Obsah (8)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 199§ 65§ 68§ 114

1-12-1884 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.detsember 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Lily S

§ 76lg 5 alusel määrata Mihkel Lokkile katseaeg kuni 12.05.2025.

3.

§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Mihkel Lokkile elektroonilise valve kestuseks kaheksa

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Mihkel Lokk keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.

§ 76

lg 5 alusel allutada Mihkel Lokk käitumiskontrollile kestusega 24 kuud ning kohustada teda täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 7, 8, 9 alusel määrata Mihkel Lokkile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 1 (ühe) nädala jooksul vabanemisest arvates;  alluma psühholoogilisele/psühhiaatrilisele nõustamisele kohtuistungil antud nõusoleku alusel  keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega, va perekonnaliikmed  läbima sõltuvust käsitleva Kainem ja tervem Eesti programmi  alluma elektroonilisele valvele kohtumääruse resolutsiooni p 3 toodud tähtaja jooksul, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud

1. Määrus Mihkel Lokk suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ning kaitsjale.
3. Vabastada süüdimõistetu Mihkel Lokk karistuse kandmiselt tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
4. Välja mõista Mihkel Lokkilt menetluskuluna riigituludesse 108.- eurot kaitsetasu advokaadi Kalju Kutsar poolt õigusabi osutamise eest.
5. Tagastada Mihkel Lokkile kaks originaalfotot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 29.02.
6. a otsusega 1-11-11422 tunnistati Mihkel Lokk süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 15.12.2010.

a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse 1 aasta 4 kuu ja 6 päeva vangistuse võrra ning Mihkel Loki liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 6 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ning karistusaja algust arvestati alates 12.05.

1. a. Tartu Maakohtu 29.02.
2. a otsus jõustus 16.03.
3. a. Tartu Maakohtu 09.03.
4. a otsusega 1-12-1884 tunnistati Mihkel Lokk süüdi

§ 114p 1 ja 5 järgi ning talle mõisteti karistuseks 14 aastat vangistust.

Tartu Maakohtu 09.03.

1. a otsus jõustus 10.09.
2. a. Tartu Maakohtu 24.09.
3. a määrusega moodustati Tartu Maakohtu 29.02.
4. a otsusega ja Tartu Maakohtu 09.03.
5. a otsusega mõistetud karistustest liitkaristus kuritegude kogumi eest

§ 65lg 1 alusel ning Tartu Maakohtu 29.02.2012.

a otsusega 1-11-11422 mõistetud kergem karistus loeti kaetuks Tartu Maakohtu 09.03.

1. a otsusega 1-12-1884 mõistetud raskeima karistusega ning Mihkel Loki liitkaristuseks mõisteti 14 aastat vangistust. Liitkaristusest arvati maha Tartu Maakohtu 29.02.
2. a otsusega 1-11-11422 osaliselt ära kantud karistus 1 aasta 4 kuud ja 12 päeva vangistust ning Mihkel Loki kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 12 aastat 7 kuud ja 18 päeva vangistust karistusaja algusega alates 24.09.
3. a. 11.09.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihkel Lokki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Mihkel Loki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist ning avaldas istungi käigus kohtule, et taotles ka vabatahtliku elektroonilise valve kohaldamist, kuid ei tea, kuhu on vastav taotlus jäänud. On valmis alluma vabatahtlikule elektroonilisele valvele. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Mihkel Loki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Lily Sandel, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Mihkel Loki tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Kaitsja toetab kaitsealuse soovi ennetähtaegseks vabanemiseks ja kuigi kohtuni pole jõudnud M.Lokki taotlus vabatahtliku elektroonilise valve kohaldamiseks, siis kaitsja kinnitab, et kaitsealune on sellega päri ning elukoht peaks igati vastama elektroonilise valve nõuetele. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Mihkel Lokki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos vabatahtliku elektroonilise valve kohaldamisega on siiski põhjendatud. Mihkel Lokk kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kinnipeetav on kandnud ära enam kui 2/3 mõistetud karistusest, s.o. pisut enam kui 8 aastat ja 1 kuu. Lisaks on ta nõustunud vabatahtlikule elektroonilisele valvele allumisega. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressile xxx. 23.07.2020 tehtud kinnistusregistri väljavõtte kohaselt kuulub antud elukoht kinnipeetava ja tema õe L. L.i ühisomandisse. Ametnik teostas antud aadressile kodukülastuse 27.07.

1. M.Loki õde L. L. kinnitab, et on teadlik ja nõustub M.Loki pere elama asumisega nende ühisomandisse ja lapsepõlvekodusse. Et M.Lokk avaldas 19.11.2020 kohtuistungil, et taotles ka vabatahtliku elektroonilise valve kohaldamist ja soovib seda jätkuvalt, siis kontrollis kriminaalhooldusametnik kinnipeetava elukohta 04.12.
2. Ametnik tuvastas, et M.Lokk elukoht on sobilik elektroonilise valve paigaldamiseks. Koduvalveseadme tarbeks tuleks leida toa nurka elektripistiku juurde kindel alus (kapp, riiul vms). Levi piisav . Seaduslik alus olemas. Elektriga varustatud hea ja ema sõnul elektrikatkestusi pole esinenud. Ema ja õe nõusolek elektroonilise valve seadme paigaldamiseks samuti olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
3. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
4. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Mihkel Lokk on pannud toime erinevat liiki kuritegusid. Muu hulgas on ta sooritanud tapmise ehk üliraske kuriteo. Mihkel Lokk on lisaks tapmisele toime pannud nii isikuvastaseid kui ka varavastaseid kuritegusid. Neljal korral kriminaalkorras karistatud Mihkel Lokk kannab käesolevaga teist reaalset vangistust liitkaristusena kahe kohtuotsuse alusel muu hulgas inimese eriti julmal ja piinaval viisil, seoses röövimisega või omakasu motiivil tapmise eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine ja soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, nõrk probleemilahendamise oskus ning impulsiivne käitumine. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Eelöeldu tähendab seda, et Mihkel Lokki saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on antud tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, suhetes ametnikega ei ole probleeme esinenud. Süüdlase kasuks räägivad ka tema poolt edukalt läbitud rehabiliteerivad tegevused:  15.05.2012 - 27.06.2012 läbis sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Aruteludes oli aktiivne, vestlemisest väga huvitatud, kippus programmi teemast kõrvale kalduma, programmi käigus toimus vestluste käigus ka pigem psühholoogilise alatooniga nõustamist seoses äärmiselt pika karistusega. Oli programmis osalemisest huvitatud, soovis probeemvaldkonda käsitleda, samas võis kohati märgata noorele inimesele omast pisut liialdatud enesekindlust, mis tuleneb ka vähesest elukogemusest. Kodutöid tegi osaliselt pisut pinnapealselt, eelistas endaga tööd teha ja mõtlemises muutuseid tekitada pigem läbi vestluste. Samas kirjutas enda algatusel programmi sisuga sobiva essee enda otsustest, veendumustest ja toimunud muutustest.  Alates 01.09.2012 õpis xxx, mille lõpetas 22.06.
5. Oli motiveeritud, suhtus tõsiselt õppetöösse, täitis alati ettenähtud õppeülesanded. Töötas ja mõtles tunnis kaasa, oli aktiivne suhtleja, avaldas oma arvamust aruteludes. Käitumine oli korrektne: suhtus nii õpetajatesse kui ka kaaslastesse lugupidavalt ja abivalmilt.  30.10.2012 kuni 29.01.2013 läbis Agressiivsuse Asendamise Treeningu. Motivatsioon oma käitumise muutmiseks kõrge, samas kohati väline, uue materjali omandamise võime kõrge. Teadvustab riskiolukordi, kus ärritub ja ei suuda alati enda käitumist kontrollida. Grupitöö vältel arenes eneseanalüüsi oskus märgatavalt. Koduülesanded alati tehtud põhjalikult ning õigeaegselt. Rollimängude põhjal võib väita, et omandas teoreetilise materjali, samuti on valmis ja võimeline omandatut praktikas rakendama.  15.04.2014 - 26.05.2014 läbis sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Võttis liidri rolli, aruteludes aktiivne ja asjalik. Suhtlemisoskused väga head ning oskab neid kasutada oma eesmärkide saavutamiseks.  22.05.2017 - vestlus psühholoogiga paarisuhete ja peresuhete teemal ning 26.10.2017 jätkusid vestlused psühholoogiga kord kvartalis. Vestlusteemad tulenesid ITK-s ette nähtud punktidest. Peamiselt arutati suhtumist ametiisikutesse.  01.11.2017 alustas osalemist tööhõives majandusabitöödel.  31.05.2019 on omandanud puidupingioperaatori kutse tasemel 3  29.06.2020 alustas AAt-i programmi läbimist. Programm koosneb kolmest erinevast osast: sotsiaalsed oskused, vihaahel ja kõlbluse teema. Kinnipeetav tõi välja, et ta on viimased aastad suutnud probleeme lahendada rahulikul teel, ilma vägisõnadeta. Vihaahela kohta arvas, et ta tuleb toime, sest tal on eesmärk ja endale antud lubadus mitte korraldada seaduse, vangla eeskirjade rikkumisi. Kõlbluse teema osas on läbiviija hinnangul kinnipeetaval arenguruumi veel palju. Kuid vaatamata pikale karistusajale on ta suutnud säilitada positiivsuse ja eesmärgistanud elu vabaduses. Ta on vangistusaja jooksul abiellunud ja saanud isaks, mis on teda enda sõnul palju muutnud ja elule uue mõtte andnud. Ta ei ole end sildistanud mõrvarina, vaid saanud uue rolli abielumehe ja isana. Nendes uutes rollides tunneb ta end hästi, see motiveerib teda elama seadusekuulekalt. Kinnipeetav ise hindas programmi positiivselt. Ta sai programmis läbitud teemadest uusi teadmisi. Kinnipeetav on julge ja enesekindel, ta suudab oma arvamust põhjendada. Kui ta suudab vabaduses oma positiivsed omadused kanaliseerida seadust järgivatesse raamisesse, siis on põhjendatud eeldada, et ta tuleb õiguskuuleka eluviisiga toime. Eelkirjeldatu näitab, et seekordne ning järjekorras teine vangistus on toonud kaasa olulise nihke süüdlase mõttemaailmas. Süüdlane on olnud valmis õppima, mõistma minevikus tehtud ränki vigu ning on püüdnud leida teed õiguspärase eluviisi saavutamiseks. Seega kinnitab tema käitumine vangistuse teise kolmandiku jooksul kinnipeetava suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Oluline on märkida sedagi, et kuigi vangistus pole möödunud probleemideta ( distsiplinaarkaristused ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ), siis viimased 3-4 aastat on toimunud oluline muutus süüdlase mõttemaailmas ja käitumises. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi polnud juba 2018.a toimunud esimese ennetähtaegse vabastamise menetluse ajaks ning nii see on jäänud tänaseni. Kui toona võis pidada viimasest distsiplinaarkaristusest möödunud aega võrreldes karistuse ärakantud osaga liiga lühikeseks, et tõsikindlaid järeldusi teha, siis käesolevaks ajaks on ilmne, et nihe on olnud püsiv. Siit võib järeldada, et distsipliini ja kontrolli jätkumisel ning toetavate meetmete kehtestamisel võib M.Lokk ühiskonda adapteeruda ning normidest kinnipidamine ei osutu üle jõu käivaks. Tema vabastamise kasuks räägib seegi, et teda on toetamas pere, garanteeritud töö tagab sissetuleku ning ta on valmis võtma enesele kohustusi, millised peaksid veelgi aitama saavutatut hoida ja õiguskuulekaid harjumusi süvendada. Kõige suuremaks motivatsiooniallikaks tuleb pidada muudatusi perekonnaseisus ning tundub, et just vangistuses pere loomine ja selle hoidmine on kõige rohkem M.Lokk mõttemaailma muutnud. Kui vangistuse alguses oli M.Lokk kogu maailmaga pahuksisse sattunud nooruk, siis käesolevaks ajaks on tegemist keskhariduse ja kutsega täisealine mees, kelle ülalpidamisel on 2 väikelast. Vangistusasutuse iseloomustusest nähtub, et ka kinnipeetav mõistab ja on avaldanud, et peab ka nende eest vastutama ning ei saa enam enda suva järgi käituda. Kohus loodab, et see nii ka on ja tegemist pole vaid välise motivatsiooniga, vaid tõelise sisemise tahtega ning süüdlane teeb endast kõik, et saavutatut ka hoida. Ärakantud vangistuse teises pooles on M.Lokk asunud ka tööle vanglas. Tartu Vangla andmetel seisuga 13.08.2020 on rahalisi nõudeid summas 10 672,98 eurot, vabanemisfondis xxx eurot. Süüdlane on kohtule edastatud kirjas avaldanud, et ta on vangistuse jooksul tasunud võlgnevusi 2500€ ulatuses ning kinnitas, et 2-3 aasta jooksul tasub olemasolevad võlad. Garanteeritud töökoht on venna L. R. ehitusega tegelevas ettevõttes X OÜ-sse. 29.07.2020 toimunud telefonivestluses L. R. kinnitas, et M. Lokk saab töötada puistevilla paigaldajana, vajalikud tööoskused on töö käigus õpitavad. Kuna süüdlane on toime pannud üliraske kuriteo varalise kasu saamise motiivil, siis on oluline, et ta oleks hõivatud tööga. See tagaks nii majandusliku stabiilsuse ja hakkamasaamise kui ka sisustaks vaba aega, mistõttu võimalikele õigusvastastele mõtetele ja tegevustele ei jääks ruumi. Üheks süüdlase põhiliseks kuritegeliku käitumise katalüsaatoriks tuleb pidada alkoholi. Vangla märgib, et alkoholi hakkas tarvitama 14-aastaselt. Kuriteod on pannud toime alkoholijoobes. Ka käesolev kuritegu on toime pandud alkoholijoobes olles. Määratud diagnoos F10.20 alkoholsõltuvus ning M.Lokk tunnistab end alkoholsõltlaseks. Väidetavalt on alkoholi tarbinud igavusest. Vangistuses 2012 läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille raames toimus ka psühholoogilise alatooniga nõustamist seoses äärmiselt pika karistusega. Programmi läbiviija hinnangul oli programmis osalemisest huvitatud, soovis probeemvaldkonda käsitleda, samas võis kohati märgata noorele inimesele omast pisut liialdatud enesekindlust, mis tuleneb ka vähesest elukogemusest. Arvab, et viimase kuriteo panigi toime alkoholijoobe tõttu. Kohtule edastatud kirjas M.Lokk märgib, et on astunud samme, et vabaduses oleks sõltuvus kontrolli all. Ta on võtnud ühendust programmi Kainem ja tervem Eesti läbiviijatega ja on nõus asuma ravile/psühholoogilisele nõustamisele. Seega tuleb isikule määrata

§ 75

lg 2 p 5 lisakohustus – alluda eelviidatud ravile tema antud nõusoleku alusel, läbida programm Kainem ja tervem Eesti ning keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, va perekonnaliikmed. Viimane on vajalik õiguskuuleka eluviisi kinnistumiseks. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Mihkel Lokk katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos tema enda poolt soovitud elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Kuna karistuse täieliku ärakandmiseni on veel üle 4 aasta aega, siis kontrolli ja õiguskuuleka käitumise kinnistamise huvides määrab kohus elektroonilise valve pikkuseks 8 kuud. See aeg näitab üheselt, kas süüdlane saab vabaduses hakkama ning on valmis täitma ka ebameeldivaid kohustusi absoluutse täpsusega ja vastuvaidlematult. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ja usalduskrediit on lõplikult otsa saanud. Menetluskulud Mihkel Lokki tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 19.11.2020 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Kalju Kutsar. Kaitsja esitas 19.11.2020a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 108 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 108 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Mihkel Lokkilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik