← Eesti

1-20-440/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

  1. oktoober 2020 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-440 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
  2. augusti 2020 otsus Andrei Rüütli süüdistuses KarS § 424 lg 2 ja § 329 lg 1 järgi üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja advokaat Aivar Kello Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kaitsja Aivar Kello, määratud korras Süüdistatav Andrei Rüütli. Isikukood 38606282760, elukoht: XXX, ei tööta, kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu
  3. veebruari
  4. a otsusega KarS § 424 järgi. Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON:
  5. Tartu Maakohtu
  6. augusti 2020 kohtuotsus jätta muutmata.
  7. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
  8. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Andrei Rüütlile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32,40 (kolmkümmend kaks eurot ja nelikümmend senti), sh käibemaks 5,40 eurot.
  9. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Andrei Rüütlilt Eesti Vabariigi kasuks välja 32,40 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 1 Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  10. Andrei Rüütlit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi. Olles varem Tartu Maakohtu
  11. veebruari
  12. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9996 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis KarS § 424 järgi (karistus kustumata) juhtis
  13. juunil 2018.a kella 19:42 paiku Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kuremaa alevikus mootorsõidukit Audi A6 (reg-nr XXX ). A. Rüütli oli alkoholijoobeseisundis ning ei omanud juhtimisõigust. Ta kaotas sõiduki üle kontrolli ning sõitis vasakule poole teelt välja üle haljasala vastu Tammemetsa tänav 2 garaaži seina. Avarii tagajärjel said füüsilisi vigastusi autos viibinud E.P. , M.A. , K.S. ja E.M. . A. Rüütli oli mootorsõidukit juhtides joobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema veres vereproovi võtmise ajal (
  14. juunil
  15. a kell 21:47) oli 1,87±0,06 mg/g, k=2 kohta. Sellise tegevusega rikkus A. Rüütli liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, ja LS § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Lisaks rikkus A. Rüütli LS § 223 lg 1 tekitades mootorsõidukijuhina liiklusnõuete rikkumise tagajärjel teistele isikutele ettevaatamatusest tervisekahjustuse. Samuti rikkus ta LS § 94 lg 1 sätteid, mille kohaselt tohib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kellel ei ole juhtimisõigus ära võetud.
  16. A. Rüütli süüdistus KarS § 329 järgi. Süüdistuse kohaselt A. Rüütli varem, s.o
  17. veebruaril
  18. a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9996 KarS § 424 järgi karistatud isikuna, kellelt on KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks, juhtis
  19. juunil
  20. a kella 19:42 paiku Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kuremaa alevikus Tammemetsa tänav 2 juures juhtimisõigust omamata mootorsõidukit Audi A6 (reg-nr XXX ). A. Rüütli jättis teadlikult täitmata kohtuotsusega mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse. Maakohtu otsus
  21. Tartu Maakohus tunnistas A. Rüütli süüdi KarS § 424 lg 2 ja KarS § 329 järgi mõistes talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu
  22. veebruari
  23. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (11 kuud vangistust) võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti A. Rüütlile karistuseks 2 aastat 11 kuud vangistust. Lisaks lahendati menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused.
  24. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et
  25. juunil
  26. a kella 19.42 paiku toimus Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kuremaa alevikus liiklusõnnetus – mootorsõiduk Audi A6, registreerimismärgiga XXX , kaotas juhitavuse ja sõitis vasakule poole teelt välja üle haljasala vastu Tammemetsa tänav 2 garaaži seina. Liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid kirjeldab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga. Lisaks on kirjeldanud liiklusõnnetuse asjaolusid kohtus ütlusi andnud tunnistajad E.M. , K.S. , E.P. , M.A. ja süüdistatav A. Rüütli. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvad R.R. poolt liiklusõnnetusest teatamise asjaolud. Teatamise ja sündmuskohal toimunu asjaolusid on kirjeldanud R.R. ka 2 kohtus ütlusi andes. Patrullileht kinnitab politseiametnike poolt tuvastatud asjaolusid sündmuskohal. Lisaks patrullilehele kinnitab nimetatud asjaolusid ka tunnistaja R.M. e ütlused. Sõiduk teisaldati Semako Romulad OÜ hoiukohta.
  27. Vaidlust puudub selleski, et liiklusõnnetuse tagajärjel said vigastusi kõik sõiduautos viibinud isikud, s.o A. Rüütli, E.P. , M.A. , K.S. ja E.M. . Isikute täpsemaid vigastusi kirjeldavad kiirabikaardid, patsiendi traumakaardid, päeviku väljavõtted ja haiguslugu.
  28. Sõiduautos viibinud isikutest oli alkoholijoobes ka A. Rüütli. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt oli A. Rüütli veres etanoolisisaldus 1,87+/- 0,06 mg/g, k=2 (tl 96). Sama tulemust kinnitab ekspertiisiakti nr 17-I eksperdiarvamus. Ainsaks sõidukis alkoholi mittetarbinud isikuks oli tunnistaja E.M. .
  29. Vaidlus puudub selles, et liiklusõnnetuse toimumise ajal viibisid sõiduauto tagaistmel E.P. , K.S. ja M.A. .
  30. Vaidlus on olnud selles, kus istusid sõiduautos liiklusõnnetuse ajal E.M. ja A. Rüütli, st kumb neist sõidukit juhtis.
  31. Kogutud tõendid veensid maakohut, et liiklusõnnetuse ajal juhtis sõiduautot A. Rüütli. Tunnistajate E.M. , E.P. i, M.A. i ütluste kohaselt oli enne Kuremaa järves ujumas käimist roolis E.M. , tema kõrval istus A. Rüütli. K.S. mäletab järve äärde jõudmist ja edasiselt juba haiglas olemist, liiklusõnnetuse toimumist ta ei mäleta.
  32. A. Rüütli ütlused on eeltoodud tunnistajate ütlustega vastuolus selles, kes juhtis sõidukit liiklusõnnetuse ajal. Kaitsjale vastas A. Rüütli, et ei mäleta, kes avarii toimumise hetkel roolis oli. Prokurörile vastates aga kinnitas A. Rüütli, et tema kindlasti roolis ei olnud. Ta teatas kindlalt, et E.M. sõitis Kuremaale. Kohtule kinnitas A. Rüütli aga seda, et ta avarii hetke üldse ei mäleta. Seega ei ole A. Rüütli ütlused ristküsitlusel ühetaolised. Teisalt aga välistas ta kindlalt roolis olemise. Kohus hindas A. Rüütli ütlused mittemäletamise osas eluliselt mitteusutavateks: A. Rüütli väitel ta ei mäleta, kuna sündmusest on väga palju aega möödas ja avarii toimumist ei ole ta mäletanudki. Samas mäletab ta kindlalt, et ei pannud ennast peale ujumist riidesse ega olnud roolis, peale avariid oli vigastatud põlv, kuid valu ta ei tundnud, lahtist luud ei näinud, kiirabiautos nõudis A. Rüütli enda riideid ja talle toodi selle peale üks plätu, A. Rüütli oli paljajalu. Kohus märkis, et inimese kohta, kes sündmusest möödunud aja tõttu (mitte tarbitud alkoholi tõttu) asjaolusid ei mäleta, on A. Rüütli kohtus mäletanud siiski teatud asjaolusid piisavalt detailselt. Kusjuures mäletanud on A. Rüütli asjaolusid, mis võiksid viidata temale kui juhile liiklusõnnetuse ajal (vt otsuse p 3.2).
  33. Tunnistaja E.M. ütluste kohaselt tahtis A. Rüütli vahetult pärast avariid, et E.M. süü enda peale võtaks, kuna ta oli kaine ja omas juhiluba. Hiljem sai tunnistaja aru, et see ei ole õige. Tunnistaja E.M. ütluste kohaselt ütles ta sündmuskohal kindlasti politseile, et tema oli roolis. Politsei vaatas E.M. le otsa ja teatas, et ta ei saanud küll roolis olla. E.M. sündmuskohal antud ütlusi kinnitavad lisaks tunnistaja R.M. e ütlused, patrullileht ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi teatised E.M. ja A. Rüütli kohta.
