Obsah (8)

§ 651§ 657§ 2681§ 442§ 386§ 171§ 167§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-15491 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2020, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sido

) § 2681 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud. Seejuures on kohus õigusliku aluseta keeldunud vastu võtmast hageja 05.02.2019 esitatud tõendeid koosoleku teadete puudumise kohta. Samuti rikkus maakohus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, kui jättis ütlused vande all võtmata hageja seaduslikult esindajalt.

1. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et koosoleku toimumisest teavitati e-kirjaga kõiki korteriomanikke. E-kirjast nähtub, et teade saadeti vaid 13 korteriomanikule, kuigi üldkoosoleku protokollist ilmneb, et ühistul on 17 liiget. Hageja ei nõustu maakohtuga, et kuna kõigil korteriomanikel oli võimalik kasutada kõiki sissepääse, siis piisas koosoleku nõuetekohaseks kokkukutsumiseks teate üles panemisest vähemalt mõne sissepääsu juurde. Põhikirja nõue panna koosoleku teade üles maja üldkasutatavates ruumides saab olla täidetud vaid siis, kui teade on üles pandud kõigi sissepääsude juures. Samuti oleks pärast koosoleku ärajäämisest teatamist tulnud järgida seaduses ja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise reegleid, mh teatada koosoleku toimumisest vähemalt 7 päeva ette. Kostja ei saanud hilisema teatega koosoleku toimumisest võtta tagasi oma varasemat teadet, et koosolek jääb ära. 5
2. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et koosoleku kokkukutsumise teates korteriühistu asutamise kajastamata jätmine ei ole käsitletav kokkukutsumise korra olulise rikkumisena. Maakohus ei ole analüüsinud põhikirjas tehtavate muudatuste sisu. Varasemalt nägi kostja põhikiri ette, et kostja liikmeteks on üksnes Kopli 18 asuva elamu korteriomanikud ning eesmärgiks olid vaid Kopli 18 elamu majandamine. Malmi tn 3 elamuid on tegelikult majandanud OÜ MALMI KOLM. Vastustaja seisukoht
3. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kolmanda isiku seisukoht
4. Kolmas isik toetas apellatsioonkaebust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Tulenevalt

§ 651

lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi 30.06.2016 üldkoosoleku otsuste nr 4 ja 6 kehtetuks tunnistamiseks. Nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei rikkunud üldkoosolekust etteteatamise korda. Kostja põhikirja p 5.6 sätestas, et üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 7 päeva ette teatega, mis pannakse üles maja üldkasutatavates ruumides ja millel on märgitud päevakord ning koosoleku toimumise aeg ja koht. Hageja leiab, et üldkoosoleku toimumise teateid ei pandud üles maja üldkasutatavates ruumides ja koosolekust ei teatatud kõigile korteriomanikele ka e-kirjaga. Esmalt märgib ringkonnakohus, et üldkoosoleku toimumise ajal ei olnud Malmi 3/2-18 korteri omanikuks hageja, vaid OÜ MALMI KOLM. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja juhatuse liikmete TK ja JA vande all antud seletusega on tõendatud, et 30.06.2016 üldkoosolekust teatati korteriühistu liikmetele teadete ülespanemisega seitse päeva enne üldkoosolekut, s.o 22.06.
2. TK seletusest nähtub, et tema pani teate Kopli 18 asuva maja esimese korruse seina peale (välisukse kõrvale). JA seletuse kohaselt pani tema teate kahte trepikotta - Malmi 3/1 maja ja Malmi 3/2 maja trepikotta. JA selgitas, et Malmi 3/3 majja teadet ei pandud, kuna seal ei ela kedagi ja maja on elamiskõlbmatu. Lisaks nähtub JA seletusest, et eraldi sissepääsuga on korterid Malmi 3/1-17 ja Malmi 3/2-
3. Korteriühistu liikmete nimekirjast, üldkoosoleku toimumise seisuga, ilmneb, et nii Malmi 3/1-17 ja Malmi 3/2-18 korterid kui ka Malmi 3/3 elamus asuvad korterid kuulusid OÜ-le MALMI KOLM (I kd tl 186). Samast nimekirjast nähtusid, et OÜ-le MALMI KOLM kuulusid veel kaks korterit Malmi 3/1 majas. Kuna Malmi 3/1 maja trepikotta oli üldkoosoleku toimumise teade üles pandud, siis oli see teatavaks tehtud ka OÜ-le MALMI KOLM, mistõttu ei oma tähtust asjaolu, et korterite Malmi 3/1-17 ja Malmi 3/2-18 sissepääsude juurde ning Malmi 3/3 majja eraldi teadet üles ei pandud. Lisaks oli kostja 22.06.2018 saatnud üldkoosoleku teate korteriühistu liikmetele või nende esindajatele e-kirjaga (I kd tl 18), kuigi põhikirjas ei ole iseenesest nõutud, et üldkoosoleku teade tuleks saata täiendavalt ka e-kirjaga. Hageja leidis, et teadet ei ole saadetud 6 kõigile liikmetele, kuna liikmeid oli 17, kuid e-kiri saadeti 13 isikule. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et teadet ei saadetud kõikidele liikmetele. Võrreldes e-kirja adressaate korteriühistu liikmete nimekirjaga (I kd tl 186), nähtub, et teade oli saadetud kõigile liikmetele või nende esindajatele. Nimekirjast nähtub, et mõni isik oli üheaegselt mitme liikme esindajaks. Lisaks polnud vaja e-kirja edastada TK-le, kuna tema ise oli e-kirja saatja.
4. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus ei oleks tohtinud kostja juhatuse liikmeid omal algatusel vande all üle kuulata. Kostja esitas maakohtule taotluse juhatuse liikmete vande all ülekuulamiseks, millele hageja vaidles vastu. 29.11.2018 määrusega määras maakohus, et kostja kaks juhatuse liiget kuulatakse vande all ära kohtu algatusel.

§ 2681

sätestab, et sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest võib kohus omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlema poole, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus võib poole omal algatusel vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul olid

§ 2681

tingimused täidetud ning maakohus ei rikkunud menetlusnorme kui otsustas kostja kaks juhatuse liiget omal algatusel vande all üle kuulata. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud omal algatusel üle kuulama ka hageja seadusliku esindaja. Ringkonnakohus märgib, et sellest, et maakohus kuulas vande all ära kostja juhatuse liikmed, ei tulene, et tal oleks kohustus omal algatusel ära kuulata ka hageja juhatuse liige. Tsiviilasjast nähtub, et nende asjaolude tõendamiseks, mida hageja oleks tahtnud juhatuse liikme vande all antud seletusega tõendada, oleks ta saanud esitada ka muid tõendeid (05.02.2019 esitatud tõendid), kuid hageja esitas need tõendid hilinenult ning maakohus keeldus põhjendatult nende vastuvõtmisest.

1. Põhjendamatu on hageja väide, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, kuna üldkoosolekul otsustati korteriühistu asutamine, kuid üldkoosoleku kokkukutsumise teates seda ei märgitud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul ei otsustatud üldkoosolekul korteriühistu asutamist, vaid uue põhikirja vastuvõtmist. Kopli 18/Malmi 3 asuvad majad on ühel kinnistul. KÜS § 5 lg 1 sätestas, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega on õige maakohtu seisukoht, et olenemata sellest, mitu maja ühel kinnistul asub, sai ühel kinnisasjal asuvate korteriomandite majandamiseks asutada ühe korteriühistu. Antud juhul oli korteriühistu juba asutatud ning 27.05.2008 oli korteriühistu kantud registrisse. Ka üldkoosoleku protokollist ilmneb, et liikmete tahe oli suunatud uue põhikirja vastuvõtmisele.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja poolt 28.06.2016 kell 12.58 e-kirjaga saadetud teade üldkoosoleku ärajäämise kohta, ei anna alust üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Samal päeval kell 14.50 edastas kostja e-kirjaga uue teate, et üldkoosolek siiski toimub algselt plaanitud päeval. Teadete edastamise vahe oli ca 2 tundi. Hagist nähtuvalt sai OÜ MALMI KOLM mõlemad teated kätte. Maakohus leidis põhjendatult, et koosolekust etteteatamist ei saa arvestada 28.06.2016 edastatud teisest e-kirjast. 28.06.2016 edastatud teist e-kirja ei saa võrdsustada üldkoosoleku kokkukutsumise teatega. Kostja avaldas 28.06.2016 teises e-kirjas selgelt, et eelnevalt kokkukutsutud üldkoosolek toimub. Hageja ei ole tõendanud, et ca 2 tunni jooksul valitsenud ebaselgus oleks põhjustanud mõne korteriühistu liikme üldkoosolekult eemalejäämise. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et 30.06.2016 üldkoosolekust teatati korteriühistu liikmetele ette nõuetekohaselt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist.
3. Hageja leidis hagiavalduses, et üldkoosoleku otsuse punkt nr 4 on tühine ka heade kommetega vastuolu tõttu, kuna see rikub hageja omandiõigust. Nimetatud punktiga otsustati 7 kinnistu piirile aia ehitamine, kuid kostja tahab uue aia rajamiseks kasutada hagejale kuuluva piirdeaia detaile. Maakohus leidis, et üldkoosoleku otsuse punkt 4 ei ole heade kommetega vastuolus. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja esitanud põhjendusi, miks on maakohtu otsus selles osas ebaõige. Ringkonnakohtu 07.09.2020 istungil selgitas hageja esindaja, et hageja jääb väite juurde, et nimetatud otsus rikub tema omandiõigust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis põhjendatult, et üldkoosoleku otsuse punkt 4 ei ole heade kommetega vastuolus. Tõendamata on, et kinnistul seni asunud piirdeaed oli OÜ MALMI KOLM või hageja ainuomandis. Maakohus leidis õigesti, et kaasomandi eseme valitsemist korraldavad korteriomanikud ühiselt ning liikmetel on korteriühistu kaudu pädevus otsustada, kuidas kaasomandiosa tavapäraselt valitseda, ning et senise piirdeaia eemaldamine ei ole küsimus, mis vajaks korteriomanike kokkulepet.
4. 20.10.2016 määrusega keelas maakohus hagi tagamise abinõuna kostjal aadressil Malmi 3/2 asuva elamu üldkasutatavate ruumide uste ja hoovivärava lukkude vahetamise ning olemasolevate lukkude, uste ja väravate rikkumise ja teisaldamise.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus on jätnud selle tegemata.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 32. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb hageja menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

Kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda (

§ 167lg 2).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 8