Obsah (9)

§ 367§ 163§ 657§ 654§ 651§ 456§ 652§ 173§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 07.10.2020, Tallinn Kohtuasja numb

§ 367). 34.

Seoses hagi osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas 13.04.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
2. Hageja esitas taotluse tõendite kogumiseks, mille kohaselt palub hageja Elisa Eesti AS-ilt ja Tele2 Eesti AS-ilt välja nõuda YY ja QQ (so. Osaühing Deliver ja Monsoreto OÜ) kasutuses olevate mobiiltelefoni numbrite +372 XXXXXXX ja +372 YYYYYYY ning DD kasutuses oleva mobiiltelefoni numbri +372 AAAAAAA vahel ajavahemikus 25.06.2019 – 03.07.2019 ja ajavahemikus 07.01.2020 – 15.01.2020 toimunud kõnede andmed (kõnede eristused) ja saadetud SMS-ide andmed ja sisu. Eelnimetatud taotlus jäeti maakohtu poolt 23.01.2020 rahuldamata ning sellega rikuti menetlusõiguse norme. Hageja soovib kogutavate tõenditega tõendada, et VÕS § 101 lg 3 alusel ei või kostja viivist hagejalt nõuda, sest kostja on ise refinantseerimistehingute ära jäämise ja hageja kohustuste täitmise viivituse põhjustanud.
3. Alates 02.07.2019 on hagejal reaalne soov ja võimalus kõik kostja nõuded korraga rahuldada, kuid hagejast sõltumata põhjustel (st kostja tegevuse tõttu) jääb kohustus täitmata. Seetõttu ei või kostja nõuda viivist ja leppetrahvi. Hageja plaanitud 02.07.2019 ja 14.01.2020 refinantseerimistehingud, mille raames plaanis hageja rahuldada kõik kostja nõuded korraga, ei toimunud ainult sellel põhjusel, et kostja töötaja ja osanik teatas tehingutest kolmandale isikule. Ainult tänu sellele tekkis OÜ-l Deliver ja Monsoreto OÜ-l võimalus takistada tehingute toimumist, esitades notarile edasilükkamise taotlused ning kohtule alusetud hagid koos tagamise taotlustega.
4. Laenulepingutest tulenevate hageja kohustuste rikkumise põhjuseks on hagejast mitteolenevad asjaolud. Seetõttu on rikkumine vabandatav ja VÕS § 103 järgi ei vastuta hageja kohustuse rikkumise eest. Eeltoodu alusel ei pea hageja viivist määras 0,06% päevas maksma.
5. Kui kohus leiab, et hageja rikkumine ei ole vabandatav, siis taotleb hageja viivise ja leppetrahvi vähendamist kohtu poolt määratud mõistliku suuruseni. Viivise ja leppetrahvi nõue on ebamõistlikult suur ja hagejat ebamõistlikult koormav. Viivise nõue on ebamõislikult suur, arvestades, et hageja põhivõlg moodustab 610 910 eurot ja kõik kostja nõuded on kinnistule seatud hüpoteegiga 100% ulatuses tagatud. Mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest lähtuvalt palub hageja vähendada viivist seadusega ettenähtud määrani (8% aastas) vähemalt alates 02.07.2019 (või 08.10.2019) kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni. 6 2-19-15682 Vastustaja seisukoht
6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

42. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles hagi jäi rahuldamata. Osas, milles maakohus hagi rahuldas ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks, on otsus

§ 456lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.

43. Maakohtu poolt tuvastatud faktilisi asjaolusid ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud ja ringkonnakohus saab neist

§ 652lg 1 p 1 järgi lähtuda.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
2. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja taotluse nõuda Elisa Eesti AS-lt ja Tele2 Eesti AS-lt välja YY ja QQ kasutuses olevate mobiiltelefonide ning DD kasutuses oleva mobiiltelefoni vahel ajavahemikus 25.06.2019 – 03.07.2019 ja ajavahemikus 07.01.2020 – 15.01.2020 toimunud kõnede andmed (kõnede eristused) ja saadetud SMS-ide andmed ja sisu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist asjakohase tõendiga. Hageja ei ole välja toonud, kuidas menetlusväliste isikute omavaheline suhtlus tõendab hagi aluseks olevaid asjaolusid.
3. Hageja väidab, et alates 02.07.2019 oli tal reaalne soov ja võimalus kolmanda isiku abiga kõik kostja nõuded korraga rahuldada, mis ei realiseerunud aga kostja tegevuse tõttu. Selles, et hageja kostjale laenu tähtaegselt tagasi ei maksnud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul süüdistada kostjat. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja ei soovinud laenu tagasi saada ning oli vastuvõtuviivituses. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja oli laenu tagasimaksetega viivituses.
4. 19.06.2019 edastas kostja hagejale teated laenulepingute ülesütlemise kohta 27.06.2019, kui hageja ei täida kohustust hiljemalt 26.06.
5. See oli hagejale viimane tähtaeg. Hageja laenu tähtaegselt tagasi ei maksnud. Maakohus tuvastas, et poolte laenusuhe lõppes kostjapoolse ülesütlemisega 27.06.2019 ja selles osas pole otsust vaidlustatud. Alusetu on süüdistada kostjat selles, et kostja takistas laenu tagasimaksmist. Kostja andis hagejale veel 02.07.2019 võimaluse laen tasuda enne kui pöördus avaldusega hüpoteegi realiseerimiseks.
6. Hageja esiletoodud asjaolud ei anna alust lugeda kohustuse rikkumine vabandatavaks VÕS § 103 järgi, mistõttu vastutab hageja kohustuse rikkumise eest.
7. Kolleegium nõustub maakohtuga, et viivise ja leppetrahvi vähendamiseks antud juhul alust ei ole. Tulenevalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Käesoleval juhul on pooled leppetrahvi kohaldamises ja suuruses lepingus kokku leppinud. Kohaldatud leppetrahv ei ületad tasumata jäänud kuumakse suuruseid ja võrreldes hageja kohustuste suurusega ning kohaldatud leppetrahviga, ei ole vastustaja poolt nõutud leppetrahv ülemäära suur. 7 2-19-15682
8. Ka hageja suhtes kohaldatav viivisemäär 0,06 % päevas on äriühingute vahelistes lepingutes mõistlik ja vastavuses kohtupraktikaga. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 51.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. 52. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

53. Kostjal ringkonnakohus menetluskulud puuduvad, mistõttu pole vajadust menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots 8