← Eesti

3-20-2240/22

Obsah (4)§ 115§ 117§ 114§ 48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-2240 Haldusasi AS LTH-Baas kaebus Riigihanget

§ 115

lg 8 alusel tagasi lükkamata jätmine on vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu. 15.1. Riigihangete seadus (

) § 117 lg 1 sätestab, et hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. 15.2. Kuivõrd

§ 115

lg 8 asub

regulatsioonis pakkumuste hindamise ja pakkumuse edukaks tunnistamisest eespool ning

§ 115

lg 8 reguleerib põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamist, ei saa

§ 115

lg 8 alusel pakkumuse tagasi lükkamata jätmist vaidlustada üksnes

§ 117lg 1 alusel pakkumuse edukaks tunnistamise vaidlustamise kaudu.

Vastavalt

§ 114

lg 1 pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses, mistõttu ei saa vastava pakkuja pakkumus olla tunnistatud vastavaks ning seda ei saa hinnata

§ 117lg 1 alusel.

15.3. Kaebaja tõlgendust kinnitab ka see, et

§ 48

lg 4 p 4 kohaselt loetakse vastuvõetamatuks pakkumuseks pakkumus, mille maksumus on põhjendamatult madal. Järelikult ei saa pakkumust, mis on põhjendamatult madal, tunnistada vastavaks ning seda

§ 117lg 1 alusel hinnata 15.4.

Järelikult ei saanud VAKO jätta rahuldamata kaebaja vaidlustust kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta hanke osades II ja IV seetõttu, et kaebaja on vaidlustanud kolmanda isiku pakkumuse

§ 115

lg 8 alusel tagasi lükkamata jätmise, kuid ei ole teinud lisaks sellele ühtegi etteheidet hankija tegevuse suhtes kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontrollimisel. 3

(9)3-20-2240
  1. Hankija oleks pidanud lükkama Port Maximal OÜ pakkumuse tagasi kui põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse hanke osades II ja IV. Hankija on kaalutlusõiguse teostamisel teinud jämeda vea, jättes kontrollimata isiku pakkumuse hinna põhjendatuse. 16.
  2. Väär on VAKO otsuse punktis 14.2.
  3. esitatud väide, et kaebaja ei ole esitanud vaidlustusmenetluses andmeid merenduse valdkonnas makstavale keskmisele palgale ja turuhinnale. Kaebaja esitas need andmed tabelis, mis oli lisatud 26.10.
  4. aasta avaldusele. Lisatud tabelist nähtus, et antud juhul pakkus Port Maximal OÜ üheks töötunni maksumuseks hanke osades II – IV 12 eurot, konkurendid aga vasta valt osades II-IV 28, 25 ja 25 eurot (SRC Group AS), 24 eurot (OÜ Dianekta osas III), osades II-IV 30 eurot, 28 eurot ja 25 eurot (osaühing Ship Solutions) ning 30 eurot (kaebaja, osades II-IV). Erinevates hanke osades pakutud allahindluse protsendid olid kõigil pakkujatel vahemikus 5-10%. Olukorras, kus kolmanda isiku ühe töötunni hind oli enam kui kaks korda madalam kui kõigil teistel hankes osalenud konkurentidel, oleks hankijal pidanud sõltumata teistest hankes hinnatavatest hindamiskriteeriumitest tekkima põhjendatud kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. 16.
  5. Hanke tulemusena sõlmitakse raamleping seitsmeks aastaks ja kolmanda isiku tunnihinna maksumus ei sisalda keskmist inflatsiooni 6 aasta pärast ning miinimumpalga suurenemist. Kui vaadata pakutud hinda 6 aasta pärast, siis see ei saa olla piisav, et maksta kõik maksud ja töötajatele miinimumpalka, samuti tasuda kõigi tööriistade maksumus, katta püsikulusid ning muid töödega kaasnevaid kulusid. Seda sõltumata sellest, kas töid teeb kolmas isik ise või tehakse töid allhanke korras või kolmas isik kasutab ristsubsideerimist. Pealegi, Kolmas isik ei ole avaldanud hankes, et ta soovib kasutada alltöövõttu. 16.
  6. Järeldust, et Port Maximal OÜ on teinud põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse, kinnitavad ka Port Maximal OÜ viimase kolme aasta majandusaasta aruanded (vaidlustuse lisa 6), kus on näha, et näiteks
  7. aastal olid Port Maximal OÜ tööjõukulud 16 töötajale 167.328,00 eurot ehk keskmiselt 10.458,00 eurot töötaja kohta, mis oli kasvanud võrreldes
  8. aastaga ca 50% võrra (siis olid tööjõukulud 114.205,00 eurot), mistõttu töötunni maksumus 12 eurot ilmselgelt ei kata pakkuja püsikulusid ning jooksvaid kulusid sh tööjõukulusid. 16.
  9. Väär on hankija seisukoht, et plaaniliste tööde maksumus on suurema protsentuaalse osakaaluga kui ühe töötunni maksumus. Kaebaja koostas vaidlustusmenetluses tulemuste võrdlemise tabeli, kasutades enda pakutud tunnihinda, millest nähtub, et raam lepinguga fikseeritud tööde maksumus moodustab vaid ca 8% lepingu maksumusest. 16.
  10. Sellises olukorras, kus kaebaja arvutuste kohaselt hanke osas II oli kolmanda isiku pakkumus (arvestades teisi pakkumusi) ca 37% võrra madalam ning hanke osas IV ca 54% võrra madalam teistest vastavaks tunnistatud pakkumustest, oleks Hankija pidanud vastavalt