  34. Vaatamata sellele, et E.M. väitis end sündmuskohal olevat sõiduki juht, on lisaks tema, E.P. i, M.A. i ütlustele veel tõendeid, mis kinnitavad, et tegelikkuses oli roolis A. Rüütli. Nimelt on tunnistaja R.M. korrektselt osundanud esiklaasil tekkinud jälgede asukohale, juhi kohal olnud plätule ja verele. Seda, et esiklaasil olevad jäljed on erinevatel kõrgustel (juhipoolne jälg 3 on kõrgemal ja kõrvalistuja poolne jälg madalamal) kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olev fototabel (tl 25-31). See omakorda võimaldab järeldada, et erinevatel istmetel viibinud isikud olid eri pikkustega. A. Rüütli poolt välja pakutud versioon sellest, et jäljed on tekkinud turvapatjade avanemisest ei ole kohtu arvates eluliselt usutav.
  35. Samuti nähtub sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevalt fototabelilt, et juhi kohal on üks musta värvi plätu ja paremal pool verekahtlane määrdumine (tl 25-31). Tunnistaja R.R. ütluste kohaselt nägi ta juhi ukse juures maas pikali lahtise reieluuga meesterahvast. Ka tunnistaja märkas juhi kohal pedaalide juures meesterahva plätut. Tunnistaja R.M. e ütluste kohaselt käis üks politseiametnikest haiglas ja tuvastas, et auto omanikul oli selline plätu jalas, mis juhi kohal maas oli.
  36. A. Rüütli ütluste kohaselt kandis tema sellel päeval matkasaapaid (tunnistaja E.M. väitel kandis A. Rüütli plätusid, sama on arvanud ka tunnistaja M.A. ). Samas järeldub A. Rüütli ütlustest, et matkasaapaid tal liiklusõnnetuse ajal jalas siiski ei olnud (olid autos). Seega oli A. Rüütli väitel ta paljajalu. Olukorras, kus A. Rüütli oli paljajalu ja sõidukit juhtis E.M. , on arusaamatu, kelle plätu juhi kohal pärast liiklusõnnetust oli ja millistel asjaoludel see plätu sinna sattus (tegemist meesterahvale sobituva plätuga). Lisaks ei ole eluliselt usutav, et palaval suvepäeval (nagu on kirjeldanud tunnistajad) kandis A. Rüütli matkasaapaid, fliismaterjalist spordipükse ja kampsunit. Seega kogutud tõendeid kogumis arvesse võttes on kohtu arvates eluliselt usutav, et plätu kuulus nimelt A. Rüütlile.
  37. Kohtu hinnangul on kinnitavad kogutud tõendid, et A. Rüütlil oli paremal pool põlvel lahtine haav. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi teatise kohaselt oli A. Rüütlil reieluumurd, põlve haav (tl 37). SA Tartu Ülikooli Kliinikumi päeviku kannetest järeldub, et A. Rüütlil oli põlvel u-kujuline umbes 10 cm pikkune haav, mida on õmmeldud (tl 59-60). Seda, et A. Rüütli vigastuse tõttu oli näha luu, on kinnitanud ka tunnistajad E.M. ja R.R. . Tunnistaja E.M. l oli samuti põlve vigastus, kuid tal ei olnud veritsevat haava, vaid marrastused (tl 40, 48). Seega on eluliselt usutav, et sõidukis juhi kohal paremal pool olev veri pärineb A. Rüütli haavast (tl 29, foto nr 9). Olukorras, kus sõidukit oleks juhtinud tunnistaja E.M. , on vere päritolu arusaamatu.
  38. A. Rüütlil on motiiv ennast õigustavate ütluste andmiseks. Tal puudub juhtimisõigus alates
  39. oktoobrist
  40. a (tl 109-111). Teda karistati Tartu Maakohtu
  41. veebruari
  42. a otsusega mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest (tl 116-121). Selle tõttu oli liiklusõnnetuse ajal A. Rüütlil katseaeg ja ta oli allutatud kriminaalhooldusele (lisaks üldistele kontrollnõuetele oli A. Rüütlile määratud lisakohustuseks ka alkoholi tarvitamise keeld). Sellest tulenevalt on eluliselt usutav, et A. Rüütli soovis pärast liiklusõnnetust, et tunnistaja E.M. väidaks, et justnimelt tema oli liiklusõnnetuse ajal roolis.
  43. Kuna A. Rüütli juhtis
  44. juunil
  45. a kella 19.42 paiku Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kuremaa alevikus mootorsõidukit Audi A6, registreerimismärgiga XXX , olles joobeseisundis, on A. Rüütli rikkunud LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Kuna A. Rüütli juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigust, on ta rikkunud ka LS § 94 lg
  46. Lisaks eeltoodule on A. Rüütli tekitanud oma tegevusega sõitjatele kahju, s.o rikkunud ka LS § 14 lg-s 2 sätestatud nõuet.
  47. A. Rüütli on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud tahtlikult, s.o kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.
  48. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolud puuduvad. 4
  49. A. Rüütli tegevuses on tuvastatud ka KarS § 329 sätestatud süüteokoosseis. Tal puudus juhtimisõigus, kuna see oli temalt Tartu Maakohtu
  50. veebruari
  51. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9996 ära võetud (tl 116-121). Juhtides teadlikult mootorsõidukit, kuigi kohus on temalt kuriteo toimepanemise tõttu juhtimise õiguse ära võtnud, hoidis A. Rüütli teadlikult kõrvale kohtuotsuse täitmisest KarS §-s 50 sätestatud lisakaristuse osas. Ta pani teo toime pannud kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
  52. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, mida tuleb antud juhul pidada suureks. A. Rüütli asus sõidukit juhtima alkoholi tarvitanuna ja olukorras, kus tal oli kaine juht olemas (tunnistaja E.M. näol). Kogutud tõenditest järeldub, et kui seltskond Kuremaa järves ujumise oli lõpetanud ja plaanisid ära sõita, oli algselt A. Rüütli eesmärgiks sõita üksnes niikaua, kui halb metsatee on läbitud. Tegelikkuses jätkas A. Rüütli peale metsatee läbimist sõitmist. Lisaks sellele, et A. Rüütli juhtis sõidukit alkoholijoobes ja ilma juhtimisõigust omamata (kuna juhtimisõigus oli temalt kuriteo tõttu varasemalt ära võetud), juhtis A. Rüütli sõidukit sellise kiirusega, et mõned autos viibijad tundsid hirmu. A. Rüütli juhtimisega toime ei tulnud ja kaotas juhitavuse, mistõttu toimus liiklusõnnetus. Sõidukis viibis lisaks A. Rüütlile veel 4 inimest, kes kõik said liiklusõnnetuses vigastada.
  53. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes.
  54. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et A. Rüütlit on varasemalt karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest (tl 114-115). Tartu Maakohtu
  55. veebruari
  56. a otsusega mõisteti A. Rüütli süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus, millest kuulus kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata KarS § 74 lg 1,3 alusel 2-aastase katseajaga. A. Rüütlile määrati lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Lisaks võeti A. Rüütlilt ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks (tl 116-121). Seega jätkas A. Rüütli üksnes mõne kuu möödumisel vanglast vabanemisest alates (vabanes märts – aprill
  57. a) samalaadsete kuritegude toimepanemist ja kohtu poolt määratud kohustuste (alkoholi tarvitamise keeld) rikkumist. Ainuüksi nimetatud asjaolu ilmestab A. Rüütli ükskõikset ja hoolimatut suhtumist talle varasemalt mõistetud karistusse ja määratud kohustustesse, aga ka õiguskorda üldiselt.
  58. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Mootorsõiduki juhi kohustuseks rakendada liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust, et minimaliseerida temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust, eesmärgiga vältida igasuguse kahju tekitamist nii endale kui ka teistele liiklejatele. Juhtides sõidukit aga seisundis, kus reageerimiskiirus ja -võime, nagu ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on seeläbi seatud ohtu kõigi liiklejate elu ja tervis ning nende vara. Seega tuleb pidada mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes äärmiselt ohtlikuks teguviisiks ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada. Käesoleval juhul on A. Rüütli on kaotanud alkoholijoobes sõidukit juhtides juhitavuse ja on põhjustanud liiklusõnnetuse. Selle tagajärjel on saanud eri raskusega vigastusi kokku kõik sõidukis viibinud inimesed.
