Obsah (8)

§ 28§ 21§ 22§ 2§ 27§ 24§ 19§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 22. september 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-20622 Tsiviilasi OÜ Fi

) § 24 lg 4).

1. Aktsiaselts Swecon esitas
2. aprillil 2020 maakohtule taotluse avaldaja saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. 4.
3. Taotluse põhjenduste kohaselt on avaldaja püsivalt maksejõuetu ning seetõttu tuleb algatada võlgniku pankrotimenetlus. Saneerimist ei saa püsivalt maksejõuetu võlgniku suhtes läbi viia. Püsivalt maksejõuetu võlgniku suhtes saneerimise algatamine lükkab edasi pankrotimenetlust ja tekitab sellega võlausaldajatele suuremat kahju. 4.
4. Avaldaja ei ole objektiivsete kriteeriumite järgi oma üheksa töötajaga oluline ettevõtja ega oluline tööandja. Samuti on saneerimiskava 10-aastane täitmise tähtaeg ebamõistlikult pikk. Kavas ei ole kirjeldatud erakorralisi asjaolusid, mis õigustaks nii pikka tähtaega, mille jooksul saab võlgnik ilma intressita ja kohustusi tagamata tegutseda võlausaldajate kulul. Seetõttu tuleb saneerimiskava jätta

§ 28lg 5 p 3 alusel kinnitamata.

4.

1. Avaldaja varaline seis saneerimiskavas erineb oluliselt
2. veebruari
3. a kohtumääruses avaldatud (tõenäoliselt saneerimisavalduses toodud andmed) avaldaja majandusandmetest. Avaldaja vara on sisuliselt kolme kuu jooksul vähenenud 1 869 022 euro 43 sendi võrra, kohustuste maht on vähenenud vaid 868 073 euro 78 sendi võrra. Võlgniku vara ja võlgade tasakaal on kolme kuu jooksul halvenenud 1 000 948 euro 65 sendi võrra. Samas saneerimiskava kohaselt oli
4. a esimese kahe kuu müügitulu 65 335 eurot. See tähendab, et vara vähenemist ei saa selgitada võlgniku majandustegevusega. Sellest tuleneb, et ettevõttest on kolme kuu jooksul välja viidud enam kui miljoni euro eest vara või on ettevõtja varem, s.o aastaaruannetes kui saneerimisavalduses esitanud ettevõtte majandusliku seisu kohta ebaõigeid andmeid. Mõlemad asjaolud peaks välistama saneerimise kui pikaajalisele usaldusele tugineva menetluse. Saneerimiskavas ei sisaldu selgitusi vara nii suures ulatuses vähenemise kohta. Kava ei vasta seetõttu

§ 21lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele.

Seetõttu tuleb saneerimiskava jätta kinnitamata

§ 28lg 5 p 4 alusel.

4.4. Saneerimiskavaga koheldakse viivisnõuetega võlausaldajaid ebavõrdselt võrreldes nende võlausaldajatega, kel viivisenõuet ei ole. Põhinõuded tasutakse, kuid kõrvalnõuded (viivised) kustutatakse. Samas on viivise nõuded vastavalt seadusele põhinõudega võrdselt 6 tagatud ja oleksid ka pankrotimenetluses põhinõuetega samas rahuldamisjärgus. Selline võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine ja kõrvalnõuete kustutamine ei ole kooskõlas

§ 22lg 1 p-ga 3 ega põhjendatud.

Kõrvalnõudeid on kokku vaid 6119 eurot 83 senti. Juhul kui saneerimise edukuse seab suurde ohtu võlausaldajatele hüvitatavate nõuete nii tühine suurenemine, on saneerimise edukus tervikuna väga küsitav ja ebatõenäoline. Seetõttu puuduvad saneerimise alused

§ 2

järgi ning saneerimiskava tuleb

§ 28lg 5 p-de 2 ja 3 alusel jätta kinnitamata.