§ 115

lg 1 leidma, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjenda matult madal ja nõudma pakkujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgi tust. Selle selgituse raames oleks kolmas isik saanud tuua välja arvutuskäigu väideta va ristsubsideerimise kohta, mida ta ei ole senini teinud. Vaid hankija on esitanud nii VAKO kui halduskohtumenetluses arvamusi, miks esitatud pakkumust ei tuleks lugeda põhjendamatult madalaks pakkumuseks. Kolmas isik ei ole ka halduskohtumenetluses esitanud omapoolseid põhjendusi põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kohta.

  1. Olukorras, kus kolmas isik on vastuses kaebusele kinnitanud, et ta ei käsita Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt korraldatud riigihanget „Laevade süsteemide remont- ja hooldustööd“ kui pelgalt kasuteenimise vahendit, on kolmas isik tegelikult ka ise möönnud, et ta on esitanud hankijale põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse ning selle pakkumuse esitamisel on kolmandal isikul pigem muud kui majanduslikud motiivid, mis tingib kaebaja kaebuse rahuldamise. Vastustaja seisukoht
  2. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud käskkiri ja VAKO otsus on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. 4

(9)3-20-2240 18.
  1. Vastustajal ei tekkinud esimeses etapis, hinnates põhjendamatult madala maksumuse võimalikkust, kahtlust, et kolmanda isiku pakkumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal. 18.
  2. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasi lükkamise eesmärk on jätta leping sõlmimata pakkujaga, kes ei suuda hiljem hankija määratud tingimustel lepingut täita. Hindamaks, kas kolmas isik suudab vastustaja loodud raamlepingu tingimustel lepingut täita võttis vastustaja arvesse nii plaaniliste tööde maksumuse, raamlepingu alusel tehtavate tööde ühe töötunni maksumust, kui ka allahindluse protsenti ning lähtus ka alljärgnevast. 18.2.
  3. Hanke II osas on plaaniliste tööde maksumus kolmandal isikul 6 000 eurot, SRC Group AS 9 300 eurot, osaühing Ship Solutions 5 670 eurot ja kaebajal 31 752 eurot. Võrreldes kolmanda isiku pakkumust kõigi vastavaks tunnistatud pakkujatega ei oleks vastustajal pidanud tekkima põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kahtlust. II osas madalaima maksumusega pakkumuse esitanud osaühing Ship Solutions pakkumus on 5,5% veelgi odavam kolmanda isiku pakkumusest. Kolmanda isiku pakkumus on 35,5% odavam SRC Group AS pakkumusest ja SRC Group AS pakkumus on 70,71% odavam kaebaja pakkumusest. 18.2.
  4. Võrreldes plaaniliste tööde pakkumuste vahesid, siis kolmanda isiku pakkumuse ja osaühing Ship Solutions pakkumuste vahe ning kolmanda isiku ja SRC Group AS pakkumuste vahe ei ole märkimisväärne. Pigem on märkimisväärne SRC Group AS ja kaebaja pakkumuste vahe, olukorras, kus SRC Group AS polnud madalaima maksumusega pakkumus ning põhjendamatult madala maksumuse kontrolli seega vastustajal teostada ei tulnud, seega ammugi mitte ka kolmanda isiku kohta. 18.
  5. Vastustaja ei oska täpselt hinnata, kui suure protsentuaalse osakaalu moodustavad 7-aastase raamlepingu kehtivuse jooksul plaanilised tööd ning kui suure osakaal avarii- ja remonditööd ehk erakorralised tööd, mille puhul rakendatakse tehtavate tööde (ühe) töötunni maksumust. Juhul, kui vastustaja oleks riigihanke planeerimisel teadnud erakorraliste tööde osakaalu, poleks tegemist erakorraliste töödega, vaid vastustaja oleks need tööd toonud välja riigihanke alusdokumendiks olevates tehniliste kirjelduste lisades. Seega on väär kaebaja VAKOle vaidlustuses esitatud arvutus, et plaanilised tööd moodustavad lepingu maksumusest vaid 8%. 18.3.
