lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei ole nõustunud, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teise võlausaldajaga, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel kohtul tuleb hinnata muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Puudub alus kava kinnitamiseks olukorras, kus võlgniku märgitud mõlemad võlausaldajad on resoluutselt selle vastu. Võlgniku puhul ei ole tegemist varatu isikuga, tema enda kinnitusel on tema vara väärtuseks vähemalt 300 000 eurot. Võlgnikule kuuluvate erinevate varade väärtust ei ole menetluses vajadust kindlaks teha. Asjaoludest ei nähtu, milliseid konkreetseid tegevusi või toiminguid on võlgnik ette võtnud oma rahaliste kohustuste täitmiseks kavas märgitud võlausaldajate ees. Võlgniku ärakuulamisel enne avalduse menetlusse võtmist ei ole võlgnik välja toonud sellekohaseid tegevusi. Kava koostamisel on võlgnik meelevaldselt võtnud täitmiseks teatud osa oma solidaarkohustustest. Samas võlgnik ei ole pidanud vajalikuks ette näha ja kohtule ja võlausaldajatele selgitada täidetud solidaarkohustuste osas nõuete esitamist teiste solidaarvõlgnike vastu. Samuti ole võlgnik esile toonud erandlikke asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kava kinnitamiseks võlausaldajate vastuseisust hoolimata. Juhul, kui võlgniku vara oluliseks osaks on kinnistul paiknev eluase, ei ole võlgnikult mõistlik eeldada senise eluaseme säilimist. Võlgniku senist majanduslikku aktiivsust aluseks võttes puudub kohtul põhjus arvata, et võlgniku ähvardaks reaalne oht jääda kodutuks ja peavarjuta. Esitatud kavas ei ole millegagi põhjendatud kahe samasse gruppi määratud võlausaldaja nõuete rahuldamist kordades erinevas suhtemääras. Asjaoludest nähtub, et mõlema nõude puhul on tegemist võlgniku antud käendusest tuleneva sissenõutava võlaga, samas on panka koheldud oluliselt halvemini kui inkassofirmat. Võlgniku esitatud andmetest oma vara ja sissetulekute kohta ei nähtu, milliste allikate põhjal on võlgnik kavandanud esimeste suurte ühekordsete summade tasumist mõlemale võlausaldajale, samuti ei ole kavas põhjendatud, miks tuleb järgnevad maksed teha sedavõrd pika aja jooksul suhteliselt väikeste igakuiste maksetena. MÄÄRUSKAEBUS 6. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt kinnitada ümberkujundamiskava. Maakohus rikkus määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1). Maakohus rikkus ka TsMS § 442 lõiget 8, kuna ei hinnanud kõiki asjaolusid, selgitusi ja tõendeid. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei kinnitanud ümberkujundamiskava, miks arvestati hilinemisega esitatud võlausaldajate vastuväidetega. Maakohus pidi jätma kõrvale võlausaldajate vastuväited, kuna neid ei esitatud tähtaegselt. Maakohus ei arvestanud ka sellega, et nõuded on käendusest tekkinud. 3 Maakohus rikkus
lõike 3 p-i 1 alusel või hinnud kava kinnitamata jätmise aluseid
Samas ei too need rikkumised kaasa maakohtu määruse tühistamist, kuna puudused saab kõrvaldada määruskaebuse lahendamisel ringkonnakohtus. 12. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (
) esmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust (
Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel (
Seega ei sätesta
võlgade ümberkujundamise eeldusena asjaolu, et võlgnik peab olema kas varatu või maksejõuetu. 13. Maakohtu määrusest saab tuletada eksitava seisukoha, et juhul, kui võlausaldajad vaidlevad ümberkujundamiskavale vastu, ei saa ümberkujundamiskava kinnitada. Kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid
24 lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (
Siiski võib kohus jätta kava kinnitamata
Maakohtu siseveendumiuse kujunemine on määruse põhjenduste puudustest sõltumatult jälgitavalt esitatud. 14. Kohus võib jätta ümberkujundamiskava, sõltumata
lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (
Avaldaja kinnisasi X kuulub kaasomandina avaldajale ja A.A.le ning see on koormatud 279 800 euro suuruse hüpoteegiga SEB Pank AS-i kasuks. Avalduse kohaselt on laenujääk umbes 200 000 eurot. Seega on eeldusel, et avaldajale 4 kaasomandina kuuluva kinnisasja väärtus on 300 000 eurot, avaldaja kinnisasjast saadav positiivne vara umbes 50 000 eurot (300 000 – 200 000 / 2). Järelikult ületavad nõuded oluliselt avaldaja vara ning ümberkujundamiskava täitmine esitatud viisil ei ole jätkusuutlik ning käib võlgnikule üle jõu. See kahjustaks ka võlausaldajate huve, kuna võla kättesaamine võlgnikult ei ole ümberkujundamiskava alusel tõenäoline.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.