4.5. Saneerimiskava ei vasta

§ 21

lg 1 p 1 nõuetele ega sisalda murrangulisi muudatusi võlgniku juhtimises või tegevuses. Võlausaldaja peab saneerimiskava vastuvõtmiseks ja kinnitamiseks veenma selle sama kavaga nii võlausaldajaid kui kohut, et tema maksevõime paranemine on saneerimiskavas nimetatud abinõude täitmise korral tõenäoline. Olukorras, kus avaldaja netovara on vastavalt saneerimisnõustaja esitatud bilansile

1. märtsi 2020 seisuga 995 012 euro ulatuses negatiivne,
2. a-l oli kahjum 1 309 258 eurot ja
3. a kahe esimese kuu kahjum 38 890 eurot, siis ei saa saneerimiskava tugineda ootusele, et võlgnik jätkab tegevust. Puudub mistahes alus eeldada, et võlgniku majandustegevus muutuks saneerimise käigus nii kasumlikuks, et võlgnik suudaks teha võlausaldajatele saneerimiskavas ettenähtud väljamakseid igas kvartalis 29 312 eurot 61 senti. Kuna saneerimiskava ei anna võlausaldajale kindlust, et võlgnik suudaks väga sügava ja püsiva iseloomuga maksejõuetuse ületada, on võlausaldaja huvitatud sisulisest pankrotimenetlusest, et haldur selgitaks välja võlgniku vara väga kiire vähenemise põhjused ning esitaks vajadusel hagid võlgniku vara tagasinõudmiseks ja tehingute tagasivõitmiseks. Kui kohus kinnitab praegu saneerimiskava ja saneerimine lõpetataks tulevikus ennetähtaegselt, siis võivad selleks ajaks olla tehingute tagasivõitmise tähtajad möödunud või vara tagasinõudmise hagid aegunud. Seetõttu halvendaks ebaõnnestuv saneerimismenetlus pankrotimenetluse edu väljavaadet.
4. Saneerimisnõustaja esitas
5. aprillil 2020 maakohtule saneerimiskava, taotluse saneerimiskava kinnitamiseks ja saneerimisnõustajale tasu 7344 euro (koos käibemaksuga) määramiseks. 5.
6. Saneerimiskava kohaselt on avaldaja saneerimise vajaduse põhjustanud Enefit Solutions AS-iga sõlmitud leping Balti Elektrijaama ploki nr 9 ja 10 astmete nr 19–22 demonteerimiseks. Avaldajal tekkis käibevahendite defitsiit, millest tulenevalt ei suutnud ta täita kõiki kohustusi Luminor Bank AS-i ees, mis tõi kaasa Luminor Liising AS-i poolt liisinglepingute ülesütlemise ja kohustuse tagastada ettevõtte töös igapäevaselt varasemalt kasutuses olnud masinad ja seadmed. Avaldajal on kehtivad liisinglepingud sõlmitud AS-iga SEB Pank (neli sõidukit), üks leping AS-iga Citadele banka Eesti filiaal ja üks leping Coop Pank AS-iga. Ülejäänud vajalikud masinad renditakse. Praegu on renditud kaks ekskavaatorit. Ühe kuu rent ühe masina kohta on ligikaudselt 6500 eurot. 5.
7. Avaldaja müügitulu oli
8. a-l 1 509 414 eurot ja
9. a-l 1 586 834 eurot.
10. a esimese kahe kuu müügitulu oli 65 335 eurot.
11. a veebruarikuu alguses oli avaldajal kohustusi 1 601 154 euro ulatuses.
12. veebruari 2020 seisuga on saneerimiskavasse kaasatavate võlausaldajate nõuete kogumaht 1 172 504 eurot. Saneerimismenetlusse ei kaasata AS-i SEB Pank, AS-i Citadele banka Eesti filiaal ja Coop Pank AS-i, kuivõrd 7 liisinglepingute jätkamine on vajalik äriühingu igapäevase majandustegevuse jätkamiseks. Samuti ei kaasata kavasse kaheksa töötaja nõudeid. 5.
13. Avaldajal kohustuste täitmiseks likviidsed vahendid puuduvad.
14. märtsi
15. a bilansi kohaselt on avaldajal vara 176 705 euro väärtuses, sh käibevara 55 101 eurot (sh raha 44 eurot, ostjatelt laekumata arved 43 373 eurot, muud lühiajalised nõuded 2132 eurot, ettemaksed 9552 eurot) ja materiaalne põhivara 121 604 eurot. Võlgnikule tasumata arved 43 373 eurot ulatuses laekuvad kuu aja jooksul. Materiaalse põhivara all on kajastatud 83 363 euro 61 sendi ulatuses avaldajale kuuluvad seadmed (diiselkütuse väiketanklad, pulbristajad, lõugpurusti, kaevekopp jmt). Ülejäänud osa põhivarast moodustavad liisinglepingute alusel ettevõtja kasutuses olevad sõidukid. 5.
16. Saneerimiskava koostamisel on arvestatud põhimõttega, et nii võlausaldajad kui ka avaldaja osanikud peaksid saneerimisest võrreldes äriühingu pankrotiga oluliselt võitma. Võlausaldajate nõuded kujundatakse ümber ühes rühmas. Pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad puuduvad. Võlausaldajate põhinõuded 1 172 504 euro 54 sendi ulatuses on ajatatud 10 aastale ning põhinõudeid ei vähendata. Maksed tehakse võlausaldajatele 40 võrdse osamaksena 10 aasta jooksul kord kvartalis hiljemalt iga kvartali viimasel kuupäeval. Esimene makse tehakse saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumise kuupäevale järgneva kvartali viimasel päeval. Võlausaldajate kõrvalnõuded 58 625 euro 27 sendi ulatuses vähendatakse saneerimise käigus täies ulatuses kõigil võlausaldajatel. Saneerimiskava prioriteet on tasuda võimalikult palju võlausaldajate põhinõudeid. Vaid osade võlausaldajate kõrvalnõuete täitmine seaks võlausaldajad ebavõrdsesse olukorda. 5.
17. Avaldaja jätkab saneerimismenetluse kestel lammutustööde teostamist Eesti Vabariigi piires. Avaldajal on järgneva kahe kuu jooksul töös viis erinevat objekti, mille lõpetamisel saadav tasu on kokku ligikaudselt 260 000 eurot (lisandub käibemaks). Rahavoogude prognoosi kohaselt on planeeritud avaldaja
18. a käibeks 1 250 000 eurot ning kasumiks 129 800 eurot. Käive ja kasum suureneb igal aastal. Arvestades, et
19. a-l oli käive 2 066 782 eurot, peab avaldaja käibe kasvu väga realistlikuks. Käibe suurus on
20. a-ga võrreldes
21. a-l märkimisväärselt väiksem, kuna avaldaja tagastas suure osa masinapargist Luminor Liising AS-ile, kasutades seetõttu osaliselt rendimasinaid. Samas on plaanis järgnevatel aastatel soetada täiendavat põhivara, mis aitab kaasa käibe ja kasumi kasvule. 5.
22. Saneerimine säilitab kaheksa töötaja töökohad. Töötajate hulka on plaanis muuta vastavalt töömahu vajadustele. Avaldaja on oluline tööandja

§ 27lg 2 p 3 tähenduses.

5.

1. Saneerimismenetluse ebaõnnestumisel on avaldaja maksejõuetus möödapääsmatu, mis tooks tõenäoliselt kaasa majandustegevuse lõppemise, leppetrahvid ja kahjunõuded tellimuste lõpetamata jätmise tõttu. Pankrotimenetluses on pärast pankroti väljakuulutamist võimalik ettevõtte tervendamine ja kompromissi esitamine, kuid tõenäoliselt on vastava ettepaneku tegemise hetkeks muutunud ettevõtja majandustegevus marginaalseks. Pankroti ja maksehäirete avalikustamise korral puudub avaldajal võimalus osaleda hangetel, mis on majandustegevuse jätkamiseks äärmiselt olulise tähendusega. Samuti puudub välismaistel äriühingutel soov teha koostööd pankrotis ühinguga. Pankroti väljakuulutamisel on varade müügiväärtus tunduvalt väiksem kui saneerimismenetluses. 8 5.
2. Avaldaja pankroti korral saaksid võlausaldajad oma nõuded rahuldatud hinnanguliselt vaid 5% ulatuses ja seda tõenäoliselt 1–3 aasta jooksul. Seega oleks saneerimismenetluse käigus võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus märkimisväärselt suurem. Võlausaldajad saaksid juba esimese saneerimise aasta jooksul oma nõuded rahuldatud suuremas ulatuses kui avaldaja pankroti korral. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Viru Maakohus jättis
4. aprilli
5. a määrusega avaldaja saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas saneerimismenetluse. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning kinnitas saneerimisnõustaja tasuks 7344 eurot (sh käibemaks). Maakohus leidis, et saneerimiskava tuleb jätta

§ 28

lg 5 p 2 kohaselt kinnitamata, kuna saneerimiskavas koheldakse kõrvalnõuetega võlausaldajaid erinevalt võrreldes teiste võlausaldajatega, kui kõrvalnõudeid vähendatakse 0 euroni. Kohus ei nõustunud ka saneerimiskava põhjendustega, mille kohaselt kõrvalnõuete tasumine muudaks saneerimise õnnestumise ebatõenäolisemaks. Võlausaldajatele kvartalis tehtav väljamakse oleks suurem vaid 152 euro 61 sendi võrra. Samuti leidis kohus, et 10-aastane saneerimiskava täitmise aeg on ebamõistlikult pikk. Võlausaldajatel ei ole küll keelatud sellises saneerimiskava täitmise ajas kokku leppida, kuid vältimaks võlausaldaja poolt

§ 28

lg-s 3 sätestatud vastuväidete esitamist ja saneerimiskava kinnitamata jätmist, tuleb saneerimiskavas selgelt välja tuua, millised on need erandlikud ja erakordsed asjaolud, milledest lähtudes tuleb 10 aastat lugeda kava täitmise mõistlikuks ajaks. Selliseid erandlikke asjaolusid ei ole maakohtu hinnangul saneerimiskavas välja toodud. Kohus tuvastas, et avaldaja ei ole oluline ettevõtja või oluline tööandja Rakvere linnale ega osuta Rakvere linnale vajalikku elutähtsat teenust (

§ 27lg 2 p 3).

Avaldaja ei ole ainus Eestis lammutusteenuseid osutav ühing, mistõttu saneerimiskava kinnitamata jätmisega ei teki vastavate teenuste osutamata jätmise ohtu. Kohus jättis saneerimiskava kinnitamata ka

§ 28

lg 5 p 3 alusel, leides, et avaldaja saneerimine on ebatõenäoline, kuna avaldaja on püsivalt maksejõuetu. Olukorras, kus praktiliselt aasta enne avalduse esitamist ja ka kolme kuu jooksul alates saneerimisavalduse esitamisest ei suuda avaldaja oma majandustegevust kasumlikult jätkata ning toimub tema varade pidev vähenemine, ei ole usutav, et saneerimiskava õnnestub realiseerida. Avaldaja on küll oma majandustegevuse ebaõnnestumist

1. a-l selgitanud tema ja Enefit Solutions AS-i vahel sõlmitud lepinguga, kuid kas ja millises ulatuses nimetatud tehing on avaldajale kahju tekitanud ning miks avaldaja ei ole tellija vastu kahju hüvitamise nõuet esitanud, ei ole menetluses esile toodud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Avaldaja esitas
3. mail 2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas saneerimismenetluse. Tühistatud osas palub avaldaja teha uue määruse, millega saneerimiskava kinnitada. 9 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus asunud alusetult seisukohale, et 10-aastane saneerimiskava tähtaeg on ebamõistlikult pikk. Saneerimiskava koostamise aluseks on majanduslikud prognoosid, mida avaldaja suudab reaalselt täita. Seaduses ei ole sätestatud, millise pikkusega saneerimiskava on mõistlik või ebamõistlik. Iga saneerimismenetluse puhul sõltub kava täitmise tähtaeg konkreetse äriühingu majandusnäitajatest ja rahavoogude prognoosist. Avaldaja rõhutab, et pankrotimenetluse korral oleks võlausaldajate nõuete rahuldamise määr ligikaudselt 5% nõuetest, mille saamiseks võib kuluda 1–3 aastat. Saneerimiskavas toodud väljamaksete korral saaksid võlausaldajad esimese aasta jooksul oma nõuded rahuldatud märkimisväärselt suuremas ulatuses kui avaldaja pankroti korral. Võlausaldajate kõrvalnõuete vähendamine 0 euroni ei ole võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine. Vastupidi – kui avaldaja tasuks viiviseid üksnes osadele võlausaldajatele, oleks see äärmiselt ebaõiglane teiste võlausaldajate suhtes. Pealegi on võlgniku huvid saneerimismenetluses mõnevõrra olulisemad kui võlausaldajate huvid. Määravaks tuleks lugeda seda, kas võlausaldaja huve on oluliselt rikutud. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei oleks saneerimiskava täitmine võimalik. Avaldaja selgitab, et tema varade vähenemise tingis liisinglepingute ülesütlemine ning lepinguesemete tagastamised pangale. See kajastus ka bilansi majandusnäitajates. Avaldaja majandustegevus on
4. a esimeste kuude jooksul jätkunud tavapäraselt ning kõik töös olevad projektid on olnud kasumlikud. Maakohus leidis, et avaldaja saneerimine on ebatõenäoline, kuid pole seda sisuliselt põhjendanud. Maakohus küll väitis, et avaldaja on maksejõuetu, kuid avaldaja on eelnevalt selgitanud bilansis kajastuvat. Avaldaja soovib saneerimismenetluse kaudu ületada ajutised makseraskused. Saneerimiskava on võlausaldajate poolt vastu võetud (

§ 24lg 3) ning saneerimiskava kinnitamata jätmiseks puuduvad alused.

1. Grader Service OÜ nõustub määruskaebuses tooduga ning tema hinnangul ei ole kohus arvestanud enamuse võlausaldajate soovi saneerimiskava kinnitada.
2. Aktsiaseltsi Swecon hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
3. Osaühing Agometal nõustub määruskaebuses tooduga, leides, et saneerimismenetluse läbiviimine on võlausaldajate huvides.
4. Luminor Bank AS ja Luminor Liising AS paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ning määruse muutmata.
5. STORENT OÜ on seisukohal, et saneerimiskava tuleks kinnitada.
6. Ülejäänud võlausaldajad seisukohti määruskaebuse kohta ei esitanud.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 10
8. Ringkonnakohus palus saneerimisnõustajal esitada seisukoht avaldaja määruskaebuse kohta. Saneerimisnõustaja hinnangul ei esine alust võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 tuleb täiendada otsustusega saneerimisnõustaja vabastamise kohta. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks või muus osas määruse resolutsiooni muutmiseks (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 lähtudes kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrus on praegusel juhul vaidlustatud osas, millega kohus jättis saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas saneerimismenetluse. Määrust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus kinnitas saneerimisnõustaja tasu suuruseks 7344 eurot (koos käibemaksuga) ning jättis selle avaldaja kanda. Vastavas osas on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud. 17.

§ 19

lg 1 p-st 2 tulenevalt vabastab kohus saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõpetamise määrusega. Maakohus ei ole vaidlustatud määrusega saneerimisnõustajat vabastanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 tuleb vastavalt eelmärgitule täiendada. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.
2. Avaldaja ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ning saneerimismenetluse lõpetamiseks puudub alus. Ringkonnakohus selgitab, et saneerimiskava kinnitamata jätmine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb ettevõtja ja võlausaldajate huve kaaludes (vt Riigikohtu
3. novembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09, p 16). Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu sellisesse otsustusse sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Maakohtu järeldused on vaidlustatud määruses nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendatud.
5. Vastusena avaldaja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 20.
6. Võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava kinnitamisel peab kohus

§ 28lg 5 p 3 järgi kontrollima, kas ettevõtte saneerimine on tõenäoline.

