2-20-117194/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-117194 Tsiviilasi KE S hagi T S vastu igakuise elatise nõudes Tsiviilasja hind 2 628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Hageja KE S, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja seaduslik esindaja KI S, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja T S, isikukood XXX, elukoht XXX
3. oktoober 2020 RESOLUTSIOON
4. Rahuldada osaliselt KE S hagi T S vastu elatise nõudes.
5. Välja mõista kostjalt T Slt hageja KE S kasuks tagasiulatuv elatis perioodil 01.04.2020.a. kuni 03.05.2020.a. summas 205,15 eurot.
6. Välja mõista kostjalt T Slt hageja KE S kasuks igakuine elatis summas 186,50 eurot alates
7. maist 2020.a. kuni hageja KE S täisealiseks saamiseni xxx. a.
8. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
9. Saata otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue
10. 04.05.
11. a esitas hageja KE S Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise saamiseks kostjalt igakuiselt summas 292 eurot. Seoses vastuväite esitamisega maksekäsu kiirmenetluses jätkati asja arutamist hagimenetluses. Hageja esitas hagi
12. juunil 2020.a. Hageja palub hagis välja mõista elatis kostja T Slt tagasiulatuvalt 01.04.2020.a. kuni 04.06.2020.a. summas 613,20 eurot. Alates 04.06.2020.a. palub hageja välja mõista elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni.
13. 20.10.2020.a. kohtuistungil hageja muutis nõuet. Hageja palus välja mõista tagasiulatuv elatis summas 321,19 eurot perioodi 01.04.2020-03.05.2020.a.eest ja alates 04.05.2020.a. palus hageja välja mõista elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja nõustus kohtuistungil, et aluseks tuleb võtta kulude hindamisel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuring lapse vajaduspõhise miinimumelatise kohta (edaspidi RAKE 2020). Hageja nõustus, et elatise määramisel tuleb arvestada lapse standardvajadustega kuus summas 412 eurot vastavalt RAKE 2020 uuringule, mis puudutab lapsi vanuses 13-17 aastat. Kulud haridusele on 39 eurot kuus, mis tuleb hageja vajadustest maha arvata, kuna hageja ei täida koolikohustust. Seega on kulud 373 eurot kuus, millest hageja seadusliku esindaja kanda jääb 186,5 eurot ja kostja kanda 186,5 eurot. Hageja oli nimetatud tingimustel nõus sõlmima kostjaga kompromissi.
14. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
15. Kostja esitatud hagi ei tunnista, kuna hageja ei täida koolikohustust. Kostja on korduvalt proovinud hagejat suunata koolikohustuse täitmisele, kuid tagajärjetult. Hagejal puudub vastutustunne oma koolikohustuse suhtes, mis välistab kostja hinnangul kosta poolt vanema kohustuse täitmise alaealise lapse ülalpidamiseks. Kostja leiab, et hageja on piisavalt vana mõistmaks oma kohustuste täitmise vajalikkust.
16. Juhul, kui kostja peab hagejale tasuma elatist, siis on kostja nõus igakuise summaga 186,50 eurot. Kostja ei ole nõus nimetatud summa osas kompromissi sõlmimisega, sest soovib, et kohus teeks 2 kohtuotsuse. Kostja hinnangul on see mitte elatis, vaid kohtu poolt määratud kohustus, mis ta peab täitma. Kohtuotsuse põhjendused
17. Hageja nõue on kvalifitseeritav Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-de 96, 97 punktist 1 ja 101 lõikest 1 tuleneva nõudena, s.o ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tagasiulatuva elatise nõue on kvalifitseeritav PKS § 108 järgi.
18. Hageja KE S on sündinud 28.06.2003.a. Hageja ema on KI S ja hageja isa on T S. Hageja on alaealine laps, kes on õigustatud esitama kohtule hagi elatise nõudes kostja vastu.
19. Vaidlust ei ole, et hageja elab koos emaga ning on ema vahetul ülalpidamisel. Vaidlus puudub ka selles, et hageja kuludena tuleb arvestada lapse standardvajadusi RAKE 2020 uuringu järgi, mis on hageja puhul 412 eurot. Pooled nõustuvad, et hageja puhul ei tule arvestada haridusele tehtavaid kulutusi, mis uuringu kohaselt on 39 eurot kuus, kuna hageja ei täida
20. aastast koolikohustust. Seega on hageja igakuised kulud 373 eurot kuus. Mõlemad vanemad on nõus, et kostja peab tasuma elatist 186,50 eurot kuus.
21. Pooled ei vaidle elatise suuruse osas, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 04.05.2020.a. summas 186,50 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni 28.06.
23. Kohus ei nõustu kostjaga, et koolikohustuse täitamata jätmine hageja poolt võiks kostja vabastada ülalpidamiskohustusest. Vaatamata koolikohustuse täitmata jätmisele vajab hageja alaealisena siiski igapäevaste vajaduste rahuldamiseks toitu, eluaset, riideid, ravimeid. Need kulud tuleb mõlemal vanemal kanda pooles ulatuses vastavalt PKS § 116 lg 1, mis sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt koolikohustuse täitmata jätmine mõjuva põhjuseta on vastutustundetu ja kahjustab eelkõige hagejat ennast, kuid see ei ole aluseks vanema poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 186,50 eurot so määras, milles pooled saavutasid kohtuistungil kokkuleppe.
24. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude perioodil 01.04.2020 kuni 03.05.2020.a. summas 321,19 eurot. Hageja ei ole koolikohustust täitnud alates 2019 aastast, seega ei ole põhjendatud tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestada haridusele tehtavate kuludega. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja vajas perioodil, mille eest nõuab tagasiulatuva elatise väljamõistmist ülalpidamist suuremas ulatuses kui on saavutatud poolte vahel kokkulepe jooksva elatise väljamõistmiseks. Seega tuleb perioodi 01.04.2020.a. kuni 03.05.2020..a eest välja mõista elatis summas 205,15 eurot (186,5/30*3+186,5) PKS § 108 alusel. Puudub vaidlus, et kostja ei ole tasunud elatist alates aprillist 2020.a.
25. Kostja pidi tasuma hagejale elatist kohtumenetluse ajal vastavalt 12.06.2020.a. hagi tagamise määrusele 100 eurot kuus alates 08.06.2020.a. kuni kohtumenetluse lõpuni. Kantud kohustust saavad pooled kohtuotsuse täitmise käigus arvestada. Hagi tagamine kehtib kohtumenetluse lõpuni. 3
26. Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab osaliselt KE S hagi T S vastu elatise nõudes. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.04.2020.a. kuni 03.05.2020.a. eest summas 205,15 eurot ja elatise alates 04.05.2020.a kuni 28.06.2021 igakuiselt summas 186,50 eurot.
27. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on taotlenud elatist seaduses sätestatud miinimummääras, mis hagi esitamise ajal oli 292 eurot kuus. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2 628 eurot.
28. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus kulud poolte endi kanda, kuna hagi on rahuldatud osaliselt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4