  59. A. Rüütli puhul on kohaseks karistusliigiks KarS § 424 lg 2 ja § 329 järgi vangistus keskmises määras, s.o 2 aastat. Kuna A. Rüütli on kuriteod toime pannud katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada A. Rüütlile kuritegude eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu 5 14.02.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9996 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud vangistust, võrra. Kaitsja apellatsioon
  60. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse A. Rüütli süüditunnistamises. Teha uus otsus, millega mõista A. Rüütli õigeks. Alternatiivselt kergendada talle mõistetud karistust.
  61. Maakohus tõdeb kohtuotsuses õigesti, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et
  62. juunil
  63. a kella 19.42 paiku toimus Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kuremaa alevikus liiklusõnnetus – mootorsõiduk Audi A6, registreerimismärgiga XXX , kaotas juhitavuse ja sõitis vasakule poole teelt välja üle haljasala vastu Tammemetsa tänav 2 garaaži seina.
  64. Autos viibisid avariihetkel A. Rüütli, E.P. , M.A. , K.S. ja E.M. . Ainsana nimetatud isikutest ei olnud alkoholi tarbinud E.M. . Maakohus tõdeb õigesti, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et liiklusõnnetuse toimumise ajal viibisid sõiduauto tagaistmel E.P. , K.S. ja M.A. . Vaidlus on olnud selles, kus istusid sõiduautos liiklusõnnetuse ajal E.M. ja A. Rüütli, st kumb neist sõidukit juhtis.
  65. Vahetult pärast avariid tunnistas E.M. kohalolijatele, et autot juhtis tema. Hiljem ta aga seda enam ei tunnistanud ja ka kohtus eitas seda. A. Rüütli aga kinnitas kohtus, et autot juhtis E.M. . Seega pole A. Rüütli seda kuritegu sooritanud. Maakohus on kriminaalasjas valesti hinnanud tõendeid. Kaitsja möönab siiski, et mõningaid süüdistaja tõendeid on raske ümber lükata või neid olematuks teha. KrMS § 7 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Antud õigusemõistmise aluspõhimõttest tulekski selles kriminaalasjas lähtuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  66. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasjas kogutud tõenditega ning leiab, et kaitsja apellatsioon jääb edutuks, st Tartu Maakohtu otsus A. Rüütli süüditunnistamises ja karistamises jääb muutmata.
  67. Apellatsioonis soovitakse tõendite ümber hindamist. Kohtukolleegiumi hinnangul ei võimalda aga kogutud tõendid ning nende alusel tuvastatud asjaolud apellatsiooni rahuldamist ning A. Rüütli õigeksmõistmist. Maakohtu otsus A. Rüütli süü tuvastamisel on veatu ning apellatsiooni väited kohtu põhistusi ümber ei lükka. Eelmärgitut silmas pidades jääb apellatsioonikohtul seetõttu üle vaid tõdeda, et maakohtu kõiki põhjendusi üle korrata ei ole vaja. Alljärgnevalt saab vastatud apellatsiooni põhiväidetele.
  68. Kriminaalasjas tuvastati, et
  69. juunil 2018.a kella 19:42 paiku toimus Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kuremaa alevikus liiklusõnnetus – mootorsõiduk Audi A6 reg nr XXX kaotas juhitavuse ja sõitis vasakule poole teelt välja üle haljasala vastu Tammemetsa tänava 2 garaaži seina.
  70. Vaidlus puudub selles, et eelkirjeldatud liiklusõnnetuse tagajärjel said eriliiki vigastusi kõik sõiduautos viibinud isikud – A. Rüütli, E.P. , M.A. , K.S. ja E.M. . Alkoholijoobes olid neli autos viibinud isikut, kaine oli vaid E.M. . Vaidlus puudub ka asjaolus, et liiklusõnnetuse toimumise ajal viibisid sõiduauto tagaistmel E.P. , K.S. ja M.A. . Vaidlus on aga jätkuvalt selles, kus istusid sõiduautos E.M. ja A. Rüütli, st kumb neist oli roolis. 6
  71. Apellant toob välja, et vahetult pärast avariid tunnistas E.M. , et tema oli roolis. Hiljem ta seda ei tunnistanud ning ka kohtus eitas seda. A. Rüütli kinnitas kohtus, et roolis ei olnud tema, vaid E.M. . Seega ei ole A. Rüütli kuritegu sooritanud. Maakohus on valesti hinnanud tõendeid.