  6. Esiteks, tehnilise kirjelduse lisades on toodud tehnilise kirjelduse lisas 1.2 (osas II) ühe kapitaalremondi korra maksumus ühe külmkompressorite kohta, selleks, et igakordsel kapitaalremondi vajadusel oleks fikseeritud plaanilise kapitaalremondi töö hind, olukorras, kus vastustaja on vaja taas tellida nimetatud tööd raamlepingu punkti 2.15 ja 4.1 alusel. 18.3.
  7. Teiseks, erakorraliste tööde ehk tunnihinna alusel teostavate tööde kogumaksumust ei saa arvutada viisil eeldatav maksumus miinus plaanilised tööd, kuna sel juhul jäävad arvestamata varuosade ja kulumaterjalide maksumused. Varuosad ja kulumaterjalid lisanduvad nii plaaniliste tööde kui ka tunnihinna alusel teostavate tööde korral. Vastustaja hinnangul moodustavad varuosad hanke II ja hanke IV osas märkimisväärse osa. Hanke II osas lisanduvad plaaniliste ja erakorraliste tööde hinnale seadmed nagu külmutuskompressorid, ventilaatorid, torustik ja armatuur ning teised külmutus- ja ventilatsioonisüsteemi juurde kuuluvad seadmed. Hanke IV osas lisandub töötunni maksumusele ruumide nagu kajutid, pesuruumid, WC, kambüüs, messid, tööruumid kõik ehitusmaterjalid, nagu näiteks metall, plastik, epoksiidvaik, puit, keraamika, metalli- ja plastikvärvid, tekstiil, põrandakatted jne. Seega vastustaja hinnangul saab kolmas isik ristsubsideerimise teel katta varuosade ja kulumaterjalide müügist vastustajale muud lepingu täitmise kulud, juhul, kui peab seda vajalikuks. 18.
  8. Hanke II osas tehtavate tööde 1 (ühe) töötunni maksumus on kolmandal isikul 12 eurot, SRC Group AS 28 eurot, osaühing Ship Solutions 28 eurot ja kaebajal 30 eurot. Hanke IV osas on tehtavate tööde 1 (ühe) töötunni maksumus kolmandal isikul 12 eurot, SRC Group AS 25 eurot, Dianekta OÜ 24 eurot ja kaebajal 30 eurot. 18.
  9. Hanke I, II, III ja IV osas teostatavad tööd on väga erinevad. Hanke II osas teostatakse laevade kliima-, külmutus-ja ventilatsioonsüsteemi hooldus- ja remonttöid, moderniseerimisi ja avariitöid. 5
(9)3-20-2240 Hanke IV osas laevade siseruumide remonttöid, viimistlustöid, renoveerimistöid ja parandustöid. Vastustaja on seisukohal, et ei ole eluliselt usutav, et keegi riigihankes olevatest pakkujatest ei kasuta alltöövõttu ja teostab kõik hankes vastavas osas olevad erinevad tööd kasutades ainult enda töötajaid. Vastustajale teadaolevalt eelnevate hangete tulemusena sõlmitud raamlepingutest saadud kogemuse pinnalt, ei ole ühelgi pakkujal nii erineva ampluaaga töötajaid. Sellest tulenevalt ei saa võtta arvesse kolmanda isiku kulude arvestamiseks, tunnihinna alusel tööde teostamisel, kolmanda isiku enda töötajate arvu ja neile eelmistel aastatel makstud töötasusid. Tõenäoliselt moodustavad märkimisväärse osa kolmanda isiku töötajate arvust, kelle kaebaja välja tõi, kontoritöötajad ja ka juhtkond, kelle töötasu on kõrgem, kui hanke nimetatud töid teostavatel isikutel. Vastustaja on seisukohal, et kuna pakkujad kasutavad alltöövõttu siis tõenäoliselt on pakkujatel ka erinevad alltöövõtjad, milles tulenevad ka erinevused töötunni maksumustes. 18.
  1. Vastustaja rõhutab VAKO poolt esitatud seisukohta, et kaebaja on viidanud merenduse valdkonnas makstavale keskmisele palgale ja turuhinnale, kuid pole neid andmeid esitanud. Kaebaja on toonud välja vaid pakkujate poolt hankes esitatud ühe töötunni tasud, kuid nimetatud töötunni maksumused ei kajasta kogu vastava valdkonna töötasusid. Hankes ei ole pakkumust esitanud kõik valdkonna ettevõtjad ning meelevaldne on ühe hanke põhjal väita, et nimetatud hankes esitatud töötunni maksumus väljendab vastava valdkonnas töötajatele makstavat töötasu. Nagu VAKO on välja toonud siis pakutud ühe töötunni maksumus on tööjõukulu. Kolmanda isiku esitatud 12 eurot ületab Vabariigi Valituse määruse 19.12.2019 nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-is 1 kehtestatud tunnitasu alammäära (3,48 eurot). Seega kolmanda isikul on töötunni maksumusega 12 eurot võimalik katta nii tööjõu kulud, kui muud püsikulud. 18.
  2. Vastustaja toob välja, et erinevatel pakkujatel on erinevad kasumiootused. Arvestades, et kolmas isik on kantud äriregistrisse
  3. aastal ning on osalenud üle lihthanke piirmäära hangetel riigihangete registri andmetel varasemalt vaid ühel korral, saab kolmanda isiku pakkumuse esitamise eesmärgiks olla riigihangete lepingute täitmisel saadav referents, mitte võimalikult suur kasum. Sellest tulenevalt on kolmas isik ilmselt teinud pakkumuse, millega on kaetud kulud ja arvestatud vähese kasumiga. Kolmanda isiku seisukoht
  4. Kolmas isik leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. 19.
  5. Kolmas isik on käitunud vastavuses Riigihangete seaduse § 115 lg 2 p 1 ja esitanud tööde maksumuse, mis ei ületa lubatud 20 protsendilist madalamat hinda võrreldes teiste pakkujatega. 19.
  6. Riigihangete seaduse § 115 lg 2 p 2 kohaselt ei ole Port Maximal OÜ (kolmas isik) pakutud tunnihind madalam kui 70 protsenti keskmisest töötasust vastavas valdkonnas. 19.
  7. Port Maximal OÜ (kolmas isik) ei käsita Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt korraldatud riigihanget. Laevade süsteemide remont- ja hooldustööd. kui pelgalt kasuteenimise vahendit. 19.
  8. Hankijal oli hankemenetluses kõik seadusest tulenevad võimalused nõuda pakkujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgitust, kui tal oleksid tekkinud kahtlus põhjendamatult madala maksumusega pakkumuses. Hankija on juba pakkumuse vastavuse kontrollimisel kaalutlusõiguse kasutamise käigus teostanud kontrolli võrdse kohtlemise põhimõtte tagamisel ning on õigesti leidnud, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  9. Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti, leian, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada.
  10. Alustuseks märgin, et kohtuasja materjalide juurde ei ole menetlusosalised esitanud kaebaja ega ka kolmanda isiku pakkumust, pakkumusi ei sisaldunud ka VAKO poolt kohtule esitatud vaidlustusmenetluse toimikus. Küll aga on pakkumustes toodud maksumused kajastatud vastustaja poolt VAKO-le 20.10.2020 esitatud vastuses vaidlustusele ning kaebaja poolt 26.10.2020 VAKO-le esitatud seisukoha lisana koostatud exceli tabelis (fail nimega „Tulemuste võrdlemise tabel“). Lähtun 6
(9)3-20-2240 seega pakkumuste andmete analüüsimisel nendes dokumentidest toodud andmetest. Kohtuistungil kinnitasid menetlusosalised, et ei vaidle viidatud dokumentides toodud andmete õigsuse üle (helisalvestus 11:10:58 jj) ning seetõttu ei nõudnud kohus täiendavalt asja juurde kaebaja ja kolmanda isiku pakkumusi tervikuna.
  1. Menetlusosaliste vahel puudub seega vaidlus, et hanke II ja pakkumused järgmiste andmetega: IV osas on pakkujad esitanud osa maksumus ARC Port SRC OÜ OÜ Ship AS LTH SMR OÜ Maximal OÜ Greoup AS Dianekta Solutions Baas II Tööd 6 000 € 9 300 € 5 670 € 31 752 € Töötund 12 € 28 € 28 € 30 € Allahindlus 5% 10% 10% 5% IV Tund 25 € 12 € 25 € 24 € 30 € Allahindlus 10% 10 % 10% 6% 5%
  2. VAKO on otsuses leidnud, et vaidlustus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta hanke osades II ja IV tuleb rahuldamata jätta üksnes seetõttu, et kaebaja on vaidlustanud kolmanda isiku pakkumuse

