) § 429 lg 3 alusel edastas kohus 13.11.2020 kostjatele hageja avalduse hagist loobumiseks ja palus kostjatel kohtule vastata viie kalendripäeva jooksul kirja kättesaamisest alates. Kostjad I ja III on teatanud kohtule, et on nõus hagist loobumisega ja et neil menetluskulud puuduvad. Kostjad II ja IV on samuti nõustunud hagist loobumisega. Kostja II on palunud menetluskulud välja mõista vastavalt 05.11.2020 esitatud nimekirjale, seega summas 1170 eurot ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist. Kostja IV on palunud menetluskulud välja mõista summas 2050 eurot ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist. 4.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning
5.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.
lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
7.
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. 2
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.
lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Seega on kohtul kohustus kontrollida kostjate II ja IV menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ka omal algatusel. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale II on antud tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 13 tundi tunnitasuga 90 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi on seisnenud hagiga tutvumises ja sellele vastuse koostamises, ettevalmistuses 10.06.2019 kohtuistungiks, sh hageja 08.05.2019 seisukohaga ja kostja IV 03.06.2019 esitatud tõenditega tutvumises, 10.06.2019 kohtuistungil osalemises, seisukoha koostamises vastuseks hageja menetluse peatamise taotlusele ning menetluskulude nimekirja koostamises. Kostjale IV on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutatud õigusabi kokku 17 tundi 5 minutit tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi on seisnenud eeskätt hagiavalduse ja tõenditega tutvumises ning vastuse koostamises hagile, teiste kostjate vastusega ja hageja seisukohaga tutvumises, tõendite analüüsis ja kostja IV täiendava seisukoha koostamises, kohtuistungiks ettevalmistuses ja sellel osalemises, 13.07.2020 kohtunõudega tutvumises ja õigusliku positsiooni analüüsis, hageja menetluse peatamise taotlusega ja teiste kostjate seisukohtadega tutvumises ning kostja IV seisukoha koostamises, 28.10.2020 kohtumäärusega tutvumises, kostja IV seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamises ning kostja IV seisukoha koostamises hageja menetluse lõpetamise taotlusele hagist loobumise tõttu. Asja materjalidest nähtuvalt on antud tsiviilasjas kostjaid II ja IV esindanud õigusbüroode juristid E. J. (varasemalt K. K. ) ja J. M. , olles kostjate II ja IV lepingulisteks esindajateks
Kohus märgib, et lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu. Õigusbüroos töötava juristi tasu vastavalt 90 eurot ja 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus, hinnates kostjate II ja IV lepinguliste esindajate ajakulu (vastavalt 13 tundi ja 17 tundi 5 minutit) võrrelduna tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, leiab, et kostjate II ja IV esindamisele kulunud aega on näidatud ülemäära suurena. Kohus on seisukohal, et üldjuhul on asja materjalidega tutvumine (sh teiste kostjate vastused ja hageja seisukoht), õigusliku positsiooni kujundamine ning kliendiga nõupidamised/arutelud nii büroosisesed kui telefoni teel või elektronkirjade vahendusel hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus lähtub siinjuures ka asjaolust, et kostjate II ja IV esindajate kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et menetlusdokumentide koostamine ei ole esindajatele olnud õiguslikult keerukas. Kohus märgib veel, et kohtu dokumentidega (11.07.2020 kohtunõue ja 28.10.2020 kohtumäärus) tutvumise näol ei ole kohtu arvates tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, 3 hageja nõude olemust, tsiviilasja keerukust (vähekeerukas, selgelt piiritletud) ja mahukust (vähemahukas) ning kostjate II ja IV menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et kostja II õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 990 eurot (11 tundi × 90 eurot) ning kostja IV õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 1320 eurot (11 tundi × 120 eurot). Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus kostjate II ja IV avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-19-2266 kostja II menetluskulude rahaliseks suuruseks 990 eurot (lepingulise esindaja õigusabikulud) ja kostja IV menetluskulude rahaliseks suuruseks 1320 eurot (lepingulise esindaja õigusabikulud). Nimetatud summad kuuluvad hagejalt kostjate II ja IV kasuks väljamõistmisele. 10. Kostjate II ja IV taotlusel mõistab kohus
lg 4 alusel hagejalt välja viivise menetluskuludelt käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 11.
lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastab kohus hagejale pool antud menetluses tasutud riigilõivust, so 150 eurot seoses hagist loobumisega. Riigilõivu tagastab kohus hageja arvelduskontole nr XXX (Swedbank). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.