  72. Kohtukolleegiumi hinnangul puudub vähimgi põhjus ette heita maakohtule eksimist tõendite hindamisel. Kohus on tõendeid hinnanud õigesti ning A. Rüütli süü tuvastanud põhjendatult. Kaebeväited maakohtu argumente ümber ei lükka.
  73. Tunnistajate E.M. , E.P. i ja M.A. i ütluste kohaselt oli enne Kuremaa järves ujumas käimist roolis E.M. , tema kõrval istus auto omanik A. Rüütli. Pärast ujumas käimist asus rooli taha A. Rüütli, tema kõrvale istus E.M. . Tunnistaja K.S. liiklusõnnetuse toimumist ei mäletanud. Maakohus leidis põhjendatult, et A. Rüütli ütlused on vastuolus tunnistajate E.M. , E.P. i ja M.A. i ütlustega. A. Rüütli ütlused on ka sisult vastuolulised, mida kohtukolleegium siinkohal välja ei too (vt maakohtu otsuse lk 4).
  74. Tunnistaja E.M. rääkis kohtus, et vahetult pärast avariid soovis A. Rüütli, et ta võtaks süü enda peale, sest ta oli kaine ning tal oli juhiluba. Seda tunnistaja ka tegi, tunnistades sündmuskohal politseinikele, et tema oli roolis. Hiljem mõistis ta, et tegi valesti.
  75. Maakohus sedastas põhjendatult, et lisaks tunnistajate E.M. , E.P. i ja M.A. i ütlustele selles, et avarii toimumise ajal oli roolis A. Rüütli, on kogutud veel tõendeid, mis nimetatud süüdistuse asjaolu tõendavad - tunnistaja R.M. e ütlused (osundas muuhulgas esiklaasil tekkinud jälgede asukohale), sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtuvad sõiduki esiklaasil erinevatel kõrgustel olevad jäljed, sündmuskoha vaatlusprotokolli lisana olevalt fototabelilt nähtub juhi kohal üks musta värvi plätu ja paremal pool verekahtlane määrdumine, tunnistaja R.R. ütluste kohaselt nägi ta juhi ukse juures maas pikali lahtise reieluuga meesterahvast ning autos pedaalide juures meeste plätut. Asjas leidis tuvastamist, et A. Rüütlil oli paremal põlvel lahtine haav. Maakohus märkis, et kuigi ka tunnistajal E.M. l oli põlvevigastus, ei olnud temal veritsev haav, mistõttu on põhjendatult kohus järeldanud, et sõiduki juhi kohal paremal pool olev veri pärines A. Rüütli veritsevast haavast.
  76. Seega, kokkuvõttes on kriminaalasjas kogutud hulga tõendeid, mis ümberlükkamatult tõendavad A. Rüütli süüd süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõiduauto Audi A6 joobeseisundis juhtimises. Kuna A. Rüütli on ka varem samasuguse kuriteo toime pannud, on maakohus tema teo õigesti kvalifitseerinud KarS § 424 lg 2 järgi. A. Rüütli käitumises on õigesti tuvastatud ka KarS § 329 sätestatud süüteokoosseis. A. Rüütlil puudus juhtimisõigus, sest Tartu Maakohtu
  77. veebruari 2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-9996 oli see temalt ära võetud, kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud.
  78. Alternatiivselt taotleb kaitsja A. Rüütlile mõistetud karistuse kergendamist, seejuures ühtegi põhjendust esitamata. Kohtukolleegium jätab sellegi taotluse rahuldamata. Maakohus mõistis A. Rüütlile KarS § 424 lg 2 ja KarS § 329 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat vangistust. Kohus hindas A. Rüütli süü suureks. Kohtukolleegium nõustub sellega ning maakohtu argumente siinkohal ei korda (vt maakohtu otsuse lk 7).
  79. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu kohtuotsuse A. Rüütli süüdistusasjas muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
  80. Kaitsja esitas taotluse tasu määramiseks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi 7 eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 30 minutit. Kokku taotleb kaitsja tasu 32,40 eurot (sh käibemaks 5,40). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel A. Rüütlilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.