← Eesti

2-20-6230/16

Obsah (15)§ 172§ 146§ 153§ 22§ 65§ 162§ 163§ 651§ 66§ 150§ 169§ 171§ 158§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-6230 Tsiviilasi H M pankrotimenetlus Mene

§ 172lg 2 sätestatud väljamaksete kohta.

  1. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 18.06.
  2. a määrusega kuulutati välja H M pankrot ja nimetati pankrotihalduriks vandeadvokaat Andrias Palmits. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 03.07.
  3. a, nõuete kaitsmise koosolek 02.10.
  4. a. Jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 28.10.
  5. a (jõustunud 14.11.
  6. a). 18.11.
  7. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks H M pankrotimenetluse lõpparuande. Haldur palub kohtul lõpetada H M pankrotimenetlus, vabastada pankrotihaldur H M pankrotihalduri kohustuste täitmisest ja määrata pankrotihalduritasu suuruseks 559,87 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 671,84 eurot ning näha ette, et tasu makstakse pankrotivara arvel välja Advokaadibüroo Paas & Partnerid arvelduskontole. Pankrotihaldur on kohtule esitanud alljärgneva lõpparuande: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgniku pankrotivara moodustus tema töötasust, millele pankrotimenetluses ei saanud pöörata sissenõuet. Alates pankroti väljakuulutamisest 18.06.
  8. a kuni käesoleva ajani on võlgnik teeninud netotöötasu, mille suurus kokku oli 5 726,87 eurot. Sellest 2 920 eurot on võlgniku töötasu, millele ei saa täitemenetluse seadustiku § 131 alusel pöörata sissenõuet, millest omakorda tuleneb, et pankrotivarasse laekus kokku 2 806,87 eurot. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Kuivõrd pankrotihaldurile teadaolevalt ei olnud võlgniku valduses kolmandate isikute omandis olevat vara, ei ole vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid esitatud. 2 Lisaks eeltoodule ei ole pankrotihaldur esitanud tagasivõitmise hagisid. Ka elatise maksmise küsimust käesolevas pankrotiasjas ei tõusetunud. Pankrotihaldur on seoses pankrotimenetlusega kandnud alljärgnevaid kulusid (summad koos käibemaksuga, kui käibemaks lisandub): ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud vastavalt pankrotimäärusele – 618; pankade teenustasud – 13,20. Kokku 631,20. Andmed võlausaldajate nõuete kohta Võlgniku pankrotimenetluses on

§ 153

lg 1 p-s 2 nimetatud rahuldamisjärgus (so pandiga tagamata tähtaegselt esitatud ja tunnustatud nõuded) esitatud ja tunnustatud nõuded kogusummas 43 178,50 eurot. Esitatud ja tunnustatud nõuete alusel on võlausaldajatele tehtud maksed kokku summas 1 512,12 eurot, välja jääb maksmata kokku 41 666,37 eurot. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankrotivara hulka ei kuulunud pandiga koormatud vara. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur on korraldanud pankrotivara (so võlgniku arvelduskontol oleva raha) säilimise ning kandnud selle arvel pankrotimenetluse kulud, samuti teinud võlausaldajatele kohtu poolt kinnitatud jaotusettepaneku alusel väljamaksed. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotihaldur ei ole esitanud kohtule hagisid ega tuvastanud asjaolusid, mis lubaksid neid esitada. Halduri tehtud vajalikud kulutused Pankrotimenetluseaegsete kulude suurus on 631,20 eurot koos käibemaksuga ning nende detailne ülevaade on toodud punktis Andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta.

Pankrotihalduri arvamus maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta Pankrotihaldur ei ole lõpparuande kohtule esitamise ajaks tuvastanud raskete juhtimisvigade tegemist või pankrotikuriteo toimepanemist, mistõttu märgib haldur, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Võlgniku selgituse kohaselt on tema makseraskused saanud alguse 2019. a, mil võlgnik elatus koos elukaaslasega hasart- ja ennustusmängude võitudest. Esialgne edu ajendas võlgnikku võtma (kiir-)laene, ent senist edu ei suudetud korrata. Taotlus pankrotihalduri tasu kindlaks määramiseks Kuivõrd pankrotivarasse on laekunud kokku 2 799,37 eurot (so võlgniku töötasu osa, millele sai pöörata sissenõude), on halduri tasu suurus

§ 65

¹ lg 1 järgi 559,87 eurot (so 2 799,37 × 0,2), millele lisandub käibemaks 20%, so 671,84 eurot koos käibemaksuga. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja

§ 162

lg 1 p 2 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab 3 kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

§ 22lg 5 mõistes muu asjaolu.

Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus H M pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. Lähtuvalt

§ 65

lg-st 1 määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. H M pankrotivarasse on laekunud kokku 2 799,37 eurot.

§ 651

lg 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6 400 eurot 20% pankrotivarast. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 559,87 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 671,84 eurot ning näha ette, et tasu makstakse pankrotivara arvel välja Advokaadibüroo Paas & Partnerid arvelduskontole. Võlgnik ega võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletavale tasule esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu kokku summas 671,84 eurot (sh käibemaks) kinnitamine ei riku võlgniku ega võlausaldajate huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 651lg-le 1.

Kohus määrab halduri tasuks 671,84 eurot (sh käibemaks).

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur pankrotimenetluse kulude kinnitamist ega hüvitamist taotlenud ei ole.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt

§ 171

lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158

lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekut usaldusisiku määramise kohta, kohustab kohus võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

§ 172

lg 2, 3, 4 ja 5 järgi peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele 4 välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.

§ 173

lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik

§ 173lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

§ 175

lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud iga-aastaselt esitama kohtule aruande võlausaldajale teostatud väljamaksete kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.