakohus leidis, et kuigi isik kohtuistungil tunnistas, et tegi vea kuriteo sooritamisega ja saab aru, et on valesti elanud oma elu, on tegemist süüdlase püüdega näidata ennast paremas valguses. Süüdlasel puudub ka sotsiaalselt toetav lähivõrgustik ning kindel töö elektroonilise valve ajaks. Tööandja, keda kinnipeetav nimetas, ei saa kindlustada Erik Martinsoni sellise tööga, mis vastaks elektroonilise valve nõuetele. Ka näitab tema varasem elukäik, et kinnipeetav ei ole varasemate kuritegude eest mõistetud karistustest järeldusi teinud. Määruskaebused
9. Tartu Maakohtu 07.10.
10. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja Marko Paabumets, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ning vabastada Erik Martinson temale Harju Maakohtu 18.10.
11. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. 2 3.
12. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Erik Martinsoni puhul ei ole retsidiivsusoht kadunud, seda on maandatud programmidega, erinevate tegevustega vanglas. Alkoholist tulenevat ohtu saab maandada käitumiskontrolli nõuetega. Samuti on väär kohtu seisukoht, et süüdlane ei ole teadvustanud, milliseid tagajärgi tema käitumine võib kannatanud poolele kaasa tuua. Kinnipeetav on tunnistanud oma tegu, ka kohtuistungil. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused, miks kinnipeetava avaldus selle kohta ei vääriks tähelepanu või oleks vastuolus programmide läbiviijate arvamustega iseloomustuses. 3.
13. Kaitsja asus seisukohale, et maakohtu seisukohad on formaalsed ning ei ole põhjendatud. Põhistuste puudumine on KrMS § 339 lg 2 järgi kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Maakohtu põhjendused ei ole piisavad selleks, et olla veendunud Erik Martinsoni poolt vabaduses kuritegude toimepanemise jätkumises. Maakohus on jätnud arvestamata positiivsete asjaolude mõju Erik Martinsoni käitumisele ja ärakantud karistuse mõju inimesele.
14. Tartu Maakohtu 07.10.
15. a määruse peale esitas määruskaebuse 26.10.2020 ka süüdimõistetu Erik Martinson, kes soovib, et kohus vabastaks ta tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega.
16. Tartu Ringkonnakohtu 04.11.
17. a määrusega võeti kaitsja määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 13.11.
18. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha Erik Martinsoni poolt esitatud määruskaebuse tähtaegsuse osas. KrMS § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
20. Tartu Maakohus tegi määruse 07.10.
21. Erik Martinson sai kohtumääruse kätte isiklikult allkirja vastu 08.10.2020, mida kinnitab vanemvalvuri sellekohane tempel (tl 29). Seega hakkas sellest alates kulgema ka määruskaebuse esitamise tähtaeg. Kaebetähtaja viimane päev oli 23.10.
22. Kuigi Erik Martinsoni määruskaebusel on märgitud, et see on koostatud 21.10.2020, andis ta määruskaebuse valvurile üle alles 26.10.
23. Seda kinnitab määruskaebuse ümbrikul märgitud kuupäev „26.10.2020“. Tartu Ringkonnakohus võttis ühendust Tartu Vanglaga, kust selgitati, et ümbrikul olev kuupäev tähendab ümbriku üleandmist valvurile. Kuna Erik Martinson andis valvurile ümbriku koos määruskaebusega üle 26.10.2020, on tema määruskaebus esitatud mittetähtaegselt. KrMS § 390 koostoimes KrMS § 326 lg 2 p-ga 1 toob kaasa määruskaebuse läbi vaatamata jätmise, kuna määruskaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Seetõttu ringkonnakohus seda kaebust sisuliselt läbi ei vaata.
24. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 326 lg 2 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetu Erik Martinsoni määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale kaebetähtaja möödumise tõttu.
25. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaitsja määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Erik Martinsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta. 3
26. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga.
2. Ringkonnakohus ei tuvastanud määruskaebuse pinnalt, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Lisaks ei ole määruskaebuses välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Määruskaebuses soovitakse üksnes, et faktilistele asjaoludele antakse maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea.
3. Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette seda, et vabastamata jätmisel ei ole arvestatud

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid õigesti ning maakohus on ebaõigesti leidnud, et Erik Martinsoni puhul ei ole retsidiivsusoht kadunud. Lisaks on kaitsja leidnud, et maakohus on rikkunud põhistamiskohustust, mis on KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Ringkonnakohus kaitsja sellekohaste väidetega ei nõustu.

1. Maakohus on määruses välja toonud nii Erik Martinsoni iseloomustavad positiivsed asjaolud, sh distsiplinaarkaristuste puudumise, osalemise tööhõives, elukoha olemasolu, eesti keele õppimise, sotsiaalprogrammides osalemise. Seejärel on maakohus põhjendanud, miks on alust arvata, et Erik Martinson ei ole teinud järeldusi mõistetud karistusest ning millised asjaolud annavad alust arvata, et uute kuritegude toimepanemise oht ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavalt väike. Asjaolu, et maakohtu põhjendused on napisõnalised, ei anna alust öelda, et tegemist on põhistuste puudumisega. Maakohtu seisukoha kujunemine selles, miks ei kuulu Erik Martinson vabastamisele tingimisi enne tähtaega on lugejale jälgitav. Viidatud on ka asjakohastele õigusnormidele ja kohtupraktikale. Seetõttu ei ole alust rääkida KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest.
2. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Seega on maakohus õigustatult tuginenud süüdimõistetu isikule ning põhjendanud, miks kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et Erik Martinson jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus leiab samuti, et materiaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega selles, et mida raskemate kuritegude toimepanemist on isiku poolt karta, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus, et 4 isikut vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Erik Martinson kannab kahe kohtuotsuse alusel mõistetud liitkaristust vägistamise, lapseealise seksuaalse ahvatlemise, lapseealisega seksuaalse eesmärgiga kohtumiskokkuleppe sõlmimise, korduva kehalise väärkohtlemise, sh lähisuhtes, ähvardamise, teise isiku dokumendi kasutamise, korduva omastamise ja mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest selleks juhtimisõigust omamata. Seega võib Erik Martinsoni tegevus ohustada väga erinevaid seadusega kaitstavaid hüvesid, sh nii inimese tervist, seksuaalset enesemääramisõigust kui ka vara, samuti lapseealiste isikute normaalset vaimset ja seksuaalset arengut. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et Erik Martinsoni kuriteod läksid ajas raskemaks. Kui kriminaalasjas nr 1-16-11496 karistati teda vaid teise astme kuritegude eest, siis viimases kriminaalasjas tunnistati ta süüdi raskes seksuaalse enesemääramise vastases esimese astme kuriteos. Ka ei mõjutanud Erik Martinsoni varasemate kuritegude eest mõistetud tingimisi vangistus. Veelgi enam, kui teda karistati 01.02.
3. a otsusega, siis möödus vaid 23 päeva, mil ta peksis 17-aastat elukaaslasest kannatanut ning seejärel paar päeva hiljem vägistas sama kannatanu.
4. Kahtlemata on positiivne, et Erik Martinsonil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on osalenud tööhõives, omandanud eesti keele B1-tasemel ning osa võtnud sotsiaalprogrammidest. Nende tegevustega on ta täitnud enamiku individuaalses täitmiskavas planeeritust. Samas on vangla iseloomustusest näha, nagu nentis ka maakohus, et sotsiaalprogrammide täitmine esialgu oli problemaatiline ja pealiskaudne. Hiljem muutus süüdimõistetu avatumaks, kuid vaatamata sellele, nagu on näha vangla iseloomustusest, ei tunnista Erik Martinson sotsiaalprogrammi „Uus suund“ läbiviija sõnul seksuaalkuriteo toimepanemist. Kaitsja väide, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ei arvestata süüdimõistetu poolt kohtuistungil teo toimepanemise tunnistamist, vaid on lähtutud programmi läbiviija iseloomustusest, ei ole õige. Maakohus on põhjendanud, et programmi läbiviijate seisukohad on kujunenud läbi põhjalike ja pikaaegsete kohtumiste. Seetõttu ei saa lähtuda kohtuistungil avaldatust, kuna tegu võib olla üksnes püüdega näidata ennast paremas valguses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et sotsiaalprogrammi läbiviijad saavad parema ja õigema ülevaade inimesest tervikuna. Nende hinnang on erapooletum ja sisulisem kui huvitatud isiku enda arvamus, kellel võib olla inimlik soov näidata ennast paremas valguses. Kinnipeetavad tunnistavad üsna tihti kohtuistungil kõiki tegusid ning lubavad muutuda ja alustada vabaduses uut õiguskuulekat elu eelkõige selleks, et pääseda vabadusse või saada kergem karistus. Kohtupraktika näitab, et tegelikkuses on olukord vastupidine ja lubadused jäävad paljasõnalisteks. Kohus ei saa lugeda õigeks ja arvestada ainuüksi süüdimõistetu avaldust vaid tuleb lähtuda kõikidest kohtule esitatud asjaoludest tervikuna.
5. Ennetähtaegse vabastamise sätestamise vajadus tuleneb sellest, et kinnipeetav oleks motiveeritud saavutama vangistusseaduse § 16 alusel koostatavas individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
6. a määrus asjas nr 3-1-112-17, p 19). Erik Martinsoni individuaalse täitmiskava andmetel on planeeritud aastasse 2021 nii sotsiaalprogrammi „Uus suund“ jätkutegevus, mis peaks kinnistama juba sotsiaalprogrammis õpitut ning käsitlema kuriteoni viinud põhjusi, kui ka töövihiku täitmine, et muuta sõltuvust tekitava alkoholi tarvitamist. Kuna Erik Martinson kannab karistust vägivallakuritegude eest, mille ta on mh toime pannud alkoholijoobes, on oluline, et joovastava aine tarvitamisest tulenev risk oleks piisaval määral maandatud. Ringkonnakohtu hinnangul on seega oluline, et süüdimõistetu enne vangistusest vabanemist läbiks selle tegevuse. Samuti on oluline, et Erik Martinson osaleks programmi „Uus suund“ jätkutegevuses, kuna varasemalt ei ole programm mõjutanud teda piisaval määral, et ta saaks aru enda kuritegude tagajärgedest. Samuti mõistaks, et selline käitumine ei ole õige. Seega ei ole võimalik praegu veel öelda, et kinnipeetav on läbinud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud uute kuritegude toimepanemise riske maandavad tegevused. 5
7. Erik Martinsonil puudub vabaduses kindel töökoht, kuna tal ei ole võimalik elektroonilise järelevalve kohaldamisega asuda tööle OÜ-sse E-Stone, sest töökohustuste täitmisel ei saaks ta igal öösel viibida enda elukohas, mis on üks elektroonilise järelevalve nõuetest. Arvestades seda, et süüdimõistetu kannab mh vangistust majandusliku kasu saamise eesmärgil toimepandud kuritegude eest, on kindla töökoha olemasolu vabanedes oluline. Lisaks on tal täitmata rahalisi nõudeid 16 700 eurot. Puudulik sissetulek võib viia uute kuritegude toimepanemiseni, alkoholi liigtarvitamiseni ning seejärel uute isikuvastaste kuritegude toimepanemiseni.
8. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Erik Martinsoni suhtes ei ole uute kuritegude risk veel nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada kontrolli süüdimõistetu käitumise üle ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Erik Martinsoni varasem eluviis on olnud riskiv ja hoolimatu, ta on korduvalt kasutanud vägivalda lähisuhtes ja armukadedusest. Vägivallategusid on võimalik korda saata ka elektroonilise valve all ja vabanemisel rehabilitatsioonikeskusesse. Nutiseadmete vahendusel on võimalik samuti jätkata alaealiste seksuaalset ahvatlemist.
9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
10. oktoobri
11. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
12. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 120 minutit, mille eest taotleb tasu summas 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. 21.
13. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt. Kaitsja on määruskaebuses kopeerinud väljavõtted maakohtu määrusest ning andnud hinnangu maakohtu põhjenduste kohta lühidalt ja peaasjalikult korrates kas vangla iseloomustuses märgitut või öelnud, et vastav maakohtu seisukoht ei ole põhjendatud. Määruskaebuses ei ole pikka õiguslikku analüüsi ega märkimisväärseid põhjendusi. Ka ei ole maakohtu määrus niivõrd pikk ega õiguslikult keerukas, et sellega tutvumiseks kulus kaitsjal 60 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kaitsjal tekkinud õigusabikulu 60 minuti ulatuses, s.o summas 64,80 eurot. Selles osas mõistab kohus kaitsjale tasu välja. 21.
14. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 64,80 eurot hüvitada süüdimõistetul. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk 6 Aarne Sarjas