) § 131 lg 2 järgi ning millises täpsemas ulatuses võib töövõimetoetusele sissenõude pöörata. Avaldaja leiab, et ei ole olemas kohtutäituri 13.06.2018 ja 31.01.2019 arestimise akte, millega oleks tühistatud/muudetud kohtutäituri 04.02.2018 arestimise akt. Põhjendamatu on kohtutäituri otsuse põhjendus, et 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadetega muutis kohtutäituri esialge arestimise akti. Teadetega ei saa tühistada/muuta arestimise akti. Nende teadete alusel ei saa arestida töövõimetoetust. Kohtutäitur ei ole arutanud avaldajaga kohtutäituri teateid. Teated ei ole lisatud otsuse juurde. Pole õige kohtutäituri seisukoht, et võlgnik põhjendab raha tagastamist oma sissetulekuga ja erinevate kuludega, kuid nimetatud asjaolu ei anna alust kehtiva arestimise akti alusel võlgniku sissetulekust kinnipeetud raha tagastamiseks, vaid see võib omada tähtsust arestimisakti enda, mille alusel on kinnipidamine tehtud, vaidlustamisel. Põhjendamatu on kohtuätituri otsuse märgitu, et kohtutäitur ei pea kaebuse lahendamisel töövõimetoetuse kinnipidamise määra kontrollima, kuna on olemas kohtutäituri varem tehtud 04.07.2019 otsus, mis on menetluses Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-19-10606 ja see pole jõustunud. Tsiviilasjas nr 219-10606 04.07.2019 otsuses toodud faktilised asjaolud on teistsugused, kuna kohtutäitur tegi selle otsuse võlgniku 08.03.2019 kaebuse kohta. 2. Kohtutäitur on seisukohal, et avaldaja poolt esitatud kaebus ei anna alust kohtutäituri 28.10.2019 otsuse tühistamiseks ega muude võlgniku kaebuses toodud nõuete rahuldamiseks. Kohtutäitur jääb jätkuvalt oma otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäitur leiab, et võlgniku kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtupraktika järgi ei saa rahuldada sellist võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale, milles palutakse tagastada arvelduskontolt ebaseaduslikult arestitud rahasumma (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-166-16, p 13; nr 3-2-1-105-13, p 19). Võlgniku nõuet kohustada kohtutäiturit tagastama töövõimetoetuse ehk sisuliselt mõista kohtutäiturilt võlgnikule välja rahasumma ei ole hagita menetluses võimalik lahendada. Juhul, kui kohtutäitur on arestitud summa sissenõudjale üle kandnud, on võlgnikul õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel.
lõike 1 alusel esitatavas kaebuses on võimalik vaidlustada kohtutäituri tegevust, s.o sissetuleku arestimist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1166-16, punkt 14), mida on võlgnik ka teinud tsiviilasjas nr 2-19-6203, kuid mitte nõuda tagasi juba kohtutäiturile ülekantud arestitud rahasummat. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldajal käesoleva kaebusega soovitud eesmärki, s.o raha tagastamist kohtutäiturilt, võimalik saavutada ning käesolevas menetluses esitatud 07.11.2019 kaebustel puudub perspektiiv ning kaebus tuleb jätta läbivaatamata. Alternatiivselt on kohtutäitur seisukohal, et võlgniku kaebus ei ole põhjendatud. Võlgnik ei ole oma 10.10.2019 kaebuses taotlenud tema töövõimetoetuse arestimise muutmist või tühistamist, vaid taotles raha tagastamist selgitades, et tema sissetulekuks on töövõimetoetus 13,79 eurot päevas ja sotsiaaltoetus määramata ulatuses ning tema kulud on eluruumi üür summas 250 eurot kuus, kommunaalkulud ja igapäevased kulud määramata ulatuses. Ühtegi tõendit oktoobrikuu 2019 sissetulekute või kulude kohta ei ole võlgnik kohtutäiturile esitanud. Samuti ei ole võlgnik kohtutäiturile täiendavalt selgitanud, milles tema arvates seisneb kohtutäituri tegevuse ebaõigsus, kuigi andis kohtutäitur selleks täiendava võimaluse. Samuti ei ilmunud võlgnik ega tema esindaja kaebuse arutamisele, et kaebust täiendada või täpsustada. Jääb arusaamatuks võlgniku seisukoht, et 2 olukorras, kus võlgnik taotleb raha tagastamist, peab kohtutäitur otsuses kaebusele hindama võlgniku kulusid, töövõimetoetusele sissenõude pööramise lubatavuse, töövõimetoetuse arestimise ulatuse ja kas pärast raha kinnipidamist jääb võlgnikule alles seaduses sätestatud arestimisele mittekuuluv summa võlgniku minimaalseks toimetulekuks. Selline võlgniku eeldus on kohtutäituri arvates ebaõige ja ei oma õiguslikku alust. Võlgniku töövõimetoetusele on sissenõue pööratud kohtutäituri 04.02.2018 arestimisaktiga, mis on osaliselt tühistatud (muudetud) kohtutäituri 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadetega.
Igakuiselt peab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik Eesti Töötukassa kinni võlgniku töövõimetoetusest osa vastavalt kohtutäituri 04.02.2018 arestimisaktis ja selle 13.06.2018 ja 31.01.2019 osalise tühistamise teadetes (arestimise muudatused) märgitud tingimustele ja ulatuses. Seega ei pööra kohtutäitur sissenõude võlgniku sissetulekule iga kuu eraldi koostades selle kohta uut iseseisvat arestimisakti, mida omakorda on võlgnikul võimalik vaidlustada sisuliselt. Igakuiselt toimuvad kinnipidamised eelpool nimetatud töövõimetoetuse arestimisakti alusel ning igakuiselt on võlgnikul võimalik vaidlustada raha kinnipidamist, kui täitetoimingut. Võlgnik on töövõimetoetusele sissenõude pööramist juba tähtaegselt vaidlustanud, mille kohta on pooleli kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-19-10606. Samuti taotles võlgnik kohtutäiturilt oma kulude ja vähese sissetuleku põhjendusel töövõimetoetuse arestimise ulatuse muutmist, mille kohta on pooleli kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-19-10607. Kohtutäitur on seisukohal, et täitemenetluse igal staadiumil on võlgnikul õigus esitada kohtutäiturile taotlus
lg 1 ja 134 lg 1 alusel arestimise muutmiseks või tühistamiseks, kuid sellise taotluse esitamise eelduseks on sissetuleku arestimise aluseks olevate asjaolude muutumine. Kohtutäitur selgitas oma 28.10.2019 otsuses, et selline taotluse põhjendus ei ole asjakohane ega anna aluse raha tagastamiseks. Lisaks sellele kontrollis kohtutäitur oma otsuse tegemisel täiendavalt (vaatamata selle, et kaebuses sellist taotlust ei sisaldunud) võlgniku kaebuses kirjeldatud kulusid ning leidis, et nad ei oma sellist iseloomu, et nende katmiseks tuleb võlgnikule tagada rohkem vahendeid kasutamiseks, kui seda on seadusega ettenähtud. Samuti hindas kohtutäitur kas võlgniku töövõimetoetusest kinnipidamise tegemiseks jätkuvalt esineb alus, kas kinnipidamise suurus vastab arestimisaktis sätestatule ja kas pärast raha kinnipidamist jääb võlgnikule alles seaduses sätestatud arestimisele mittekuuluv summa võlgniku minimaalseks toimetulekuks. Eelpool toodust tulenevalt väär on võlgniku väide, et kohtutäitur 28.10.2019 otsuse tegemisel ei hinnanud võlgniku kulusid ja kas pärast kinnipidamise teostamist jääb võlgnikule alles seaduses sätestatud arestimisele mittekuuluv summa võlgniku minimaalseks toimetulekuks. Jääb arusaamatuks võlgniku eeldus, et kohtutäitur pidi oma otsuses hindama töövõimetoetusele sissenõude pööramise lubatavuse ja arestimise ulatuse. Kohtutäitur on arvamusel, et need asjaolud ei avalda mõju võlgniku 10.10.2019 taotlusele raha tagastamiseks kulude põhjendusel, vaid omavad tähtsust töövõimetoetusele sissenõude pööramisel. Kuna käesolevas menetluses ei arutata erandkorras töövõimetoetusele sissenõude pööramise lubatavust ja arestimise määra põhjendatust, siis ei peagi kohtutäitur neid asjaolusid hindama, seda enam, et oma seisukohta kohtutäitur juba väljendas oma tsiviilasjades nr 2-19-10606 ja 2-19-106067. Sellest tulenevalt palub kohtutäitur jätta võlgniku kaebus selles osas rahuldamata. Kohtutäitur rõhutab, et 07.10.2019 raha kinnipidamise hetkel ja ka tänaseks ei ole kohtutäituri arestimisakt ja selle muutmise teated tühistatud, peatatud ega kehtetuks tunnistatud, seega kuuluvad täitmisele. Kehtiva arestimisakti alusel toimunud kinnipidamine on õiguspärane. Võlgniku töövõimetoetusele sissenõue pööratud kohtutäituri 04.02.2018 arestimisaktiga.