§ 115

lg 8 alusel tagasi lükkamata jätmise, kuid ei ole teinud lisaks sellele ühtegi etteheidet hankija tegevuse suhtes kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontrollimisel. VAKO viitab, et pakkumuse tagasi lükkamata jätmine on vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu (VAKO otsuse punkt 13.2). 23.1. Nõustun siinkohal VAKO seisukohaga, et kuna kaebaja on vaidlustanud kolmanda isiku pakkumuse üksnes alapakkumise argumendile tuginedes, on selline otsustus vaidlustatav üksnes edukaks tunnistamise otsuse kaudu, mitte vastavaks tunnistamise otsuse kaudu. Pakkumuste vastavuse formaalsemat kontrolli

§ 114

alusel kujutab endast riigihanke alusdokumentidele (RHAD) vastavuse kontrolli, mida kinnitab ka

§ 114

lg-te 1 ja 2 sõnastus, kus on vastavuse kontrolli osas üheselt viidatud RHAD nõuetele. Kaebaja viide Riigikohtu otsusele asjas nr 3-20-924 punktile 17 ei ole asjakohane, kuivõrd selles asjas ei puudutanud vaidlus küsimust, kas pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli saab/tuleb läbi viia

§ 114kohaselt pakkumuste vastavuse kontrollimisel.

Viidatud lahendis analüüsis Riigikohus küsimust, kas hankija saab pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollida pärast pakkumuste edukaks tunnistamist ja enne hankelepingu sõlmimist. 23.

  1. Seega tuleb kaebus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas jätta eeltoodud põhjustel rahuldamata.
  2. Samas pean oluliseks viidata, et VAKO on otsuse p-s 13.2 ekslikult viidanud

§ 115lg-le 8.

Eristada tuleb vaidluseid

§ 115

lg 1 ja § 115 lg 8 kohaldamisel.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija nõudma pakkujalt asjakohast selgitust. Seega loob viidatud säte hankijale kohustuse alustada pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli, kui pakkumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal.

§ 115

lg 8 annab aga hankijale aluse lükata pakkumus põhjendatud otsusega tagasi, kui hankija leiab ka peale täiendavat kontrolli, et pakkumuse maksumus on põhjendatult madal. Vaidluste eristamine

§ 115

jg 1 ja § 115 lg 8 alusel on oluline, sest esimesel juhul on võimalik vaidlustada hankijapoolset rikkumist, mis seisneb pakkumuse maksumuse kontrolli läbi viimata jätmises ja teisel juhul hankija kontrollimenetluse tulemusena tehtud otsustust lükata pakkumine tagasi või mitte. Sellist eristamist toetab ka asjakohane erialakirjandus1 ning kohtupraktika (RKHKo nr 3-19-1825 p 14 ja 3-20-924 p 18). 1 Simovart, M jt. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura lk 743744, p-d 19 - 20. 7

(9)3-20-2240 24.1. Asja materjalidest ja menetlusosaliste seisukohtadest nähtub, et käesoleval juhul ei ole hankija läbi viinud kolmanda isiku pakkumuse põhjendatuse kontrolli, sest hankijal ei tekkinud pakkumuste hindamisel kahtlust, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendatult madal (vt hankija vastus vaidlustusele p 2.3 ja vastus kaebusele p 1.2, VAKO otsus p 14.2.1). Seega on käesoleva vaidluse sisuks

§ 115

lg 1 kohaldamine ehk küsimus, kas hankija on teinud kaalutlusvea, jättes kontrollimata kolmanda isiku pakkumuse hinna põhjendatuse. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane VAKO otsuse p-s 13.2 toodud viide

§ 115lõikele 8.

25. Vaidluste eristamine

§ 115lg 1 ja § 115 lg 8 alusel on oluline ka tõendamiskoorumuse erinevuse tõttu.

Nii peab

§ 115

lg 1 kohaldamisega seotud vaidluses kaebaja põhistama seda, et hankijal pidanuks tekkima kahtlus pakkumuse hinna põhjendatuse osas,

§ 115

lg 8 puhul peab aga vaidlustaja tõendama, et konkurendi pakkumuse näol oli tegemist alapakkumisega. 26. Leian, et käesoleval juhul on kaebaja piisavalt põhjendatult ära näidanud, et hankija on eksinud

§ 115

lg 1 kohaldamisel, jättes alustamata kontrollimenetluse kolmanda isiku pakkumuse põhjendatuse osas. 26.

  1. Asja materjalidest nähtuvalt oli kolmanda isiku töötunni maksumus hanke II osas 12 eurot, teistel pakkujatel aga vastavalt 28 ning 30 eurot, hanke IV osas oli kolmanda isiku pakutud töötunni maksumus 12 eurot, teistel pakkujatel aga 24, 25 ja 30 eurot (vt tabel otsuse p-s 22). Seega oli kolmanda isiku pakkumuses toodud töötunni maksumus teiste isikute pakkumusest madalam ca 50-75%. Erinevates hanke osades pakutud allahindluse protsendid olid kõigil pakkujatel vahemikus 5-10%. Seejuures hanke IV osas oli kolmanda isiku allahindluse protsent (10%) kaebaja ja OÜ-ga Dianekta võrreldes isegi kõrgem (vastavalt 6% ja 5%). Nende andmete võrdlemisel on ilmne, et kolmanda isiku pakkumuses toodud maksumused olid teiste pakkujate pakkumustes toodust märkimisväärselt madalamad. 26.
  2. Hankija põhistab oma seisukohta, et tal pidanud tekkima kahtlust kolmanda isiku pakkumuse põhjendatuse osas, eelkõige sellega, et kolmanda isiku plaaniliste tööde maksusus hanke II osas ei erinenud pakkujate SRC Group AS (9 300 eurot) ja osaühingu Ship Solutions (5 670 eurot) pakutud maksusumusest. Hankija viitab, et see on oluline, kuivõrd plaanilised tööd moodustavad tõenäoliselt suurema osa lepingumahust ning erakorralised avarii- ja remonditööd, mille puhul rakendub töötunni maksumus, märkimisväärselt väiksema osa. Ka viitab hankija kolmanda isiku väiksemale varuosade allahindlusportsendile, mis võimaldab tööde maksumust madalamana hoida. 26.
  3. Leian, et eelpooltoodu ei ole piisav põhistamaks hankija seisukohta, et tal ei pidanudki tekkima kahtlust kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas. Esmalt viitan, et hankija seisukoht plaaniliste tööde mahtude osas on vastuolus menetluse käigus hankija poolt avaldatuga, kus hankija on viidanud, et ei oska täpselt hinnata, kui suure protsentuaalse osakaalu moodustavad 7- aastase raamlepingu kehtivuse jooksul plaanilised tööd ning kui suure osakaalu avarii- ja remonditööd ehk erakorralised tööd, mille puhul rakendatakse tehtavate tööde (ühe) töötunni maksumust (hankija vastus kaebusele p.1.5). Plaaniliste tööde suuremat osakaalu ei nähtu ka hankedokumentidest. Teiseks ei hõlmanud hanke IV osa üldse plaaniliste tööde maksumust, mistõttu saa sellele hanke IV osa maksumuste põhjendatuse hindamisel tugineda. Ka varuosade allahindlusportsent ei ole hanke IV osas kolmandal isikul teistest väiksem vaid kaebaja ja OÜ Dianekta pakkumisest isegi kõrgem. 26.
  4. Eeltoodu põhjal oleks minu hinnangul pidanud hankijal tekkima kahtlus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas.
  5. Kuivõrd käesolevas asjas on vaidluse sisuks küsimus, kas hankijal pidanuks tekkima kahtlus kolmanda isiku pakkumuse hinna põhjendatuse osas ja kas hankija pidanuks sellest tulenevalt alustama kontrollimenetlust

