Obsah (4)

§ 209§ 657§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-7906 Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2020, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-T

§ 209alusel RT3 OÜ-l astuda menetlusse Mere Arendus OÜ üldõigusjärglasena.

31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus rahuldas hageja põhinõude 11 644 eurot ületavas ulatuses, samuti 11 644 eurot ületavalt põhinõudelt arvestatava viivise väljamõistmise osas. Tühistatud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 2 ja p 21).

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et müüja rikkus müügilepingut seoses sellega, et on sanitaarruumides kasutanud projektis märgitust väiksema läbimõõduga äravoolutorusid ja dušši äravoolu trappe. Nimetatu on tõendatud eriteadmistega isiku MP 2017.a aprillis koostatud arvamusega (I kd tl 44-53). Kostja on seisukohal, et hoones ei olnud võimalik suuremate äravoolutorude paigaldamine, mille kohta on esitatud eriteadmistega isiku KA arvamus (I kd tl 162-163). KA arvamuse kohaselt on vaidlusaluse hoone puhul tegemist kinnismälestisega ning hoone konstruktsioonid ei võimaldanud suurema torustiku paigaldamist. Ringkonnakohus märgib, et eriteadmistega isiku KA arvamus ei tõenda piisavalt, et suurema torustiku paigaldamine ei olnud võimalik, kuna arvamusest ei nähtu, millel see väide põhineb. KA arvamusest ei selgu, millistele andmetele tuginedes ta seda väidab. Kostja on esitanud korteri nr 22 veetesti andmed, mille kohaselt hooldatud trapi korral uputust ei tekkinud (I kd tl 137-139). Asjaolu, et pärast trapi hooldamist voolas vesi selle veetesti raames kohaselt ära, ei muuda lepingurikkumist olematuks. Ehitusprojekti kohaselt pidi nii äravoolutoru kui ka dušši äravoolu trapp olema suuremate läbimõõtudega. Ettenähtust väiksema läbimõõduga äravoolutorustik ja äravoolutrapp suurendab ummistuse ja uputuse tekkimise riski.
2. Eriteadmistega isiku MP arvamuse kohaselt ei ole duširuumide põrandakalded piisavad. Ringkonnakohtu hinnangul on müüja aga hiljem põrandakalde puuduse kõrvaldanud selliselt, et on paigaldanud duširuumidesse statsionaarsed põrandaliistud, mis takistavad vee valgumist. Põrandaliistude paigaldamises ei ole pooltel vaidlust. Tunnistajate IK ja RA ütlustest nähtuvalt see lahendus toimib. Ringkonnakohus leiab, et kuna müüja on puuduse kõrvaldanud põrandaliistude panemisega, siis on hagis esitatud etteheide, mis puudutab duširuumide ebapiisavat põrandakallet, põhjendamatu.
3. Maakohus leidis, et veetorustiku survestamise osas ei ole lepingut rikutud. Maakohus on analüüsinud nii eriteadmistega isiku MP arvamust kui ka survestuse protokolle. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus rikkunud tõendite hindamise reegleid, kui asus seisukohale, et 8 veetorustiku surveproovid on edukalt teostatud. Samuti nähtub eriteadmistega isiku KA arvamusest, et torustiku survestamiseks ei pea seinad olema tingimata avatud.
4. Eriteadmistega isiku MP 2017.a aprillis koostatud arvamust kohaselt on korterites jäetud välja vahetamata aknad, samuti ei vasta akendesse paigaldatud värskeõhuklapid nõuetele. Maakohus tuvastas, et lepingust ei tulnud müüjale kohustust vahetada välja aknad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et lepingus kokkulepitud akende korrastamine ei tähenda, et müüjal oleks olnud kohustus aknad välja vahetada. Müüja on aknaid renoveerinud. Hageja on saatnud 2017.a novembris kirja, et hetkel on kõik aknad tehtud ja ta on tehtuga rahul (I kd tl 136). Maakohus tuvastas, et igasse tuppa on paigaldatud üks värskeõhuklapp, mis seisneb raami puuritud 12 avast ja mis on kaetud avatava kattega. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et on tõendamata, et paigaldatud klapid ei vasta õhuvoolu läbilaskevõime osas projektile. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta on õhuvoolu läbilaskevõimet mõõtnud. Lisaks leidis maakohus, et hageja ei ole tõendanud, et akna väliraamile paigaldatud katet ja selle ava katvat võrku ei saa käsitleda mürasummuti ja filtrina. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaksid aluse ringkonnakohtule asuda maakohtust erinevale seisukohale. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu hageja nõue, mis puudutab akendega seonduvat kahju hüvitamist.
5. Hageja on hagiavalduses seisukohal, et sanitaarruumide uste sisse tuleb paigaldada sobivad siirdeõhu restid õhu juurdevoolu tagamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et nii eriteadmistega isiku MP arvamusest kui ka ventilatsioonisüsteemide reguleerimise protokollist (I kd tl 170-176) tuleneb, et projektikohane väljatõmbe õhu hulk on tagatud. Seega on põhjendamatu hageja väide, et siirdeõhu restide paigaldamata jätmisega on müüja rikkunud lepingut. Lisaks ei nähtu hageja kahjunõude kalkulatsioonist, et see sisaldaks sanitaarruumide ustesse siirdeõhu restide paigaldamise kulu.
6. Hageja on heitnud müüjale ette, et õhuvool läbi köögikubu toimub pidevalt, mis tekitab liigset müra ning lõhnade levimist. Ringkonnakohus märgib, et vaidlust ei ole, et müüja lepinguliseks kohustuseks ei olnud köögikubude tarnimine, vaid seda pidi tegema ostja. Asja materjalides on ventilatsioonisüsteemi reguleerimise katseprotokoll, millest järeldub, et lepinguesemete hagejale üleandmisel oli ventilatsioonisüsteem tasakaalustatud ja mõõdistatud (I kd tl 140-146). Tõendamata on, et pärast hageja poolt köögikubude paigaldamist, oli ventilatsioonisüsteemi seadistamine ja tasakaalustamine müüja ülesanne. Lisaks on eriteadmistega isiku MP arvamuses märgitud, et katusel olev väljatõmbe ventilaator, mis peaks töötama rõhuanduri järgi, töötab käsitsi juhitava pööreteregulaatoriga. Samas järeldub arvamusest, et ventilaatori regulaator ei ole köögikubudega seonduva probleemi põhjuseks, kuna arvamuse kohaselt õhuvool läbi kubu ei katkenud ka siis, kui püstiku väljatõmbe ventilaator seisati. Seega ei ole leidnud kinnitust, et köögikubude kaudu toimuv katkematu õhuvool on põhjustatud müüja lepingurikkumisest. Katusel oleva ventilaatori regulaatori väljavahetamise kulu kohta ei ole hageja tõendeid esitanud ja see kulu ei sisaldu ka hageja kahjunõude kalkulatsioonis. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu hageja nõue, mis puudutab korterite köögikubude normaalse töö tagamiseks lisa off-on elektriliste klappide paigaldamise kulu hüvitamist.
7. Seonduvalt parklakohtade joonimisega asus maakohus seisukohale, et hageja ei ole tuginenud asjaolule, et temale kuuluvad parklakohad oleks vääralt maha joonitud ning kolmandatele isikutele kuuluvate parklakohtadega seonduvalt ei saa hageja nõudeid esitada. Seda seisukohta ei ole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Seonduvalt parklaplatsi kaldega on maakohus põhjendatult leidnud, et müüja lepingurikkumine on tõendamata. Kuigi ühelt fotolt nähtub vihmaloik, ei saa sellest järeldada, et parklat ei saa eesmärgipäraselt 9 kasutada. Vihmasaju korral on lompide tekkimine tavapärane ning üksnes sellest ei saa järeldada parkla ehitusnormidele mittevastavust. Eriteadmistega isiku MP arvamuse kohaselt on projekteerija seletuskirjas esitatud väide, et sadevesi on võimalik ära juhtida olemasolevasse restkaevu, asjatundmatu. MP arvamusest aga ei nähtu, millistele konkreetsetele ehitusnormidele tema seisukoht tugineb. Õige on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud, et platsi praegused kalded on vastuolus lepingu või mõne õigusaktiga.
8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kolmanda korruse koridori ventilatsiooni osas on rikutud lepingut. MP arvamusest nähtub, et ehitusprojekt ei näinud ette eraldi ventilatsiooni. Kuigi MP arvamuse kohaselt on koridori sisekliima halb, ei ole seda väidet toestatud mõõtmistega, mistõttu on MP väide oletuslik. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks mõõtmiste tulemused, et koridori loomulik ventilatsioon ei tööta ja ei vasta seda valdkonda reguleerivatele normidele.
9. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja on müügilepingu rikkumisele tuginevast kahjunõudest loobunud. Asja materjalides on garantiitööde ülevaatuse aktid, milles hageja kinnitas, et kõik garantiilõpu tööd on teostatud ja rohkem nõudeid müüjale ei ole. Kolleegium märgib, et müügigarantii on müügilepingust eraldiseisev õigussuhe. VÕS § 230 lg 5 sätestab, et müügigarantii ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Garantiitööde ülevaatuse aktidest nähtuvalt on aktides viidatud garantiiperioodile ja garantiitöödele. Aktidest tuleneb, et hageja on kinnitanud garantiist tulenevate nõuete puudumist. Aktidest ei ilmne, et hageja oleks loobunud müügilepingu rikkumisele tuginemisest. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tahteks oli loobuda ka müügilepingust tulenevatest nõuetest.
10. Maakohus on välja mõistnud kahju summas 16 644 eurot, mis koosneb järgnevast: 1) sanruumi põrandate lammutamine kanalisatsioonitoru avamiseks ja asendamiseks suurema läbimõõduga toruga – 4109 eurot; torude, trappide ja ühenduste materjalikulu 1803 eurot; 3) torude ja trappide vahetamise tööjõukulu - 5000 eurot; 4) sanruumi põrandate ehitamise ja viimistlemise kulu - 5732 eurot.
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult mõistnud välja torude ja trappide vahetamise tööjõukulu 5000 eurot. Eriteadmistega isiku MP hinnakalkulatsioonist nähtub, et 5000 eurot on veetorustiku survestamise kulu (I kd tl 83). Selle kulu nõudmine on aga põhjendamatu, kuna kohus on leidnud, et müüja on veetorustiku surveproovid teostanud. Samuti märgib kolleegium, et 1803 euro puhul ei ole tegemist üksnes torude, trappide ja ühenduste materjalikuluga, vaid MP hinnakalkulatsioonist järeldub, et see summa hõlmab ka tööjõukulu. Kuigi ringkonnakohus leidis, et müüja on duširuumide põrandakaldega seotud puuduse kõrvaldanud, ei anna see alust kahjuhüvitise vähendamiseks. MP kalkulatsiooni kohaselt on äravoolu torude vahetamiseks vaja lammutada sanruumi põrandaid 59 m2 ulatuses. Ka sanruumi põrandate ehitamise maht on MP kalkulatsiooni kohaselt 59 m
12. Sellest järelduvalt ei sõltu sanruumi põrandate lammutamise ja ehitamise maht ning hind sellest, kas eeltoodud töödega koos toimub ka põrandakalde suurendamine. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 11 644 eurot ja seaduses sätestatud viivis alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13. Lähtudes hagi rahuldamise ulatusest tuleb maakohtu menetluskulud jätta 6 % ulatuses kostja kanda ning 94 % ulatuses hageja kanda (

§ 163lg 1).

Arvestades maakohtu otsuse vaidlustatud osa ja asja lahendamise tulemust ringkonnakohtus, tuleb apellatsiooniastme 10 menetluskulud tuleb jätta 7 % ulatuses kostja kanda ja 93 % ulatuses hageja kanda (

§ 163lg 1, § 171 lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 11