lg 1 kohaselt kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel. 10.06.2018 jõustus täitemenetluse seadustiku muudatused, mille kohaselt suurenes võlgniku sissetulekust arestimisele mittekuuluv osa. 13.06.2018 koostas kohtutäitur teade Eesti Töötukassale, milles selgitas, kuidas peab viimane tegema kinnipidamisi uue õiguskorra järgi. 25.01.2019 avaldas Statistikaamet oma kodulehel arvestusliku elatusmiinimumi uue määra. 31.01.2019 koostas 3 kohtutäitur teate Eesti Töötukassale, milles selgitas, kuidas peab viimane tegema kinnipidamisi uue õiguskorra järgi. Nimetatud teadete sisu ja eesmärk on viia 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimise akti kooskõlla seaduste muudatustega võlgnikule kasutamiseks jääva summa osas. Muus osas jäi kehtima 04.02.2018 arestimisakt. Kohtutäitur tegutses heas usus viies oma 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimise aktid seadusega kooskõlla. Kohtutäitur on seisukohal, et 13.06.2018 ja 31.01.2019 teated vastavad kohtutäituri määrustiku §-s 20 sätestatule vorminõuetele, kuid juhul, kui kohus asub teistsugusele arvamusele, siis leiab kohtutäitur, et dokumentide vormistamise nõude rikkumine ei too kaasa dokumenti õigustühisuse. Sellele viitab ka asjaolu, et Eesti Töötukassa täidab akti ja selle muudatusi korrektselt. Kohtutäituri arvates kaevata akti muudatusi, mida tehti võlgniku huvides ja mis vastab seaduse nõuetele, on arusaamatu ja nende tühistamise nõudega seab võlgnik ennast ise kehvemasse olukorda, kuna kehtima jääks sellisel juhul kehtetus määras aktis sätestatu. Käesoleva asja raames ei ole vaidlust selles, et kohtutäituri 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimisakt on muudetud 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadetega. Kaebuses toodud põhjendused ei anna alust arvata, et kohtutäitur ei ole oma 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimise akti muutnud 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadetega. Asjaolu, et 13.06.2018 ja 31.01.2019 dokumentide pealkiri ei ole võlgnikule meelepärased ei muuda dokumentide sisu ja eesmärki. Kohtutäitur selgitab, et juhul, kui võlgniku arvates ei ole kohtutäituri valitud täitemenetluse sundmeede mõõdukas või on selle meetme kasutamine väär, siis on võlgnikul võimalik täitetoimingut vaidlustada. Tänaseks täitetoimingu (04.02.2018 arestimisakti ning 13.06.2018 ja 31.01.2019 muudatusi) vaidlustamise tähtaeg möödunud. 10.10.2019 kaebuses ei ole võlgnik vaidlustanud arestimisakti muudatusi ega viidanud sellele. Sellest tulenevalt kohtutäituri 04.02.2018 arestimisakti 13.06.2018 ja 31.01.2019 muudatuste õigsuse üle vaidluse lahendamine ei ole hetkel kohtu pädevuses. Kohtutäitur teatab, et võlgnik vaidlustas kohtutäituri 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimisakti 13.06.2018 ja 31.01.2019 muudatusi tähtaegselt ning nende kehtivuse üle on pooleli kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-19-12494. Eelpool toodust tulenevalt palub kohtutäitur jätta võlgniku kaebus sellel osas rahuldamata. Kohtutäitur ei keeldunud võlgniku majanduslikku olukorra hindamisest põhjusel, et selline hinnang on juba antud varem. Kohtutäitur keeldus võlgniku majandusliku olukorda hindamisest põhjusel, et võlgniku 10.10.2019 kaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse võlgniku majandusliku olukorra hindamisele asumiseks teistkordselt ehk kohtutäiturile teadaolevalt ei ole võlgniku majanduslik olukord kaebuse esitamise hetkeks muutunud. Võlgniku 08.03.2019 kaebuse sisu ja eesmärk on eelkõige kohtutäituri 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimise akti vaidlustamine. Käesoleva kaebuse sisu ja eesmärk on aga Eesti Töötukassa poolt võlgniku töövõimetoetusest 07.10.2019 kinnipeetud summa 39.65 eurot tagastamine. Võlgnikul ei olegi enam võimalik vaidlustada arestimisakti kehtivust käesoleva 10.10.2019 kaebusega, kuna selle kaebetähtaeg on möödunud. Oma 28.10.2019 otsuses selgitabki kohtutäitur, et 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimisakti akti üle on pooleli vaidlus tsiviilasjas nr 2-19-10606 ning tulenevalt
lg 4,5 kehtib arestimisakt alates akti kättetoimetamisest võlgniku suhtes kolmandale isikule kuni arestimisakti tühistamiseni, muutmiseni, peatamiseni seaduses sätestatud alustel. Tänaseks ei ole kohtutäituri 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimisakti tühistatud (sh ka kohtu poolt) ega selle täitmist peatatud. 3. Sissenõudja Aktiva Finants OÜ võlgniku poolt esitatud kaebusega ei nõustu. On täiesti ebamõistlik koormata kohtutäiturit, sissenõudjat ja kohut igakuiselt samasisuliste kaebuste esitamisega. Täitemenetluse kestel on võlgnikule garanteeritud
alusel arestimisele mittekuuluvad summad. Kohtutäitur on tuvastanud, et võlgnikul puudub igasugune muu vara oma kohustuste täitmiseks. Laekunud on 5 aasta jooksul vaid 779,97 eurot, kuigi võlgnevuse suurus on 46 434,60 eurot. Kohtutäitur ei ole ületanud diskretsioonipiire. Arestimisakt ja 13.06.2018 ning 31.01.2019 lisad on kehtivad.
lg 2 ja § 132 lg 11 kohaldamise eelduseid tuleb hinnata arestimisakti koostamisel, mitte aga arestimisakti alusel igakordsel summa kinnipidamisel. 4 Arvestades täitmisel oleva asja menetlemise aega, võlgnevuse suurust ja avaldaja sissetuleku suurust, on õiglane avaldaja töövõimetoetuse arestimine. Kohtumääruse põhjendused
lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse.
lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.
lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Kohtu tuvastatud asjaoludel on kaebus avaldaja poolt kohtutäituri 28.10.2019 otsuse peale esitatud tähtaegselt. 7. Kohtu hinnangul on võlgnik esitanud kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks tema sissetuleku arestimisel ning taotluse kinnipeetud töövõimetoetuse tagastamiseks. Avaldaja on kohtule esitatud avalduses märkinud, et on kohtutäituril palunud arestitud töövõimetoetus 39,65 eurot tagastada. Avaldaja 10.10.2019 kaebusest kohtutäiturile nähtub, et võlgnik sai teada Eesti Töötukassalt, et kohtutäitur arestis võlgniku töövõimetoetuse ning Eesti Töötukassa on kohtutäiturile võlgniku töövõimetoetusest kandnud 39,65 eurot. Võlgnik peab kohtutäituri tegevust ebaseaduslikuks ja palub tagastada arestitud töövõimetoetus 39,65 euro ulatuses. Võlgnik märkis, et tal on erinevad kulud. Kohtutäitur sai 28.10.2019 otsuse teha vastavalt kaebuses toodud põhjendustele ja taotlusele tuginedes. Kohtu hinnangul on võlgnik kaebuses sõnaselgelt taotlenud raha tagastamist, pidades arestimist ebaseaduslikuks ning põhjendab seda erinevate kuludega. Samas, erinevalt kohtule esitatud avaldusest, ei ole võlgnik kohtutäiturile esitatud kaebuses taotlenud kohtutäiturilt tema kulude kontrollimist ja majandusliku olukorra hindamist. Võlgnik heidab kohtutäiturile ette, et kohtutäitur ei ole analüüsinud, kas töövõimetoetuse maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek, kas sissenõude pööramine on lubatav
lg 2 järgi ning millises täpsemas ulatuses võib töövõimetoetusele sissenõude pöörata, kuid ei ole 5 10.10.2019 kaebuses eeltoodud asjaolude hindamist taotlenud. Kohtu hinnangul saavad kohtutäiturile esitatud kaebuse asjaolud, mida kohtutäitur on hinnanud, olla kohtule esitatavas kaebuses
§-st 218 tulenevalt samad. Võttes arvesse, et võlgnik on 10.10.2019 kaebuses viidanud erinevatele kuludele, võib üksnes eeldada, et võlgnik võib, lisaks toimetulekutoetuse tagastamisele, tahta tema kulude kontrollimist ning toimetuleku hindamist. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus, kas kohtutäitur võis võlgniku töövõimetoetusest 39,65 eurot kinni pidada, kas ta pidi töövõimetoetuse võlgnikule tagastama, tema majanduslikku olukorda ning arestimise põhjendatust hindama. 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadete kohta märgib kohus järgmist. Avaldaja ei ole 10.10.2019 kaebuses nimetatud teateid vaidlustanud, kuid on seda teinud kohtule esitatud kaebuses. Kohus märkis eelnevalt, et kohtutäiturile esitatud kaebuse asjaolud, mida kohtutäitur on hinnanud, saavad olla kohtule esitatavas kaebuses
§-st 218 tulenevalt samad. Võlgnik ei saa teateid vaidlustada alles kohtule esitatud kaebuses, võttes arvesse, et kohtutäitur ei ole saanud 28.10.2019 otsusega teateid puudutavat küsimust lahendada.
näeb ette, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Eeltoodust tulenevalt on avaldajal nimetatud väidete osas kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu jätab kohus avaldaja väited selles osas tähelepanuta. 8. Riigikohtu seisukoha järgi ei ole
Riigikohus on 15.03.2017 kohtumääruses tsiviilasjas 3-2-1-166-16 selgitanud, et kolleegium nõustub kohtutega ja jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et rahuldada ei saa võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma, kuid välistatud ei ole kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (Riigikohtu lahend nr 3-2-1105-13, p 19, lahend nr 3-2-1-3-08, p 16). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kohtutäituri seisukoht, et arestitud töövõimetoetuse tagastamine ei ole võimalik. 9. Riigikohus nõustus lahendis nr 3-2-1-166-16 ringkonnakohtuga, et
lg 1 kohase kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või sellest keeldumisel ning et kaebuse alusel on kohtul võimalik anda hinnang kohtutäituri tegevuse seaduslikkusele. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu selle seisukohaga. Kuna maakohus oli ekslikult käsitlenud võlgniku kaebust üksnes kui nõuet raha tagastamiseks ja jätnud kaebuse kogu ulatuses läbi vaatamata, siis tühistas ringkonnakohus õigesti maakohtu määruse osas, millega maakohus võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikkust puudutavas osas jättis läbi vaatamata. Eeltoodust tuleneb, et sõltumata sellest, et võlgnikule ei ole arestitud ja sissenõudjale ülekantud raha võimalik tagastada, tuleb kohtul, lähtuvalt kaebuse eesmärgist, anda hinnang kohtutäituri tegevuse seaduslikkusele. 10. Kohus märgib kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse kohta järgmist. Võlgniku hinnangul on kohtutäituri tegevus ebaseaduslik ja arestitud raha tuleb tagastada, kuna kohtutäitur on jätnud tähelepanuta ja hindamata asjaolu, et võlgnikul on erinevad kulud. Kohtu hinnangul ei pea kohtutäitur töövõimetoetuse igakordsel kinnipidamisel hindama võlgniku majanduslikku olukorda. Kohtutäituri selgitustest nähtub, et võlgniku majanduslikus olukorras ei ole olnud muutuseid alates arestimisakti koostamisest. Kohus selgitab, et kohtutäituril on võlgniku majandusliku olukorra hindamise kohustus eelkõige siis, kui ta soovib
lg 2 ja § 132 lg 11 järgi pöörata sissenõuet võlgniku töövõimetoetusele arestimisakti alusel. Riigikohus on lahendi nr 2-18-4482 p-s 18.3 selgitanud, et alates 09.01.2018 töövõimetoetusele sissenõude pööramise lubatavust tuleb otsustades kohaldada
lg-t 2 koos
Analüüsida tuleb nii seda, kas sissenõude pööramine on lubatav
lg 2 järgi, kui ka seda, millises täpsemas ulatuses võib töövõimetoetusele sissenõude pöörata. Nimetatud lahendile on viidanud ka avaldaja (avalduse lk 2). 6 Võttes arvesse, et töövõimetoetusele saab sissenõude pöörata üksnes arestimisakti alusel, tuli kohtutäituril võlgniku majanduslikku olukorda hinnata 04.02.2018 arestimisakti koostamisel. 04.02.2018 arestimisaktist nähtub kohtutäituri arvutuskäik võlgniku majandusliku olukorra hindamisel. Juhul, kui võlgniku hinnangul ei ole arestimine õiguspärane või võlgniku hinnangul arestitakse sissetulek liiga suures ulatuses, saab võlgnik oma õiguseid kaitsta eelkõige arestimisakti vaidlustades. Arestimisakt on sissetulekule sissenõude pööramise aluseks ning kohtutäitur on arestimisakti koostamisel arvestanud võlgniku majandusliku olukorraga (
Sissetuleku arestimise ulatus tuleneb arestimisaktist. Arestimisakti vaidlustamisel saab nii kohtutäitur kui ka kohus hinnata arestimise ulatuse aluseks olevaid asjaolusid uuesti. Riigikohus on lahendi nr 2-18-4482 p-s 17.4 juhtinud tähelepanu, et
lg 2 korral on tegemist kohtutäituri diskretsiooniotsusega, mis allub
04.02.2018 arestimistaktist nähtub akti vaidlustamise kord. Kohtutäitur on selgitanud, et avaldaja on arestimisakti vaidlustanud tsiviilasja 2-19-10606 raames, mis on hetkel pooleli. Eeltoodust võib jõuda järeldusele, et võlgnikul on võimalik saavutada tema majandusliku olukorra hindamine tsiviilasja 2-19-10606 raames. Kohtutäituri seisukohast nähtub, et arestimisakti vaidlustamine on pooleli, arestimisakti ei ole tühistatud ning see on kehtiv. Avaldaja ei ole väitnud vastupidist. Kohus on seisukohal, et arestitud raha kohtutäiturile üle andmine on õiguspärane, kui selle aluseks on kehtiv arestimisakt. Avaldaja on arestimisakti vaidlustanud tsiviilasjas 2-19-10606, kuid tsiviilasi pole jõustunud lahendiga lõppenud. 11. Lisaks märgib kohus, et kohtutäitur on töövõimetoetuse 39,65 eurot arestinud õiges ulatuses.
lg 12 järgi kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele.
lg 13 kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. 19.05.2019 töövõimetoetuse määramise otsuse p-st 2.2 nähtub, et töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 13,7900 eurot. Otsuse p-i 3.1 järgi töövõimetoetust makstakse igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu
lg 12 ja lg 13, võis kohtutäitur arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, s.o 413,70 eurost, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Statistikaameti andmetel on elatusmiinimum 215,44 eurot.1 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimise akti kohaselt avaldajal ülalpeetavad puuduvad. Arestitav summa, s.o 20% töövõimetoetusest 413,70 eurost, millest on maha arvestatud arvestuslik elatusmiinimum, on 1 Vt arvestuslikku elatusmiinimumi siit: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=LE27&lang=2 7 39,65 eurot (413,70 – 215,44 = 198,26; 198,26 x 20% = 39,65 eurot). Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur arestinud töövõimetoetuse õiges ja põhjendatud ulatuses, ilma arvutusvigadeta.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.