lg 1 alusel menetluskuluna välja
lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 19E-PÕI0103 kulu 84 eurot; ekspertiisi nr 20E – GE0557 kulu 342 eurot; ekspertiisi nr 20E – GE0649 kulu 57 eurot; ekspertiisi nr 20E – AN0616 kulu 168 eurot; ekspertiisi nr 20E – AN0637 kulu 840 eurot;
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 919,68 eurot;
Lähtudes
lg 1 p 12 ja
lg 3 kohustati menetluskulud summas 3870,68 eurot tasuma 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda 322,56 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 322,52 eurot.
lg 3 alusel jäeti riigi kanda ekspertiisi nr 20E – GE0557 teostamise kulust osa, s.o 570 eurot.
4. Ringkonnakohus märgib, et arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt saab
lg 3 p 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid
-i
lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, mistõttu kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted.
lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või
Süüdistatava määruskaebuses igasugused viited eelnimetatud normide rikkumistele puuduvad.
lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus
Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et 04. novembril 2020 prokuröri, süüdistatava Jevgeni Konobritski ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppes on viidatud
lg 1, § 175 lg 1 p-le 4,9 ja ära näidatud kõik menetluskulud, sealhulgas eraldi kaitsja L.Viili kulud. Samuti on märgitud, et nendele lisanduvad kaitsja T.Laanemaal tekkinud kulud kohtumenetluses. Samuti on kokkuleppes ära näidatud, et menetluskulud kuuluvad süüdistatava poolt tasumisele
1618). Seega oli süüdistatav juba kokkuleppe sõlmimise ajal teadlik väljamõistmisele kuuluva menetluskulu summa suurusest ja ositi tasumise kohustusest 12 kuu jooksul. Ta on kaitsja juuresolekul ja pärast õigustega tutvumist, kokkuleppega nõustunud ning sellele alla kirjutanud. Ka on süüdistatav maakohtu istungil pärast maakohtu poolt talle õiguste tutvustamist, kaitsja juuresolekul kinnitanud, et kokkulepe on arusaadav ja nõustunud sellega täies ulatuses. Samuti on ta kinnitanud, et kokkuleppe sõlmimine oli tema tõeline tahe ( t.lk. 19-20). Nagu eelpool märgitud, on süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude suurus kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada, kuna kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Kohtuotsus on kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. 5. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda ka
Riigikohus on samuti selgitanud, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda (vt RKKKo 3-1-1-81-11, p 27). 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava Jevgeni Konobritski määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.