Kohtul on saneerimiskava kinnitamise otsustamisel kohustus hinnata selle realistlikkust ja realiseeritavust (vt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 37). Saneerimisseaduse mõttega ei ole kooskõlas kinnitada kava, mida ettevõtja tõenäoliselt täita ei suuda. Saneerimisel tuleb anda mh hinnang ettevõtte maksejõuetusele, eristades püsivat 11 maksejõuetust ja ajutist maksejõuetust, mis on saneerimismenetlusega ületatav (vt nt Riigikohtu
3. novembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09, p 20). Saneerimiskava kinnitamise ja saneerimismenetluse välistab üksnes püsiv maksejõuetus. Saneerimisseaduses ei ole "maksejõuetuse" mõistet defineeritud. Nimetatud mõiste määratlus sisaldub pankrotiseaduses (PankrS). Võlgnik on PankrS § 1 lg 2 järgi maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ringkonnakohus märgib, et juriidilisest isikust võlgnik on PankrS § 1 lg 3 järgi maksejõuetu ka siis, kui tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 20.
5. Kohtu roll saneerimiskava edukuse kontrollimisel on anda hinnang, kas esitatud kujul on kava täitmine tõenäoline, lähtudes ümberkujundatavate kohustuste iseloomust ja suurusest, ettevõtja varast ja võimalikest rahavoogudest ning muudest olulistest asjaoludest. Seejuures ei ole vaja teha täiemahulist majandusanalüüsi, vaid piisab üldisest hinnangust tõenäosuse alusel (vt nt Riigikohtu
6. mai
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 37). 20.
8. Avaldaja saneerimiskavast nähtub, et see on välja töötatud avaldaja vara ja tuleviku rahavooge silmas pidades. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et saneerimiskava kinnitamine ei ole praegusel juhul põhjendatud, kuna puudub veendumus, et avaldaja on võimeline saneerimiskava täitma. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine oleks tulevikus tõenäoline. 20.3.
9. Saneerimiskava kinnitamisel tuleks avaldajal tasuda kvartalis võlausaldajatele väljamakseid 29 312 eurot 61 senti (aastas 117 250 eurot 60 senti). Avaldaja on planeerinud näiteks
10. a käibeks 1 250 000 eurot ning kasumiks 129 800 eurot. Seejuures ei ole avaldaja saneerimiskavas ega ka määruskaebuses põhistanud avaldaja varalise likviidsuse taastamist. Avaldaja ei ole välja toonud ega põhistanud, kuidas ta kavatseb likvideerida käibevahendite defitsiidi. Avaldaja on saneerimiskavas märkinud, et ta teostab töid kahe järgneva kuu jooksul viiel erineval objektil, mille lõpetamisel saadav tasu on ligikaudselt 260 000 eurot (lisandub käibemaks). Samuti peetakse avaldaja väitel läbirääkimisi tööde teostamiseks järgmistel objektidel. Samas ei nähtu saneerimiskavast lepinguid või muid täpsemaid andmeid objektidel teostatavate tööde, mahtude ja tasude kohta. Avaldaja müügitulu on
11. märtsi
12. a seisuga olnud 65 335 eurot ning kulud 103 286 eurot. See tähendab, et ainuüksi
13. märtsi
14. a seisuga oli avaldajal
15. a lõikes kahjum 38 890 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja teinud usutavaks rahavoogude aruandes toodud kasumi suurust erinevate aastate lõikes ega seeläbi ka saneerimiskava täitmise tõenäosust. Kohtu ette toodud andmetest ei teki veendumust saneerimiskava realiseeritavusest ja ettevõtte kasumlikkuse taastamise võimalikkusest. 20.3.
16. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja on maksejõuetu ning selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
17. märtsi
18. a bilansi (I kd, tl 106) järgi ei kata avaldaja vara tema kohustusi – avaldajal oli vara 176 705 euro väärtuses (arvestamata liisingulepingute alusel kasutatavate sõidukite jääkväärtust) ning kohustusi 1 171 417 euro ulatuses, st netovara oli negatiivne 994 712 euro ulatuses. Avaldaja on määruskaebuses selgitanud
19. märtsi
20. a bilansis toodud varade (ja kohustuste) vähenemist võrreldes
21. detsembri
22. a bilansiga, kuid ei ole vastu vaielnud 12 maakohtu järeldustele, mille kohaselt avaldaja vara ei kata tema kohustusi ning tema netovara on negatiivne. Ringkonnakohtu arvates järeldas maakohus ka õigesti, et ettevõtte vara märgatav vähenemine on ilmseks ohumärgiks saneerimiskava täitmise võimalikkuse ning avaldaja maksevõime olemasolu osas. Kavas ei ole põhjendatud ka erakordselt pikka saneerimistähtaega, mis omakorda viitab liigsuurele võlakoormale ja püsivale maksejõuetusele. 20.3.
23. Kuivõrd avaldaja on püsivalt maksejõuetu, on saneerimiskava kinnitamine välistatud. Seega jättis maakohus õigesti

§ 28lg 5 p 3 järgi saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas saneerimismenetluse.

Seetõttu on asjakohatu ka määruskaebuses esitatud väide, nagu oleks võlausaldajate huvid saneerimismenetluses paremini kaitstud kui pankroti korral. Kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) vähem kui pool osakapitalist või vähem kui äriseadustiku (ÄS) §-s 136 nimetatud osakapitali suurus, peab juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku (ÄS § 171 lg 2 p 1) ning osanikud peavad tegema ühe ÄS §-s 176 nimetatud otsustest. Lisaks tuleneb ÄS § 180 lg-st 51, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. 20.4. Samuti leidis maakohus õigesti, et kõrvalnõuetega võlausaldajaid koheldakse saneerimiskavas halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega (

§ 28lg 5 p 2).

Ringkonnakohus selgitab, et kõrvalnõudeid saab kavas ümber kujundada sarnastel põhimõtetel teiste nõuetega. Näiteks suuri kõrvalnõudeid saab seadusega lubatavale tasemele vähendada neid saneerimiskavas ümber kujundades (nt osaliselt tühistades või vähendades) (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 53). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õigustatud materiaalõiguslikult lubatavalt arvestatud kõrvalnõudeid kavaga täies ulatuses tühistada või neid põhjendamata vähendada. Saneerimiskavas puudub mõistlik põhjendus kõrvalnõuete vähendamise kohta 0 euroni. Avaldaja ei ole välja toonud, et kõrvalnõuded oleksid näiteks ebamõistlikult suured. Ringkonnakohus selgitab, et kõrvalnõuded väljendavad esmajoones kahju hüvitamise nõudeid saneeritava ettevõtja vastu ning nende seadusliku aluse olemasolul ei saa ilma selge põhjenduseta pidada õigustatuks nende tühistamist, isegi kui seda tehakse kõigi võlausaldajate suhtes ühtmoodi. Vastupidine seisukoht ei oleks kooskõlas materiaalõigusega – võlaõigusseaduse § 88 lg 8 järgi loetakse nii võlaintressi (sh viivisevõla) kui ka põhivõla olemasolul raha maksmisel täitmine toimunuks esmalt sissenõutavaks muutunud intressi ja lõpuks põhikohustuse katteks. Sarnane regulatsioon täitemenetluses tuleneb täitemenetluse seadustiku § 56 lg-st 2 (vt ka Riigikohtu
3. mai
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 54). Ringkonnakohtu arvates puudub praegusel juhul mõistlik õigustus kohaldada kõrvalnõudeid saneerimismenetluses sellisel kujul halvemini kui põhinõudeid. 20.
5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka selles esitatud muud väited. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebuse rahuldamiseks.
6. Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, tuleb jätta kaebuse menetlemisel tekkinud kulud TsMS § 171 lg 1 ja

§ 4alusel (nende koosmõjus) avaldaja (määruskaebuse esitaja) 13 kanda.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. 22. Käesoleva määruse peale kaebuse esitamise kohta selgitab ringkonnakohus järgmist. Saneerimismenetlusele kohaldatakse

§ 4järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut. Hagita menetluses võib Ts

MS § 696 lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Järelikult olukorras, kus ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse muutmata, saab ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes isik, kes vaidlustas eelnevalt ka maakohtu määruse. Sellist tõlgendust toetab ka kassatsioonimenetluse kohta käiv TsMS § 668 lg 5, mille järgi ei saa ringkonnakohtu otsuse peale esitada kassatsioonkaebust osas, milles maakohtu otsust apellatsioonkaebusega ei vaidlustatud. Seega saab üksnes avaldaja esitada kaebuse käesoleva ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti määruskaebus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 14 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest