lg 1 p 1, 6 järgi Lühimenetluses Irina Tsugart Prokurör Süüdistatav Kaitsja Vladimir Kuznetsov Ik: 39312250816; xxx kodanik, emakeel: xxx keel; xxx; töökoht: xxx; elukoht: xxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 31.03.2020 kuni 01.04.2020, elukohast lahkumise keeld alates 01.04.2020 kuni 01.04.2021. Varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus - Harju Maakohtu 20.03.2017 otsusega 1-17-20
lg 1 järgi rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära, arvestades 10 eurot päevamäär, s.o 1000 eurot.
lg 2 ja § 64 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 14.12.2012 otsusega nr 1-12-11190 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva. Harju Maakohtu 14.12.2012 otsusega mõistetud karistus jäeti täitmisele pööramata ja loeti kantuks. Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-20 mõistetud rahaline karistus jäeti iseseisvaks täideviimiseks. Karistus täitmata. Advokaat Indrek Västrik RESOLUTSIOON 1. Vladimir Kuznetsov süüdi tunnistada
lg 1 p 1, 6 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Vladimir Kuznetsovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat. 3.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 20.03.2017 otsusega nr 117-20 mõistetud rahalise karistuse, s.o 100 miinimumpäevamääraga, s.o 1000 (üks tuhat) 1
lg 2 sätete kohaselt täide iseseisvalt Harju Maakohtu 20.03.2017 otsusega nr 1-17-20 määratud korras.
lg 1 alusel arvestada Vladimir Kuznetsovi vangistusliku karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.03.2020 kuni 01.04.2020, s.o 2 (kaks) päeva ning lugeda mõistetud vangistusest ära kandmata karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
74 lg 1 ja 3 alusel jätta Vladimir Kuznetsovile mõistetud ja ärakandmata vangistusliku liitkaristuse osa, s.o tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Vladimir Kuznetsovi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Vladimir Kuznetsov temale määratud 4 (neli) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Vladimir Kuznetsov täitma
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel.: 6637076).
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Vladimir Kuznetsovi järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 kohaselt arvestada Vladimir Kuznetsovile määratud 4-aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10.12.
Süüdistatav tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ja nõustus kriminaalasja läbivaatamisega lühimenetluses. Süüdistatav taotles enda ülekuulamist ning andis ütlusi, millede kohaselt nad mängisid kaarte, natuke tarvitas alkoholi. Järgmine päev oli vaja tööle minna ja ütles N.le ja E.le, et nad minema läheks, et läheb magama. Olid xxx üürikorteris, kus elas. Hommikul tulid N. ja E. tagasi, N. oli purjus. N. hakkas karjuma, togima. Seinad on õhukesed, naabrid kuulevad, vihastas seetõttu, karjus ta peale. Oli magamata, vihane, lõi teda. N. läks ära. Tuli välja, et kutsus endale kiirabi. Tahtlikult tervisekahjustust muidugi põhjustada ei tahtnud, kahetseb. Seda ei sooviks kellelegi. On kannatanu ees vabandanud, on sõbrad, püüab teda pärast juhtunut aidata. Sel õhtul tarvitas kanget alkoholi, vist Jägermeister, 3-4 pitsi, pidi tööle minema hommikul. Oli rahulik, läks magama. Tarvitas koos N.ga. See võis olla kella 10 paiku, lõpetasid umbes kell 12. Korteris olid kolmekesi, kolmas oli E.. Pärast alkoholi tarvitamise lõpetamist läks magama, teised läksid ära. Täpseid kellaaegasid ei oska enam öelda, siis mäletas. E. ilmselt võttis võtmed kaasa, võtmed olid riiulil. Kui nad tagasi tulid, siis kuulis seda, oli pikali, äratuskell oli pandud. K hakkas karjuma, oli joonud. Ise oli sel ajal voodis. E.st mäletab, et seisis akna juures ja suitsetas. Ütles N.le, et ta maha rahuneks, tõstis häält, et aitab juba. N. kukkus vannitoas ja hakkas naerma. Siis algas konflikt, N. lõi teda jalaga. N. pidas end valjult üleval, tuli, hakkas karjuma, et tõuse üles, kuigi