Obsah (5)

§ 633§ 187§ 409§ 412§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-15394 Tsiviilasi K. S. hagi A. S

§ 633lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Menetluse käik ja poolte seisukohad

1. K. S. esitas 21.10.2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse A. S. vastu xx.xx.xxxx. Valga Maavalitsuses sõlmitud abielu lahutamiseks (toimik saabus alluvuse alusel Valga kohtumajale 23.10.2020). Hagiavalduse kohaselt on abielulised suhted lõppenud umbes 10 aastat tagasi ning hageja soovib kindlasti abielu lahutust.
2. Kohus võttis esitatud hagiavalduse 03.11.2020 määrusega menetlusse ning määras asjas kohtuistungi 30.11.
3. Hageja saatis 21.11.2020 kohtule avalduse, mille kohaselt ei ole tal töökohustuste täitmise tõttu 30.11.2020 toimuval kohtuistungile ilmuda. Hageja kinnitas, et ta on nõus abielu lahutamisega olenemata tema kohalolekust. Hageja selgitas, et tal puudub kostjaga suhtlus juba 10 aastat ja abielus olemine ei ole hageja hinnangul enam kummagi huvides.
4. 30.11.2020 kohtuistungile ilmus vaid kostja, kes avaldas, et abielu tuleb lahutada ning suhete taastumist ta ei näe ning lepitust ei soovi. Kostja selgitas kohtule, et abielulised suhted lõppesid 9 aastat tagasi, hagejat nägi ta viimati
5. Ühiseid lapsi neil ei ole, ühisvaraks on korter, kus kostja praeguseni elab. Hageja ei ole aastaid temaga ühendust võtnud ja kostja ei tea temast midagi. Kohtuotsuse põhjendused
6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7. Vastavalt

§ 409

lg 1 kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel: jätab hagi läbi vaatamata (p 1); teeb hagi õigeksvõtule põhineva otsuse, kui kostja võtab hagi õigeks (p 2); lahendab asja sisuliselt (p 3); lükkab asja arutamise edasi (p 4). Samas sätte lõike 2 kohaselt kui kostja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

§ 412

lg 1 p 1 kohaselt kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Kostja avaldas istungil, et abielu tuleb lahutada, st abielu lahutamisele ta vastu ei vaidle. Hageja istungile küll ei ilmunud, kuid teavitas eelnevalt kohut, et soovib asja läbivaatamist ilma tema osavõtuta. Seega lahendab kohus asja sisuliselt.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lõike 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Vaidlust ei ole selles, et poolte abielu sõlmiti 04.10.
2. Hageja on oma hagis avaldanud, et abielulised suhted lõppesid umbes 10a tagasi. Lisaks kinnitas hageja oma hilisemas kirjas, et poolte vahel puudub igasugune suhtlus. Kostja on kohtuistungil leidnud samuti, et abielu tuleb lahutada, sest kooskooselu ei ole enam võimalik taastada, kuna nad ei ole omavahel suhelnud 9 aastat. Kohus loeb tuvastatuks, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Pooltel puuduvad ühised lapsed ning kostja loodab, et ühisvara saavad nad hagejaga ära jagada kokkuleppel. Kostja elab hageja nimel olevas korteris, mis on kostja sõnade kohaselt ühisvara. 2

§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 3