Obsah (6)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.detsembril 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Maarj

§ 76lg 5 alusel määrata Dmitri Dementjevile katseaeg kuni 30.07.2024.

3.

§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Dmitri Dementjevile elektroonilise valve kestuseks kaksteist

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Dmitri Dementjev keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.

§ 76

lg 5 alusel allutada Dmitri Dementjev käitumiskontrollile kuni 24 kuuks ning kohustada teda täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx  ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ajavahemike järel 6.

§ 75

lg 2 p 21, 4, 5, 7, 8, 9 alusel määrata Dmitri Dementjevile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid  asuda tööle või võtma ennast arvele Töötukassas ühe ( 1 nädala) nädala jooksul vabanemisest arvates;  alluma ja läbima sõltuvusvastase ravi-ja rehabilitatsiooniprogrammi OÜ Tervisekeskuses Elulootus, olles selleks kohtuistungil nõusoleku andnud;  keelata teadlik suhtlemine kriminaalkorras karistatud ja/või narkootikume tarvitavate/käitlevate isikutega, va perekonnaliikmed  osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis  alluma elektroonilisele valvele kohtumääruse resolutsiooni p 3 toodud tähtaja jooksul, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

1. Määrus Dmitri Dementjevi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada süüdimõistetu Dmitri Dementjev karistuse kandmiselt tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu 20.12.2017 otsusega tunnistati Dmitri Dementjev süüdi karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning tema karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodustati Harju Maakohtu 17.03.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuseosaga liitkaristuseks 7 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Sellest arvati maha

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud ja 29 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus tähtajaga 7 aastat 1 kuu ja 29 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 01.06.2018. 21.10.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks Dmitri Dementjev vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Dmitri Dementjev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Dmitri Dementjev tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Dmitri Dementjev tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega on siiski põhjendatud. Dmitri Dementjev kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Dmitri Dementjev on ära kandnud kohtuistungi toimumise ajaks 2 aastat 6 kuud, so. enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Samuti on ta nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetaval antud aadressile ka sissekirjutus. Kinnistusraamatu andmetel kuulub korter kinnipeetava ema L. D.le. Korter on 3-toaline, kus ühes toas elab isa A. D., teises ema L. D. ning kolmas tuba kuulub D. Dementjevile ja tema abikaasale. Eluase on heas korras, kõikide mugavustega, olemas on köök ja sanitaarsõlm. Korter vastab elektroonilise valve paigaldamise nõuetele. Ema L.D. sõnul lubab ta D. Dementjevil elada oma elukohas nii kaua, kui ta seda soovib. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks ning sinna on võimalik paigaldada ka elektroonilise järelevalve seade. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Dmitri Dementjev puhul põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on antud tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, suhetes ametnikega ei ole probleeme esinenud. Vangla iseloomustab teda kui suhtlemisel avatud isikut, kel suhtlemisraskuseid ei esine. Vägivaldset käitumist kinnipeetaval esinenud ei ole. Ajavahemikul 17.02.2020 - 17.05.2020 oli määratud tööle majandustöödele. Töötamisega probleeme ei esinenud ning soovis ise töökäskkirja pikendada. Määrati uuesti tööle ajavahemikuks 03.06.2020 - 03.09.
3. Seega kinnitab tema käitumine vangistuse jooksul kinnipeetava suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Kinnipeetava suurimaks probleemiks on narkootikumid. Viimase pärast on süüdlane ka tagasi vangistuses. Vangla iseloomustusest nähtub, et D.Dementjev tunnistab ise oma sõltuvust ning leiab, et see väljendub suutmatuses endale ei öelda ja end kätte võtta. Alustas enda sõnul
4. aastal kanepiga põnevusest ja seltskonna mõjul, oli huvi uute asjade vastu ning soovis end seltskonnas kehtestada. Hiljem proovis heroiini ning
5. aastal ka amfetamiini. Aastal 2004 proovis esmakordselt fentanüüli ning see sai edaspidi peamiseks narkootikumiks. Alul pani toime kuritegusid, et saada raha uimastite ostmiseks, pärast vangistust 2009-2015 oli paus, mil ei tarvitanud üldse narkootilisi aineid. Pärast rasket haigust
6. aastal soovis enda sõnul alul võtta narkootilise aine üledoosi ja oma elu lõpetada, kuid enda sõnul mõtles lähedaste peale ning end ei tapnud, kuid jäi regulaarseks tarvitajaks. Narkootikume omandas ja tarvitas koos abikaasaga, varavastaseid kuritegusid narkootikumide ostmiseks enam ei sooritanud. Taastas suhted varasemete narkokäitlejatega ning tänu sellele oli võimeline varustama ennast ja oma abikaasat uimastitega. Käis enne käesolevat vangistust ka metadonikeskuses, kuid valdavalt tarvitas fentanüüli, igapäevaselt umbes 0,5g ja raha kulus keskmiselt 100€ päevas. Mingil määral elas unistustes, et suudab tarvitamise maha jätta ise, samamoodi nagu
7. aastal ning seetõttu ei pöördunud vabaduses ka rehabilitatsiooni saamiseks kusagile. Sellele viitab muuhulgas asjaolu, et nii käesolev kui ka sellele eelnev kuritegu on seotud narkootikumide käitlemisega. Kohtuistungil süüdlase avaldatust, aga ka vangistusasutuse iseloomustusest ilmneb, et ta on valmis oma eluviisides muutusi tegema. Nii nähtub vangla arvamusest, et kinnipeetav on käesoleva vangistuse jooksul läbinud järgmised rehabiliteerivad tegevused:  03.07.2018 - 18.10.2018 läbis 12 sammu tugigrupi  01.04.2020 - 26.05.2020 täitis töövihiku "Tagasilanguse ennetamine". 12 sammu tugigrupi läbiviija on märkinud, et süüdlane osales aktiivselt programmis. Tundides oli kaasatud, kuulas tähelepanelikult, mitte alati tegi ülesandeid ära. Samas oli tunda hea motivatsioon ning soov proovida kasutada saadud teadmised igapäevases elus. Töövihiku täitmise juhendaja on märkinud, et kinnipeetav on töövihikus analüüsinud põhjalikult narkootikumide tarvitamise põhjuseid. Kinnipeetava hinnangul tarvitab ta enamus olukordades narkootikume, kuid ei tarvita põhjusel, et perekond tekitab pingeid, ta on midagi ära teeninud või oleks seetõttu avatum/jutukam/sotsiaalsem. Tunneb, et tarvitab narkootikume, et tuju tõsta, end tõestada, vabaneda negatiivsetest tunnetest ja soovimatutest mõtetest ning saada energiat ja motivatsiooni. Toob välja lisaks, et tarvitab terviseprobleemide tõttu, pojaga probleemide tõttu, füüsilise sõltuvuse pärast ning kui tekib kiusatus ja on halb tuju. Kinnipeetav on põhjalikult analüüsinud, millised on narkootikumide tarvitamise positiivsed ja negatiivsed aspektid. On hakanud mõistma, et narkootikumide tarvitamisel on veel palju negatiivseid tagajärgi tema lähedaste inimestega seoses, millele varem ei mõelnud. Tunneb end olevat otsustamise staadiumis, soovib loobuda narkootikumide tarvitamisest. Sooviks olla teostamise staadiumis, et loobuda. Hetkel on soovid eluks: leida töökoht, tegeleda spordiga, saada poeg lastekodust tagasi, aidata vanemaid, parandada suhteid õega, kes elab Itaalias ning tegeleda inimestega, kellele on valu tekitanud. Kinnipeetaval on olemas lähedased, kellelt saab vajadusel materiaalset ja moraalset toetust, näiteks ema, isa, abikaasa ning sõbrad, kes aitaksid tööga. Takistuseks võivad olla vanad tuttavad, kes tarvitavad narkootikume. Saab aru, et peaks neist eemale hoidma. Soovib väga tööle minna ning meelepäraseimad oleks autojuht, kuller, pakkide või ajakirjade tarnimine. Leiab, et võiks teha ka vabatahtlikku tööd aitamaks narkootikumide tarvitajaid või õppida informaatikat, autolukksepaks. Kinnipeetav leiab, et arvutimängud, sport ja autode ning korteri remontimine aitaksid himust tähelepanu kõrvale juhtida. Tunnistab, et ka igavus paneb teda narkootikume tarvitama. Peale vanglast vabanemist on tegevusplaaniks minna tööle, taastada suhted lähedastega ning tegeleda probleemidega, mis tekkinud narkootikumide tarvitamise tõttu. Kui prokuratuur leidis, et võrreldes varasemaga uusi asjaolusid ei ole, millele ennetähtaegsel vabastamisel tugineda, siis kohtu arvates on. Nimelt nähtub kohtule esitatud materjalidest, et seekordne vangistus ja rehabiliteerivad programmid ning keeruline tervislik olukord on pannud süüdlast mõistma, et ilma pikaajalise ravi ja kontrollita ta oma elukorraldust ise muutma pole suuteline. Nii on ta valmis liituma projektiga SÜTIK ning 03.09.2020 on MTÜ X direktor J. A. saatnud kinnituskirja, et pakuvad omalt poolt kinnipeetavale tugiisikut, kellega ta võib suhelda ja toetust saada juba vanglas olles. Pärast kinnipeetava vabanemist on tugiisik temaga tihedas kontaktis ja abistab resotsialiseerumisel. 31.07.2020 edastas OÜ X juhatuse liige N. K. vanglale tõendi, et on nõus võtma kinnipeetava koheselt edaspidisele ravile ja rehabilitatsioonile. Kinnipeetav on ka varasemalt nende juures ravil olnud. Ravi ja rehabilitatsiooni kestvus programmi raames 6-9 kuud vastavalt vajadusele. Seega on märgata edasiminekut ja on lootust, et ta võib sõltuvuse taas kontrolli alla saada ning seda juba oma väga keerulise tervisliku seisundi tõttu (xxx). Seega tuleb isikule määrata

§ 75

lg 2 p 5,8 lisakohustus – alluda sõltuvusvastasele nõustamisele/ravile tema antud nõusoleku alusel OÜ X ning läbida tuleb kriminaalhooldaja poolt määratud programm, mis aitavad kinnistada saavutatud muutusi. Tõsi on, et süüdlase sissetulekuks vabanedes jääb töövõimetuspension, mis on väike ning võib tõugata kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisele. Samas on vanemad valmis teda toetama ning kuigi kinnipeetav on 100% töövõimetu, siis on ilmne, et töötamise vastu isikul midagi ei ole, sest töötanud on ta ka kohusetundlikult vangistuses. Seega võib loota, et D.Dementjev leiab tervisele vastava töö, mis aitab tal sisustada vaba aega ning seega vältida igavlemist ning tagasilangemist sõltuvuse haardesse. Töö on oluline ka põhjusel, et see võib aidata kaasa ka uute kuritegude vältimisele ning õiguskuuleka käitumise/harjumuste süvenemisele. K-raha andmetel on kinnipeetaval 07.10.20 seisuga täitmata nõudeid summas 2066,46 ning vabanemisfondis on xxx eurot. Seega on tal olemas rahaline baas paremaks hakkamasaamiseks kuni tervisele vastava töö leidmiseni. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Dmitri Dementjev katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Elektroonilist valvet saab kohaldada isikule, kes on end vangistuse jooksul korrektselt ülal pidanud, näidanud end kohustetundliku ja motiveerituna ning kel on ka kindel plaan vabanemise puhuks. Seetõttu kohus leiab, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Küll tuleb elektrooniline valve määrata isikule maksimaalses ulatuses arvestades tema eelnevat elukäiku, toimepandud kuritegusid ning asjaolu, et kriminaalhooldusel olles pani toime käesoleva karistuse aluseks oleva kuriteo. Need asjaolud näitavad, et kinnipeetav vajab distsipliini ja tugevat kontrolli. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ning usalduskrediit tema suhtes on lõplikult otsa saanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik