lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 1 052,68 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 206 170,33 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku makseraskused tekkisid 2020. a alguses ja püsivalt maksejõuetuks muutus võlgnik 2020. a aprillis, mil ettevõttest lahkus ehitusvaldkonna projektijuht A V ja suuremad võlausaldajad esitasid kohtusse hagid nõudes võlgnikult kokku 105 853,28 euro tasumist. 2
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnik peab TÜ Karno maksejõuetuse põhjuseks pikaaegse töötaja A.V pahatahtlikku käitumist ning konkureeriva äriühingu, OÜ xxxx asutamist. Võlgnik on seoses A. V tegevusega pöördunud 12.06.2020.a. kuriteokaebusega ka politsei poole ning palunud alustada kriminaalmenetlustust KarS § 201 lg 2 p 4 tunnustel. Prokuratuur ei ole alustanud kriminaalmenetlust kuriteokaebuses toodud asjaoludel. Ajutine haldur on pöördunud A.V’i poole seoses võlgniku esitatud väidete ja etteheidetega. A. V on 07.10.2020.a. vastanud ajutisele haldurile, et ei nõustu võlgniku seisukohtadega ning tema pole ehitusobjektilt lahkunud jättes töö lõpetamata ja andmata üle ehitusdokumentatsiooni. A.V selgitab, et tema oli ettevõttes üksnes töötaja ning polnud seotud ettevõtte rahade ega ettevõtte juhtimisega. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega teod või rasked juhtimisvead pankrotiseaduse tähenduses. Ajutise pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on TÜ Karno maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu
Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimine põhjustatud eelkõige juhatuse ja A. V vahelistest arusaamatustest ning sellele järgnenud A. V’i lahkumine ettevõttest. Maksejõuetuse kujunemisele on mõju avaldanud lisaks väär rahavoogude prognoosimine ja majandustegevuses esinevate riskide hindamine, sh kahjumiga tegutsemine ning juhatuse liigne optimism tekkinud raskustest muutuvas keskkonnas juhtimisotsuseid muutmata üle saada. Pankrotivara moodustamise aluseks saab
Edasises pankrotimenetluses saab anda täpsema hinnangu seoses võlgniku poolt võõrandatud sõidukitega. Suurem osa võlgniku sõidukitest on võõrandatud xxxx OÜ’le, mis kuulub võlgniku juhatuse liikme pojale ja võlgniku ühistu liikmele ning raamatupidajale. Võlgniku juhatus esitas ajutisele haldurile täiendavalt 02.10.2018.a. ja 16.01.2020.a. sõlmitud pandilepingud, millega on lepitud kokku, et kui võlgnikul osutub võlgnevuse tasumine võimatuks, annab võlgnik ettevõttes saadaoleva vara OÜ’le xxxx võla tagatiseks. Maanteeameti registis puudus võlgniku varale (sõidukitele) seatud registerpant. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.
alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldaja on tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 14 töötunni eest kokku summas 1 344 eurot.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 344 eurot (lisandub käibemaks 268,80 eurot) ja tehtud kulutuste eest 25 eurot (sh käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse
alusel.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul piisav pankrotivara ajutise halduri tasu väljamakseks puudub, seega kuulub ajutise halduri tasu väljamaksmisele ajutise halduri tasu ja kulude katteks makstud deposiidi arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.