← Eesti

2-20-13887/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-13887 Kohtuasi OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi hagi XX vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. septembri
  3. a määrus (menetluskulude kindlaksmääramine) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Hageja OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi, lepinguline esindaja Tarmo Friedenthal Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. septembri
  6. a määrus menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta tsiviilasja nr 2-20-13887 menetlemise kulud poolte endi kanda.
  7. Rahuldada OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi määruskaebus.
  8. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. 1 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi (hageja) hagi XX (pankrotis, kostja), VV ja MM vastu vastu kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-18-2717).
  11. mail 2020 kuulutati välja XX pankrot. Pankroti väljakuulutamise määrus jõustus
  12. juunil
  14. Maakohus eraldas tsiviilasjas nr 2-18-2717 esitatud hagiavaldusest iseseisvasse menetlusse OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi hagi XX vastu kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-20-13887). Maakohtu määrus ja põhjendused
  15. Harju Maakohus jättis
  16. septembri
  17. a määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 ning pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel kostja pankroti väljakuulutamise tõttu läbi vaatamata. Määruskaebus
  18. Hageja esitas Harju Maakohtu
  19. septembri
  20. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub teha uue määruse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  21. Maakohus ei ole menetluskulude jaotuse määramisel viidanud õiguslikule alusele. Hageja hinnangul on maakohus kohaldanud TsMS § 168 lg-t
  22. Maakohus ei ole võtnud arvesse, et praeguses asjas jäi hagi läbi vaatamata hagejast sõltumatutel asjaoludel, kostja pankroti tõttu, mis on kohtupraktika kohaselt aluseks menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Maakohtu määrus on menetluskulude jaotuse osas põhjendamata. Menetluse edasine käik
  23. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
  24. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Kostja hinnangul on hageja esitanud põhjendamatu hagi, seega ei ole hagejalt menetluskulude 2 väljamõistmine ebaõiglane. Täiesti alusetu hagi esitamine ja sellega menetluskulude tekitamine ei peaks kostjale kaasa tooma tema lepingulise esindaja kulude tasumise kohustust.
  25. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  26. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Seega vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi üksnes menetluskulude jaotuse osas.
  27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse.
  28. Riigkohus on praegusele asjale sarnase juhtumi puhul selgitanud, et olukorras, kus hagi tuleb jätta läbi vaatamata PankrS §-st 43 tulenevalt, on hagi läbi vaatamata jäetud alusel, mida hageja ei saanud oma tegevuse või tegevusetusega vältida. Sel alusel hagi läbivaatamata jätmist ei saa hageja mõjutada. Sellisel juhtumil võib olla põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kostja menetluskulude hageja kanda oleks ebaõiglane (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  29. jaanuari
  30. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 14).
  31. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et praeguse asjas hagi läbivaatamata jätmise tinginud asjaolud ei olnud põhjustatud hagejast (hagi läbivaatamata jätmine TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel), vaid hagi tuli jätta läbi vaatamata kostja pankroti väljakuulutamise tõttu. Hageja ei saanud seda asjaolu (kostja pankrot) mõjutada. Seetõttu ei ole praegusel juhul õige jätta menetluskulusid hageja kanda. Ringkonnakohus saab kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
  32. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja on esitanud alusetu hagi, mistõttu ei peaks kostja ise oma lepingulise esindaja kulusid kandma. Hageja on hagi alusena esile toonud, et perioodil 16.12.2014 kuni 28.10.2015 oli kostja hageja ainuke juhatuse liige ja sel ajal vähendas kostja äriühingu vara 580 000 euro võrra. Neil asjaoludel esitatud hagi juhatuse liikme vastu äriseadustiku § 187 lg 2 järgi ei saa pidada õiguslikult perspektiivituks. Kuigi selles menetlusstaadiumis ei saa anda lõplikku hinnangut asjaolude tõendatusele, on hageja oma nõuet tõenditega põhistanud (TsMS § 235).
  33. Hageja ei saanud ega pidanud hagiavaldust esitades ette nägema, et kostja pankrotistub. Hageja esitas nõude kohtusse 19.02.2018 ning kostja pankrot kuulutati välja enam kui kaks aastat hiljem
  34. mail
  36. Et kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda, ei ole vajadust menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.