G.. 2. O. G. esitas 18.05.2016.a. maakohtule avalduse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
O. G. leidis, et on kohustustest vabastamise menetluses täitnud nii võlgniku kui usaldusisiku kohustusi nõuetekohaselt, on maakohtule esitanud aruanded ning andnud kohustustest vabastamise kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. O. G. palus muuhulgas arvestada tema tervisliku seisundiga. Võlausaldajad AS Swedbank ja AS SEB Pank leidsid, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata ning kohustustest vabastamise menetlus lõpetada võlgniku kohustuste rikkumise tõttu. Võlausaldajate hinnangul oli võlgnik oma kohustusi rikkunud ning käitunud võlausaldajate suhtes pahatahtlikult. Viru Maakohus jättis 02.09.2019.a. määrusega rahuldamata O. G. taotluse pankrotimenetluses jäänud kohustustest vabastamiseks (
G. kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. 3. 08.10.2018.a. esitas O. G. maakohtule taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks vastavalt
02.02.2017.a. oli O. G.l südameoperatsioon. Taotlusele lisatud 03.08.2017.a. ambulatoorse epikriisi kohaselt on O. G.l diagnoositud südamepuudulikkus, südamekahjustusega hüpertooniatõbi, vatsakeste enneaegne depolarisatsioon, rindkere sidekoe ja muu pehme koe kasvaja. Eesti Töötukassa 17.10.2017.a. otsusega TVH/17/048148 on võlgniku töövõime vähenenud perioodil 09.10.2017.a – 08.10.
) § 2 2. lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Kohus märgib siinkohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist.
2. lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 5 1 võib kohus menetlust pikendada kuni 7 aastani menetluse algatamisest. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla juhul, kui võlgnik on menetluse kestel käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). 7.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
Tulenevalt
7.1 Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse vältel on O. G. esitanud aruanded, andmed sissetulekute kohta (kontoväljavõtted, maksuameti väljavõtted), esitanud tõendid tervisliku seisundi kohta. 7.2 Menetluse kestel on O. G. omanud töökohta, kuigi töötasu suurus ei ole võimaldanud suuremas ulatuses makseid võlausaldajatele teha. Samas on võlgnik makseid võlausaldajatele teinud. 21.09.2019.a. määruses nõustus kohus võlausaldaja AS Swedbank kahtlusega selles, et võlgnik sai kontrollida endale makstavat sissetulekut ning varjata tegelikke sissetulekuid, kuna vahetult enne pankrotiavalduse esitamist muutis O. G. oma suhteid talle tasu maksva äriühinguga OÜ G., mille ainuosanik ja juhatuse liige oli võlgnik ise. 3 Kahtlus selles, et võlgnik sai midagi teha ei tähenda, et ta seda reaalselt tegi. Ei ole millegagi tõendatud, et O. G. oma tulu varjas või tahtlikult võlausaldajate huve kahjustas. 7.3 Kohus möönab, et võlgniku tervislik seisund (osaline töövõimekaotus) võib mõjutada ja /või piirata võlgniku töötamisvõimalusi, -võimekust ja koormustaluvust. Kohtul ei ole kahtlusi selles, et hageja tervislik seisund (südamepuudulikkus jms) piiravad O. G. võimalusi tööturul. Kohus ei saa kindlalt väita, et O. G. on kogu menetluse vältel kõik endast oleneva teinud tulusama töökoha saamiseks, teisest küljest ei ole veendumust ka selles, et võlgniku tervislik seisund võimaldas suurema koormusega tööd ning et O. G. on jätnud midagi tegemata, mida ta tervislikust seisundist tulenevalt oleks suutnud teha, eesmärgiga hoiduda kõrvale oma kohustuste täitmisest. 7.4 Pärast viimast kohtumäärust (21.01.2019.a. määrus, millega kohus pikendas kohustest vabastamise menetlust) on O. G. esitanud täiendavalt X 25.06.2019, X 11.06.2019 ja X 20.06.2019 vastused (äraütlemised) O. G. tööotsimise päringutele (III kd tl 100-102) O. G.l on jätkuvalt osaline töövõime (Eesti Töötukassa 25.10.2017 otsus nr TVT/17/049271, III tl 103-104). 7.5 Ajavahemikus 01.01.2014-30.04.2020.a. on O. G. teinud jaotise alusel makseid võlausaldajatele kokku 9400 eurot, millest AS-le SEB Pank 7 115, 80 eurot ja AS-le Swedbank 2284, 10 eurot (III kd tl 98). Pankrotimenetluses kinnitatud lõpparuande kohaselt oli II järgus saamata jaotis AS-l Swedbank 21 367, 86 eurot (jaotis 24, 30%) ja AS-l SEB Pank 67 407, 17 eurot (jaotis 75, 70 %) . Seega on O. G. teinud väljamakseid AS-le SEB Pank 10,55% ulatuses pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest ja AS-le Swedbank ca 10 % ulatuses (seejuures suurema osas aastatel 2019 ja 2020.a. 4 kuud; 5 esimese kohustustest vabastamise menetluse aasta jooksul olid väljamaksed ASle SEB Pank 1,92% ja AS-le Swedbank ca 3%) Eeltoodust nähtub, et O. G. viimase 1,5 aastaga parandanud märkimisväärselt makseid võrreldes varasemate aastatega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul alust arvata, et võlgnik on oma sissetulekuid varjanud või töötamisest kõrvale hoidunud. Viimasel 1,5 aastal on O. G. teinud jõupingutusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 8. Kohus on seisukohal, et arvestades O. G. tervislikku seisundit, on tema võimalused tööjõuturul piiratumad, mis omakorda mõjutab väljamaksete tegemist võlausaldajatele. Vaatamata osalisele töövõimele, on O. G. siiski oma võimete piires väljamakseid teinud ning kogutud teabele tuginedes ei ole kohtul alust arvata, et käesoleval juhul oleks O. G. jätnud võimalused makseid suuremas osas tasuda kasutamata või hoidunud mingil viisil tahtlikult kõrvale oma kohustuste täitmisest. Asjaolu, et võlgnik on võlausaldajale väljamakseid teinud oodatust väiksemas summas, ei ole kohtu hinnangul aluseks võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (
Kuna kohus ei ole tuvastanud võlgniku süülist käitumist ega võlausaldajate huvide tahtlikku kahjustamist (Riigikohtu määrused 3-2-1-19-16 p 14; 3-2-1-46-13 p 11; 3-2-1-121-11 p 12), tuleb võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldada. 4 Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks ja lõpetab O. G. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse
9. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud teadaanded (
Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
lg 1) /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.