§ 115

lg 1 alusel, ei ole asjakohane VAKO otsuses toodud seisukoht, et kaebaja ei ole esitanud piisavalt tõendeid selles osas, et kolmanda isiku maksumuse osas on tegemist alapakkumisega. Viitan siiski, et VAKO on otsuse p-s 14.2.6 ebaõigesti kaebajale ette heitnud, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid merenduse valdkonnas makstava keskmise palga ja turuhinna osas. Käesoleva hanke esemeks olevate tööde näol on tegemist küllaltki spetsiifilise valdkonnaga ning minu 8

(9)3-20-2240 hinnangul on keskmise palga ja turuhinna põhistamisel kohane tugineda teistele samas hankes esitatud pakkumustele. Samuti viitan, et hankija seisukohtades ja VAKO otsuses toodud viited võimalikule ristsubsideerimisele ja allhankijate kasutamisele on oletuslikud, kuivõrd kolmas isik ei ole ise vaidlustusmenetluses ega ka kohtumenetluses sellistele argumentidele tuginenud. 03.12.2020 toimunud kohtuistungil viitas kolmas isik küll madalamatele administratiivkuludele, kuid ka selles osas puuduvad asja materjalide hulgas mistahest tõendid ja arvutused. Pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli käigus on hankijal võimalik selles osas tõendeid koguda.
  1. Rahuldan seega kaebuse osaliselt ja tühistan Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 24.09.2020 käskkirja nr 291H p 1.2 osas, milles hankija tunnistas hanke II ja IV osas Port Maximal OÜ pakkumuse edukaks ning p 1.3 osas, milles hankija otsustas hanke II ja IV osades sõlmida raamlepingud Port Maximal OÜ-ga. Samuti Riigihangete vaidlustuskomisjoni 05.11.2020 otsuse nr 199-20/223346 osas, millega jäeti rahuldamata AS-i LTH-Baas vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 24.09.
  2. aasta käskkirja nr 291 tühistamiseks hanke II ja IV osas Port Maximal OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise osas ning otsuse osas sõlmida raamlepingud II ja IV osas Port Maximal OÜ-ga. Esialgne õiguskaitse
  3. Tallinna Halduskohus otsustas 17.11.2020 määrusega rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt HKMS § 252 lg 4 alusel ning keelas riigihanke nr 223346 osades II ja IV hankijal hankelepingu sõlmimise Port Maximal OÜ-ga kuni 17.12.2020 (k.a). Kuna pooled esialgsele õiguskaitsele vastuväiteid ei esitanud, siis rakendub esialgne õiguskaitse kuni HKMS § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani (s.o kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni). Menetluskulud
  4. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse esitamisega. Kuivõrd otsus on osaliselt tehtud vastustaja kahjuks, tuleb kaebaja menetluskulud ka vastavalt vastustajalt välja mõista.
  5. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane.
  6. Kaebaja taotleb vaidlustusmenetluses kantud kulude välja mõistmist summas 2 335,2 eurot ning halduskohtumenetluses tasutud riigilõiv 1295 eurot ning õigusabikulu 4396,8 eurot (koos käibemaksuga). Kolmas isik ja vastustaja ei ole menetluskulude kohta andmeid esitanud. 32.
  7. Asja materjalide juures olevatest arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtub, et kaebaja õigusabikulud VAKO-s on 2 335,2 eurot (koos käibemaksuga), kokku 13,9 h eest ning halduskohtumenetluses 4 396,8 eurot kokku 26,1 töötunni eest (sellest 5,4 h kahe esindaja kohtuistungil osalemisega seotud kulud). Kokku on õiguabikulude suuruseks seega 6 732 eurot. Menetluskulude väljamõistmisel arvestan vaidlustuse ja kaebuse sisu, asja keerukust, esitatud dokumentide mahtu ning ka seda, et kaebaja vaidlustas VAKO otsuse vaid hanke II ja IV osas seonduvalt kolmanda isiku pakkumusega, samuti, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Seega pean põhjendatuks vastustajalt õigusabikulude väljamõistmist kokku 4000 euro ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.