N.d ei oodatud sinna tagasi. Oli suuline konflikt, sõnavahetus, siis pärast seda kui N. teda jalaga lõi, mõne aja pärast lõi N.d. Oli ärganud, siis kui N. tuli, talle oli öeldud, et ta tagasi ei tuleks. N. hakkas karjuma, pidas end selliselt üleval. Kui kukkus vannitoas, hakkas kõvasti naerma. Tõstis ta üles, ütles, et rahune maha. Sai juba vihasemaks. Seal on üks tuba, vannituba, köök, koridor, see oli köögi koridoris. N. lõi teda jalaga vastu jalga. Sellele järgnes sõnavahetus, et miks, siis mõne aja pärast lõi N.d. Lõi parema käe rusikaga kõhu suunas. Oli juba ärritatud, ütles, et mingu minema, peab tööle minema. N. pani riidesse ja läks minema. N. ütles „ai“. Löögist N. natuke kummardus, praktiliselt kohe pani riidesse. Ei olnud aru saada, et tal midagi viga oleks. Mida E. tegi sel ajal, ei tea, ei pööranud talle tähelepanu. N. tervislikust seisundist sai teada õhtul, et talle tehti 3 operatsioon, keegi ühistest tuttavatest ütles. Kui oleks aru saanud, et N.l midagi viga on, siis oleks helistanud tööle, et ei tule. Ajas teda minema, ei läinud, pärast löömist läks. Ei oleks tahtnud, et nii juhtub. On varem karistatud, ise kedagi ei ründa, on elus olukorrad, olmesituatsioonid, kuigi ei tahaks. Ei saa suhelda purjus inimestega kui ise on kaine, seekord juhtus nii. Rumalate purjus inimestega, kes on väga tüütud, ei tasu suhelda. Püüab eemale hoida. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuses esitatud faktilised asjaolud, objektiivse külje poolest on sellised, mis on tõenditega kooskõlas, küll on vaidlustatav süüdistatava tegevuse subjektiivne külg, seetõttu oleks õigem süüdistatava tegevus kvalifitseerida
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava Vladimir Kuznetsovi süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
lg 1 p 1 ja 6 järgi on karistatav tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule (p 1) ning elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine (p 6). Kannatanu N. B. ütluste (tl 1-7) kohaselt 12.03.2020 õhtul alustas ta alkoholi tarbimist. Jõi koos sõbra Vladimir Kuznetsoviga tema korteris õlut ja viskit. Kella 23:00 ajal läks ta ära. 13.03.2020 kella 02:00 ajal läks ta tagasi Vladimiri juurde. Vladimiri juures oli veel L. või L nimeline naisterahvas. Seejärel tellis ta Xst ühe Jägermeistri pudeli (0,5l) ja tarvitas selle koos Vladimiriga kahekesi ära. Peale seda tema ja L. lahkusid kuskil kella 03:00-03:30 ajal. Vladimir ütles, et tagasi tema korterisse võib tulla ainult L. ning et teda ta ei soovinud näha, kuna Vladimirile ei meeldi kui ta on alkoholi tarvitanud. Vladimir oli alkoholi joonud, aga väga purjus ta ei olnud. Koos L.ga jalutas ta Kopli majade vahel ringi. Kella 05:00-05:30 ajal tellis ta Xst Imperial brändi (0,5l). Selle jõi ta üksi ära. Tellis selle xxx aadressile, mis asub Vladimiri maja vastas. 13.03.2020 reede hommikul kella 07:05 ajal läks ta koos L.ga Vladimir Kuznetsovi juurde xxx. Vladimir oli enda korterivõtmed L.le andnud. L. avas Vladimiri trepikoja ukse ning liikusid koos neljandale korrusele Vladimiri korteri ukseni. Korteriuks oli lukustamata. Nad läksid L.ga korterisse. Ta oli selleks hetkeks juba üsna purjus. Korteris on üks tuba. Vladimir magas toas lahtikäiva diivani peal. Tal oli igav ja ta soovis Vladimirit üles ajada. Samuti oli talle teada, et Vladimir peab hommikul tööle minema ning seetõttu pidi ta nii ehk naa ärkama. Ta hakkas Vladimirit äratama. Sõnaliselt ütles Vladimirile „äratus, äratus“. Füüsiliselt ta teda kuidagi ei äratanud, ei sikutanud ega puudutanud. Vladimir küsis, et mida ta tema korteris teeb. Vastas, et tuli teda äratama, et ta peab tööle minema. Seejärel Vladimir ärkas ja läks vannituppa, et ennast pesta. Tema ja L. olid sel hetkel toas. Temal ka Vladimiril tekkis konflikt kui Vladimir pesemast tuli. Konflikt sai alguse sellest, et Vladimirile ei meeldinud, et ta tema korterisse tuli ja teda äratas. Konflikt oli suusõnaline. Sellel hetkel oli ta püstises asendis kui Vladimir teda ühe korra parema käe rusikaga kõhu vasakpoolsesse piirkonda lõi. Peale Vladimiri poolt löödud lööki ta korra kukkus parema põlve peale. Peale seda tõusis püsti tagasi. Löögi tagajärjel ta kohe valu ei tundnud. Võimalik, et see oli tingitud sellest, et ta oli tarvitanud üsna palju alkoholi. Miskit sõnalist ütlemist tal Vladimiriga peale löömist ei olnud. L. ei öelnud ka tema teada midagi. L. nägi kõike pealt, kuna ta oli seal samas. Ta vihastas ja läks ära. Kuskil 4-5 minutit pärast Vladimiri poolt tehtud lööki hakkas ta kõhu piirkonnas valu tundma. Samal hetkel kõndis ta korterist ära. Liikus kodu suunas. Tundis valu ribide piirkonnas, pigem vasakul pool. Ta arvas, et Vladimiri löögi tagajärjel olid ta ribid katki läinud. Ta oli Pelguranna kooli lähedal ja helistas enda sõbrale M. V., kes ütles, et ta kiiresti endale kiirabi kutsuks. Peale kõnet M.ile kutsus ta endale kiirabi, kes ta Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse viis. Kannatanu N. B. kõnet Häirekeskusele tõendab asitõendi vaatlusprotokoll (tl 33-44), millest nähtub, et 13.03.2020 kell 07:47:32 helistas kannatanu Häirekeskusele ning ütles, et teda löödi vasakule poole ribidesse ja tal on raske hingata ning tunneb, et lämbub. Kannatanu sõnul viibis ta xxx juures, kuhu ta jäi kuni kiirabi saabumiseni. Kannatanu sõnul tehti talle haiglas erinevaid uuringud, saadeti röntgenisse. Tal hakkas seal väga halb. Kaotas haiglas ka teadvuse. Ta viidi operatsioonile, kuna arst ütles, et tal on sisemine verejooks. Samuti tuvastati tal ka põrna vigastus ja 4 operatsiooni käigus põrn eemaldati. Kuna ta ise oli sel õhtul väga pealetükkiv ja tunneb ennast samuti süüdi, siis ei ole tal Vladimiri vastu pretensioone. Peale antud juhtumit on ta Vladimiriga suhelnud. Vladimir küsis, kuidas ta ennast tunneb ning vabandas juhtunu pärast. Vladimir ei soovinud, et selline asi juhtuks. Vladimir oli teda ka kiirabist otsinud. Vladimiriga leppisid nad kokku, et ta aitab teda nii kuidas võimalik on. Tunnistaja E. A. ütluste (tl 31-36) kohaselt 13.03.2020 kuskil kella 04:00 või 05:00 ajal hommikul helistas ta Vladimir Kuznetsovile, kuna soovis telefonilaadijat. Vladimir ütles, et ta võib sellele tema juurde järgi minna. Ta läks jala Vladimiri juurde. Vladimir elab tema lähedal xxx. Vladimiri korter asub viimasel korrusel. Vladimir oli kodus, ta oli kaine ja vaatas tahvelarvutist filmi. Umbes tund aega hiljem tuli N. B. Vladimiri juurde. N. oli saabudes juba alkohol tarvitanud, kuid väga purjus ei olnud. N. tellis X. Ta võttis Vladimiri korterivõtmed ja läks koos N.ga välja. Vladimir jäi korterisse. Ta jalutas koos N.ga umbes tund aega väljas ringi, enne kui X tuli. Nad käisid Stroomi ranna majaka juures ja siis tulid Lõime tänavale tagasi. Sirbi tn Swedbanki automaadist võttis N. sularaha X jaoks. X tuli kella 06:00 ajal xxx maja juurde. Xst tellisid nad brändi Imperiali (0,7l). Kui X oli ära läinud, siis istusid nad Vladimiri maja juures pingi peal ja jõid N.ga brändit. Nad olid seal pingi peal umbes tund aega ja siis kella 07:00 ajal pidi Vladimir minema tööle ning nad läksid koos N.ga Vladimiri korterisse viimast äratama. Neil oli Vladimiri trepikoja võti ja nii said nad ise sisse. Nad läksid Vladimiri korterisse sisse. Vladimir magas sel hetkel, kui nad korterisse läksid. Ta hakkas Vladimirit äratama, öeldes, et ta peab ärkama ning vaikselt raputas Vladimirit. Samal ajal hakkas Vladimiri äratuskell helisema. Tema äratusele Vladimir ei reageerinud. Peale tema äratamist hakkas Vladimirit äratama N.. N. äratas Vladimirit kätega teda raputades. Seejärel hakkas N. kõvema häälega äratama öeldes Vladimirile, et tal on vaja tõusta ja tööle minna. Vladimir hakkas ärkama ja N. läks eemale. Nii kaua kui Vladimir ennast riidesse pani, oli N. koridoris. Koridoris on uks ja duširuum koos WC-ga. N. seisis selle ukse juures. Ühel hetkel kuulis ta mingit kolinat ja nägi N. jalgu. N. jalad olid duširuumist väljas. Talle jäi mulje, et N. kukkus. Vladimir oli samal hetkel keset tuba köögi kõrval. Vladimir läks kohe N. juurde ja küsis, et mida ta toimetab seal. Vladimir oli vihane. N. tõusis püsti ja tuli WC-st välja. Vladimir ütles N.le, et ta on talle korduvalt öelnud, et tema korteris ei tohi kõva häälega rääkida, kuna seinad kostuvad hästi läbi. Seda on Vladimir ka talle öelnud. N. ja Vladimiri vahel oli suusõnaline tüli, mille tagajärjel Vladimir lõi N.d ühe korra rusikaga kõhu piirkonda. Peale Vladimiri lööki N. maha ei kukkunud, aga kõverdas ennast. N. lõi Vladimirit jalaga vastu Vladimiri jalga. N. ja Vladimir mõlemad ütlesid teineteisele halvasti. Seejärel hakkas N. nutma ja läks ära. Vladimir Kuznetsovi kahtlustatavana antud ütluste (tl 60-64) kohaselt tunnistab ta ennast süüdi temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. 12.03.2020 kella 23:00 ajal läks ta koju aadressile xxx. Ühel hetkel tuli tema juurde E. (perekonnanimega A.). E. helistas või sõnumineeris talle ja soovis laadijat. Selle peale ütles ta E.le, et võib tema juurde tulla. Hiljem tuli tema juurde ka N. B.. N. on tema sõber, keda teab lapsepõlvest. N. oli alkoholijoobes, kuid väga purjus ei olnud. N.l ei olnud alkoholi kaasas, kuid tellis endale Xst juua. N. tuli umbes kella 02:00 ajal ning nii istusid nad kuskil kella 04:00-ni ning mängisid kaarte. Mingil hetkel ütles ta N. ja E.le, et tal on vaja hommikul tööle minna. N. ja E. läksid ära ja ütlesid, et tulevad ja äratavad ta enne tööle minekut üles. Kui N. ja E. olid ära läinud, siis ta läks magama. Kuskil 07:00 ajal tulid E. ja N. tema korterisse tagasi. Tal oli äratus helisenud kell 06:30, aga sellel hetkel veel neid ei olnud. Kui N. ja E. korterisse jõudsid, siis oli ta veel voodis, raske oli ärgata. Alguses hakkas E. teda äratama, aga ta ei reageerinud ega ärganud. Seejärel hakkas N. karjuma, et ta üles tõuseks ja hakkas teda tugevamini tõukama. Ta tõusis, hakkasi riietuma ja ütles, et E. ja N. paneks end ka minekuvalmis. N. läks samal ajal WC-sse, tema ise pani pükse jalga ning E. istus või seisis akna kõrval. Kui N. WC-sse läks, siis ta kukkus seal. Tal on väike ümmargune vann ja N. pool keha oli vannis ja pool keha oli väljas. Vannituba on väga väike. N. hakkas naerma ja karjuma (häälitses, konkreetseid sõnu ei karjunud). N. karjumine vihastas teda. Ta läks N. juurde ja tõstis ta püsti. Nad liikusid N.ga kööginurga poole ja hakkasid omavahel tülitsema. Ta ütles N.le, et ei ole vaja tema korteris karjuda, kuna seinad on õhukesed. Seda on ta ka varem N.le öelnud. Üks asi viis teiseni ja ta ütles N.le, et ta ära läheks. Seejärel hakkas ta N.l rinnust (kampsunist) ning N. lõi jalga vastu tema jalga ning siis lõi ta N.d parema käe 5 rusikaga vasaku külje piirkonda (kõhu piirkonda). Ta ei oska öelda, kui tugev see löök olla võis, kuid väga tugev see ei olnud. Ta lõi teda ainult ühe korra. N. pikali ei kukkunud ning ta ütles N.le, et ta ära läheks. N. pani oma jope selga ja läks ära ning miski ei viidanud sellele, et tal oleks midagi viga olnud. Kui ta kuskil 20 minuti pärast N. lahkumist hakkas tööle minema, siis nägi ta N.d Lõime tänaval. N. rääkis telefoniga ja nuttis. Ta ei läinud N. juurde. N. teda ka ei märganud ning ta kiirustas tööle. N.ga on mõttetu rääkida, kui ta purjus on ning talle ei meeldi purjus inimestega suhelda. Sama päeva õhtul helistas ta N.le ning N. ütles, et ta on haiglas. N. ütles, et tal eemaldati põrn. Ta vabandas N. ees ning N. vabandas ka tema ees. Ta küsis, kas N.l on haiglas midagi vaja, et võib talle siis viia. N. ütles, et ei ole midagi vaja, kuna on karantiin. Ta on nõus kannatanule tekkinud kahjud hüvitama ja on sellest ka N.ga rääkinud. Ta on nõus N.d igal ajal aitama, mis iganes tal vaja on. Kahetseb tehtut. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi 13.03.2020 kella 07:05 paiku aadressil xxx ühe korra N. B.t rusikaga kõhu piirkonda. Selle tagajärjel N. maha ei kukkunud, aga kõverdas ennast. Seejärel hakkas N. nutma ja lahkus korterist. Eeltoodud asjaolude ja aset leidnud sündmuse osas puudub vaidlus. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 20E-AOI0091 (tl 25-30) kohaselt tuvastati N. B.l 13.03.2020 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas põrna rebend koos aktiivse arteriaalse verejooksuga kõhuõõnde, mis vajas erakorralist operatiivset ravi (põrna eemaldamist). Operatiivset ravi vajanud põrna rebend on eluohtlik tervisekahjustus. Põrna eemaldamise operatsioonist taastumine kestab orienteeruvalt 1-2 kuud. Tervisekahjustus võis olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal löögist kõva tömbi esemega (nt rusikaga, jalaga). Kannatanu võis olla tervisekahjustuse tekitamise ajal nii püstises kui lamavas asendis. N. B.l tuvastatud vigastused võisid olla tekitatud kannatanu, tunnistaja E. A. ja Vladimir Kuznetsovi poole ülekuulamisel kirjeldatud viisil. SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 13.03.2020 teostatud toksikoloogiauuringul leiti N. B. vereplasmast 2,06 g/l etanooli. Seega leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et süüdistatava löögi tagajärjel tekkis N. B.l eluohtlik tervisekahjustus (põrna rebend, mis vajas erakorralist operatiivset ravi ja põrna eemaldamist). Seega on tõendamist leidnud
lg 1 p 1 ja 6 objektiivne koosseis, s.o tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule ning elundi kaotus. Senises kohtupraktikas on korduvalt märgitud, et
lg 1 p 1-7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (
mai 2019.a otsus asjas 1-17-5883;
lg-s 1 kriminaliseeritud kehaline väärkohtlemine sisaldab kahte karistatavat teoalternatiivi - need on tervise kahjustamine (alt 1) ja valu tekitamine (alt 2). Seadusandja on
lg-t 1 sõnastades määranud, et sama sätte p-des 1-7 nimetatud tagajärje põhjustanud teo saab koosseisupäraseks lugeda vaid juhul, kui on tuvastatud kannatanule just tervisekahjustuse tekitamine. Sellest tulenevalt on
käsitatav vaid
Sellise
lg 1 esimesele alternatiivile vastava tervisekahjustuse tekitamine peab
Järelikult ei saa
lg 1 p-de 1 ja 6 realiseeritusest isiku käitumises rääkida juhul, kui isik ei kahjustanud objektiivselt kannatanu tervist või kui tal puudus tahtlus tervisekahjustuse tekitamiseks. Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis
Lisaks on tervisekahjustuse tekitamise eest võimalik
lg 1 p-de 1-6 järgi süüdi tunnistada ka isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt (
lg 2) või hooletult (
Kuivõrd
lg 1 p-des 1-6 kirjeldatud tagajärgede tahtlikku põhjustamist (erinevalt surma põhjustamisest) ei ole seadusandja eraldi kriminaliseerinud, tuleb
lg 1 p-de 1-6 järgi süüdi tunnistada ka selline isik, kes põhjustab tagajärje tahtlikult (Riigikohu kriminaalkolleegiumi 2. juuni 2015.a otsus asjas 3-1-1-46-15, p 10.2). 6 Järgmisena peabki kohus hindama süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult. Kannatanu oli süüdistatava enda purjus oleku, vanni kukkumise ning korteris karjumise ja häälitsemisega endast välja ajanud. Süüdistatav on enda ülekuulamisel nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil öelnud, et ta on korduvalt N.le öelnud, et tema korteris ei tohi kõva häälega rääkida, kuna seinad kostuvad läbi. Sama kinnitas ka tunnistaja E. A. enda ülekuulamisel. Süüdistatava enese sõnade kohaselt asus ta N. B.t korrale kutsuma ning haaras N. B.l riietest, mille peale lõi N. B. teda jalaga vastu jalga. Seejärel lõi süüdistatav N. B.t kõhtu. Kohtuistungil antud selgituse kohaselt jäi N. poolt jalaga löömise ja tema poolt N. löömise vahele mõningane ajavahemik, mil toimus sõnavahetus. Selline käitumise järjekord viitab sellele, et süüdistatav tahtis N. B.t korrale kutsuda ja eluruumist välja ajada ning kõige mõjusam viis oli selleks vägivalla kasutamine, s.o rusikaga kõhtu löömine, kuivõrd N. B. vaatamata sõnadega mõjutamisele teda kuulda ei võtnud. Seega tema tegevuse lõppeesmärgi saavutamiseks pidas ta vajalikuks kannatanut kõhtu lüüa ja nii ka läks, s.t süüdistatav saavutas püstitatud eesmärgi. Pärast kõhtu saadud lööki lahkus kannatanu süüdistatava korterist. Sellist eesmärki täites näitab käitumise objektiivne külg seda, et eesmärgiks oli vähemalt rusikaga kõhtu löömisega tervisekahjustuse tekitamine. Lisaks annab sellele kinnitust ka asjaolu, et süüdistatav ärritus kannatanu peale ning tema liikumapanevaks jõuks oli soov lõpetada kannatanu poolne ebaviisakas ja häiriv käitumine. Selleks otsustas ta kasutada füüsilist jõudu ning võttes arvesse löögist tekkinud tagajärgi, s.o aktiivset arteriaalset verejooksu kõhuõõnde (sisemine verejooks) ning põrna eemaldamist võib järeldada, et löök oli intensiivne ning jõuline. Ka tunnistaja E. A. ütluste kohaselt kannatanu kõverdus löögist ning kannatanu enda selgituse kohaselt vajus ta pärast lööki ühele põlvele. Kohtuistungil selgitas ka süüdistatav, et kannatanu aietas ja kummardus saadud löögist. Selline asjaolu viitab kohtu arvates väliselt sellele, et löök oli tugev. Et kannatanu koheselt valu ei tundnud on selgitatav sellega, et haiglas tuvastati kannatanul toksikoloogiauuringuga vereplasmast 2,06 g/l etanooli, mis on kõrge näitaja ning kannatanu on ka ise öelnud, et oli Vladimiri juurde jõudes üsna purjus ning tarvitanud palju alkoholi. Purjus olekule viitab ka kannatanu kukkumine vannitoas, mis isikutevahelisele konfliktile paraja tõuke andis. On üldteada asjaolu, et suur kogus alkoholi toimib tuimestina, mis leevendab valuaistinguid. Samas ei saa tähelepanu jätta, et korterist lahkumise ning kiirabi kutsumise vaheline ajavahemik oli kõigest 4-5 minutit ning selle aja jooksul muutus valu kannatanu jaoks vaatamata suhteliselt suurele joobele väljakannatamatuks. Ka haiglas olles oli kannatanul väga halb ning ta kaotas seal ka teadvuse. Ka need asjaolud koostoimes annavad kinnitust, et süüdistatav rakendas märkimisväärset füüsilist jõudu, kuivõrd vastupidisel juhul oleks kannatanul tekkinud vigastused pigem olnud küsitavad. Ka keskmise elukogemusega isik teab, et isikut kõhtu lüües võib vigastada kõhuõõnes paiknevaid elutähtsaid elundeid. Kui aga isik, keda kõhtu lüüakse, on veel ka üle keskmise joobes, ei suuda ta ei ennast löögi eest kaitsta ega tunnetada koheselt ka löögi mõju. Seega on teist inimest kõhtu lüües tervisekahjustuse tekitamine eeldatav ning võimalik ettenähtav tagajärg. Eelnev annab kinnitust, et süüdistatava poolne löök pidi olema tugev ning see viitab üheselt tervisekahjustuse tekitamise tahtlusele. Kohus leiab, et tervisekahjustused tugevalt kõhtu löömise tagajärjel tekitas süüdistatav vähemalt kaudse tahtlusega, sest teist inimest kõvasti rusikaga kõhtu lüües sai ta aru, et tekivad tervisekahjustused. Arvestades löögi suunda ja jõudu pidi süüdistatav löögi tagajärjel tekkinud tervisekahjustuste saabumist pidama võimalikuks ja seda ka möönma. Sellisele seisukohale jõudmist toetavad kohtu arvates ka süüdistatava karistusandmetest tulenevad andmed, mille kohaselt on süüdistataval kehtiv karistus
Harju Maakohtu 20.03.2017 otsusega nr 1-17-20 on süüdistatavat karistatud
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Otsuse kohaselt lõi süüdistatava teises kriminaalasjas kannatanut korduvalt rusikaga näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu, ninaluumurru ja vasaku põskkoopa murru. Seega oli süüdistatav juba oma varasemast kogemusest teadlik, et teist inimest rusikaga lüües võib peale valu tekitamise põhjustada ka tervisekahjustusi. 7 Ekspertiisiakti kohaselt oli löögist tekitatud kannatanule N. B.le põrna rebend, mis on eluohtlik tervisekahjustus ning samuti tuli põrn eemaldata. Kannatanu elu ohtu seadmist ning elundi kaotust süüdistatav ilmselgelt ei soovinud ja vaid ühe löögi tagajärjel kõhtu ei olnud see tal ka eesmärgiks. Küll saab järeldada, et süüdistatava käitumine, s.o löök kõhtu algatas sündmuste ahela, s.t kannatanul löögi tagajärjel tekkinud põrna rebendi ja sellest tuleneva sisemise verejooksu, mis vigastuse ulatuse tõttu tingis põrna eemaldamise. Süüdistatava käitumine ja sellele järgnenud tervisekahjustuste tekkimine, s.o põrna rebend kui elukohtlik tervisekahjustus ning põrna eemaldamine on põhjuslikus seoses. Seega tegutses süüdistatav tagajärje suhtes ettevaatamatusega hooletuse vormis, s.t ta oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et kannatanut rusikaga kõhtu lüües võib see ohustada kannatanu elu ning tuua kaasa elundi kaotuse. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on tahtlikult toime pandud vägivallateoga ning oma tegevusega põhjustas süüdistatav ettevaatamatusest ohu kannatanu elule ning elundi kaotuse. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Vladimir Kuznetsov tekitas tervisekahjustuse, mis oli eluohtlik ja millega ettevaatamatusest põhjustas ohu elule ja elundi kaotuse, s.o pani toime
3. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 1 p 1 ja 6 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Hinnates Vladimir Kuznetsovi süü suurust
lg 1 p 1 ja 6 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav lõi kannatanule ühe korra rusikaga kõhtu. Löögi tagajärjel tekitati kannatanule eluohtlik tervisekahjustus ja ta kaotas elundi. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et lööke oli vaid üks ning seda, et löögi tagajärjel ettevaatamatusest tingituna kaotas kannatanu elundi ning see seadis ohtu kannatanu elu, siis süüdistatava süü on mõnevõrra alla keskmise. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, kuid kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada süüdistatava kahetsusavaldusega, mille siiruses kahtlemiseks kohtul alus puudub. Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning teatud juhtudel ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi 8 vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 69-75) nähtub, et süüdistataval on üks kehtiv kriminaalkaristus ning viis kehtivat väärteokaristust. Isikut on kriminaalkorras karistatud
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise eest ning teda karistati 100 miinimumpäevamäära, s.o 1000 euro suuruse rahalise karistusega, milline on käesoleva ajani tasumata. Tasumata on jäänud ka väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid, millistest kaks on tasumise võimatuse tõttu asendatud arestiga. Seega arvestades varasemat kriminaalkaristust saab teha järelduse, et süüdistatav on ka varasemalt kasutanud teiste isikute suhtes vägivalda. Süüdistatava selgituste kohaselt on tekkinud olmesituatsioonid, kus ta on vägivalda kasutanud tüütuks muutunud ja joobes isikute vastu. Samas nähtub käesoleva kriminaalasja materjalidest, et sündmuse toimumise päeva õhtul sai süüdistatav teada, et kannatanu viibib haiglas. Ta vabandas kannatanu ees ning sama tegi ka kannatanu ise. Samuti oli süüdistatav nõus kannatanut igal ajal aitama ning kannatanu sõnade kohaselt on süüdistatav teda toetanud, seejuures aidanud ka tööga. Süüdistatava sõnu on kinnitanud ka kannatanu ise kohtueelsel menetlusel, öeldes, et ka tema oli sel õhtul väga pealetükkiv ja tunneb ennast samuti juhtunus süüdi. Samuti tõdes kannatanu, et Vladimir oli nõus teda igal võimalikul viisil aitama. Eeltoodust lähtuvalt, s.o arvestades süüdistatava hoolivat käitumist pärast kannatanu seisundist teadasaamist ning arvestades ka kergendava asjaolu olemasolu, leiab kohus, et süüdistatavale saab mõista karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kuna karistuse alammäär antud kuriteo toimepanemise eest iseenesest on juba kõrge, siis leiab kohus, et süüdistatava süü suurust arvestades saab karistuse mõista ettenähtud sanktsioonimäära alammäära lähedases määras. Kriminaaltoimikus leiduvate karistusandmete kohaselt on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 20.03.2017 otsusega nr 1-17-20
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 1000 eurot.
lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus täitmisele ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes osades 100 euro kaupa kuus. Kuivõrd süüks arvatud kuritegu oli toime pandud Harju Maakohtu 14.12.2012 otsusega nr 1-12-11190 määratud katseajal, moodustati
lg 2 ja § 64 lg 2 alusel liitkaristus Harju Maakohtu 14.12.2012 otsusega mõistetud vangistusliku karistusega, jättes Harju Maakohtu 14.12.2012 otsusega nr 1-12-11190 mõistetud karistuse täitmisele pööramata, lugedes selle karistuse kantuks ning mõistetud rahaline karistus jäeti täitmisele iseseisvalt. Karistusregistri andmetest tulenevalt ei ole Harju Maakohtu 20.03.2017 otsusega nr 1-17-20 mõistetud ja ositi tasumisele määratud rahaline karistus tasutud, millist asjaolu kinnitas kohtuistungil ka süüdistatav.
lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides
lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.
lg 2 kohaselt kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt, välja arvatud
Käesoleva otsusega mõistetakse süüdistatavale karistuseks vangistus ja eelmise otsusega mõistetud rahaline karistus on süüdistataval senini tasumata. Seetõttu tuleb käesoleva otsusega liita Harju Maakohtu 20.03.2017 otsusega nr 1-17-20 mõistetud ja senini tasumata rahaline karistus, moodustades liitkaristuse kohtuotsuste kogumis
Samas, kuivõrd liidetav karistus on rahaline karistus, siis tuleb taas
lg 2 alusel jätta liidetav rahaline, kui teiseliigiline karistus täitmisele iseseisvalt. Puutuvalt liitkaristuse osaks oleva vangistuse täitmisele pööramisse või täitmisele pööramata jätmisse peab kohus vajalikuks märkida, et süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval üks kehtiv kriminaalkaristus. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse 9 esimese astme kuriteo toimepanemises, mille eest mõistetakse talle suhteliselt pikaajaline vangistus, ei ole süüdistatava karistusandmeid arvestades mõistetava karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine otstarbekas, kuivõrd pikaajalise vangistuse kohene ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Süüdistatava selgitustest nähtuvalt ta ei tööta, kuid aasta alguses saaks ta ametlikult tööle ning saaks ka sissetulekut, millest oma võlgnevusi tasuma hakata. Senini elab ta ema kulul olukorras, kus tal on ka nelja-aastane laps. Samas arvestades teo tagajärgi, seda, et need saabusid ettevaatamatusest, nii kannatanu kui ka süüdistatava suhtumist asetleidnud sündmusesse ning kannatanu enda hinnangut, et ka tema ise oli selles juhtunus süüdi, leiab kohus, et teo ebaõigust arvestades saab kohus mõistetava karistuse jätta täies ulatuses täitmisele pööramata. Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii
Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval karistusregistri andmete kohaselt üks kehtiv kriminaalkaristus ning viis kehtivat väärteokaristust. Seejuures on neist kõige värskem aastast 2018 ning karistus on kehtiv seetõttu, et rahatrahv on tasumata. Ülejäänud karistused pärinevad kaugemast ajast, kuid on kehtivad seetõttu, et asenduskaristused aresti näol on ära kantud alles
sätteid ja süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, et tagada süüdistatava õiguskuulekuse vajadusest arusaamine ning et süüdistatav kõrvalise isiku järelevalve all saaks aru ühiskonnas kehtivate reeglite olulisusest ja vajadusest enne erinevates olukordades mõtlematut käitumist mõelda võimalikele tagajärgedele. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et süüdistatava on võimalik karistuse kandmisest tingimisi vabastada kui ta katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja allub käitumiskontrollile.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.