← Eesti

2-19-7329/30

Obsah (16)§ 146§ 132§ 65§ 171§ 23§ 169§ 158§ 176§ 172§ 108§ 165§ 162§ 66§ 170§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-7329 Tsiviilasi T D (pankrot

§ 146nimetatud väljamaksete kohta 2

(10)2-19-7329 T D (pankrotis) pankrotimenetluses on haldur pankrotivara arvelt teinud väljamakse ajutise halduri tasu osaliseks katmiseks summas 150 eurot, mis oli võlgnikult välja mõistetud Harju Maakohtu 18.08.2020 määrusega. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Vara välistamise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid pole pankrotimenetluses tehtud, kuna vara välistamise taotlusi menetluses ei esitatud. Jaotusettepanek antud menetluses on kohtule esitatud 10.06.
  1. Kohus on kinnitanud halduri poolt esitatud jaotusettepaneku 18.08.2020 kohtumäärusega, mis on jõustunud 04.09.
  2. T D (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud, kuivõrd rahalised vahendid selleks puuduvad. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja T D (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsusest. Haldur on teavitanud pankroti väljakuulutamisest kõiki teadaolevaid võlausaldajaid, kogunud kokku nõuded ja viinud 05.05.2020 läbi nõuete kaitsmise koosoleku. Haldur on korraldanud võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimise ja protokollimise. Haldur on kohtule esitanud ka

§ 132kohase aruande, jaotusettepaneku ja lõpparuande.

Sellega on kõik pankrotimenetluse toimingud lõpetatud ja menetlus tuleb lõpetada.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihaldur on antud menetluses viinud läbi järgmised toimingud: Pankrotihaldur on menetluses teinud järgmised toimingud:

  1. tutvumine pankrotimäärusega, pankrotiteate koostamine, edastamine võlausaldajatele, vastuvõtu kinnituste registreerimine, täiendavate meeldetuletuste edastamine – 0,85 tundi;
  2. võlgniku AS Swedbank konto käsutamise ümbervormistamine, deebetkaardi vormistamine – 0,5 tundi;
  3. I võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, vara ja kohustuste nimekirja koostamine, koosoleku läbiviimine, protokollimine ja protokolli edastamine kohtule koos taotlusega võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kinnitamiseks – 1,5 tundi;
  4. avalduse koostamine ja esitamine Politsei- ja Piirivalveametile – 0,25 tundi; 3

(10)2-19-7329 5. Harju Maakohtu 09.01.2020 kohtumäärusega tutvumine – 0,1 tundi; 6.

§ 132kohase aruande koostamine ja esitamine kohtule – 0,5 tundi; 7.

nõuete koondamine, kontrollanalüüs, täiendava info pärimine, AT teate avaldamine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistus, läbiviimine, protokollimine ja edastamine võlausaldajatele – 2 tundi;

  1. jaotusettepaneku koostamine ja esitamine kohtule – 1 tund;
  2. Harju Maakohtu 18.08.2020 kohtumäärustega tutvumine – 0,2 tundi;
  3. lõpparuande koostamine, esitamine kohtule, võlgnikule, võlausaldajatele, selgituste jagamine võlgnikule – 1 tund;
  4. arvelduskonto arestide lõpetamine – 0,1 tundi. Pankrotihaldur taotleb talle tasu määramist summas 768 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 153.60 eurot. Menetluses puuduvad rahalised vahendid taotletava halduri tasu väljamaksmiseks. Kui võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 1¹ alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuna pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid kõigi pankrotimenetluse kulude katteks, siis taotleb haldur võlgnikule menetlusabi määramist halduri tasu katteks summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks summas 79.40 eurot, mis lisandub). Haldur käesolevas menetluses täiendavalt tehtud kulutuste hüvitamist ei taotle ja kannab vastavad kulud omadest vahenditest. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud Nõuete esitamise tähtaeg T D (pankrotis) pankrotimenetluses oli 09.02.

  1. Tähtaegselt esitas oma nõude kokku 4 võlausaldajat kogusummas 99 266.56 eurot. Nõuete kaitsmise koosolek antud menetluses toimus 05.05.2020 ja menetluses on tunnustatud II rahuldamisjärgus kokku nõudeid summas 98 760.52 eurot. Võlgnik ega võlausaldajad esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Haldur esitas vastuväite xxx nõudele kogusummas 506.04 eurot. T D (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuded on järgmised:
  2. xxx nõue summas 63 441.97 eurot;
  3. xx nõue summas 33 324.38 eurot;
  4. xxs nõue summas 927.48 eurot;
  5. xx nõue summas 1066.69 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada 4

(10)2-19-7329 Haldur ei ole antud menetluses esitanud hagisid ega täiendavaid avaldusi kriminaal- või täitemenetluse alustamiseks. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Haldur käesolevas menetluses täiendavalt tehtud kulutuste hüvitamist ei taotle ja kannab vastavad kulud omadest vahenditest. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgnikul on olnud makseraskuseid juba enne
  1. aastat, millisest perioodist pärinevad esimesed kohustused, mis on võlgnikul täna endiselt täitmata. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks hindab haldur aga
  2. aasta novembrikuud, kui jõustus võlgniku osas tehtud kohtuotsus kriminaalasjas nr xx. Nimetatud kriminaalmenetluses süüdistati T Dt (pankrotis) selles, et võlgnik olles varem kelmuse toimepannud isikuks, pani toime kelmused, isikute grupis, suures ulatuses, varalise kasu saamise eesmärgil faktilistest asjaoludest teadvalt vale ettekujutuse loomise teel. Harju Maakohtu 11.10.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xx (kokkuleppemenetlus) tunnistati võlgnik süüdi kelmuses KarS § 209 lg 2 p 1,3,4 järgi ja mõisteti talle karistus. Nimetatud kohtuotsus on võlgniku osas jõustunud 09.11.
  3. Kokkuvõtvalt, T D (pankrotis), tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos teiste isikutega, faktilistest asjaoludest vale ettekujutuse loomise teel, varalise kasu saamise eesmärgil, sõlmis sotsiaalselt vähekindlustatud isikute nimele, kes ei omanud stabiilset sissetulekut, kes olid vanaduspensionärid või töövõimetuspensionärid, ja nende teadmata, järelmaksuga müügilepinguid või laenulepinguid. Nimetatud lepingute kohaselt omandasid tarbijad õigusteenuseid või muid kaupu (millised tehingud olid fiktiivse iseloomuga) või said laenu. Laenandjatelt saadavad rahalised vahendid lasti kanda seotud äriühingutele ning võeti hiljem välja sularahas või kanti üle kolmandate isikute pangaarvetele. Suurem osa võlgniku praegustest kohustustest pärineb nimetatud tegevuse tulemusel tekkinud kohustustest. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks võlgniku toime pandud kriminaalkorras karistatavad teod. Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud kohtule ka kohustustest vabastamise menetluse avalduse.

§ 169

sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastavalt

§ 171

võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustada

§ 158

lg 4 sätestatud juhul.

§ 176

lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Selliseid kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 96 766.35 eurot (xxx ja xxx nõuded, mis on pankrotimenetluses tunnustatud ja mis tulenevad Harju Maakohtu 11.10.2016 kohtuotsusest kriminaalasjas xxx. Teada on veel nimetatud lahendist tulenevaid nõudeid, mida ei ole pankrotimenetluses esitatud). Seega isegi, kui võlgnik vabaneks kohustustest vabastamise menetluse tulemusena oma ülejäänud kohustustest, siis võlgniku elujärg sellest oluliselt ei muutuks. Õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudeid jäävad võlausaldajad endiselt sisse nõudma. Sellest 5

(10)2-19-7329 tulenevalt ei muudaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine isiku kohustuste kogusuurust sellisel määral, et kaoksid isiku püsiva maksejõuetuse alused. Halduri hinnangul on ebatõenäoline, et võlgnik leiab lähiaastatel niivõrd tasuva töökoha, et töötasuga saaks täita võlausaldajate kohustusi (sh kuriteoga tekitatud kahjunõuded) sellisel määral, et pärast kohustustest vabastamist oleks kohustuste kogumaht vähenenud niivõrd, et püsivast maksejõuetuse olukorrast ei saaks enam rääkida. Samas aga puuduvad ajutisele haldurile teadaolevalt

§ 171

lg 2 kohased alused võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlgniku ametlik sissetulek pankrotimenetluse jooksul (kokku 9 kuud) on olnud 2838 eurot (bruto). Võlgnik ei ole andnud selget infot, milliste võimalike sissetulekute arvelt kavatseb ta kohustustest vabastamise menetluse kestel hakata võlausaldajate nõudeid rahuldama.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Võlausaldajate sellekohane seisukoht antud menetluses puudub. Haldurile on võlgnik esitanud oma nõusoleku usaldusisiku ülesannete täitmiseks, mille haldur edastab kohtule. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).

§ 158

lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 108

lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab

§ 162

lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette

§ 158lõikes 3 toodud säte. 6

(10)2-19-7329 T D (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nelja võlausaldaja nõudeid kokku summas 98 760.52 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb T D (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et T D (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on võlgniku toime pandud kriminaalkorras karistatavad teod. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks hindab haldur aga
  1. aasta novembrikuud, kui jõustus võlgniku osas tehtud kohtuotsus kriminaalasjas nr xx. Harju Maakohtu 11.10.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xx (kokkuleppemenetlus) tunnistati võlgnik süüdi kelmuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 järgi ja mõisteti talle karistus. Nimetatud kohtuotsus on võlgniku osas jõustunud 09.11.
  2. Toodust tuleneb, et T D (pankrotis), tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos teiste isikutega, faktilistest asjaoludest vale ettekujutuse loomise teel, varalise kasu saamise eesmärgil, sõlmis sotsiaalselt vähekindlustatud isikute nimele, kes ei omanud stabiilset sissetulekut, kes olid vanaduspensionärid või töövõimetuspensionärid, ja nende teadmata, järelmaksuga müügilepinguid või laenulepinguid. Nimetatud lepingute kohaselt omandasid tarbijad õigusteenuseid või muid kaupu (millised tehingud olid fiktiivse iseloomuga) või said laenu. Laenandjatelt saadavad rahalised vahendid lasti kanda seotud äriühingutele ning võeti hiljem välja sularahas või kanti üle kolmandate isikute pangaarvetele. Suurem osa võlgniku praegustest kohustustest pärineb eelpool nimetatud tegevuse tulemusel tekkinud kohustustest. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjustele ja leiab samuti, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on võlgniku poolsed õigusvastased teod, mille eest on teda kriminaal korras karistatud. Pankrotihalduri vabastamine

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotihaldur on palunud end vabastada T D (pankrotis) pankrotihalduri kohustuste täitmisest seoses pankrotimenetluse raugemisega. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andres Hermet tuleb vabastada tema kohustustest T D (pankrotis) pankrotimenetluses tulenevalt asjaolust, et pankrotimenetlus lõpeb raugemise tõttu. Pankrotihalduri tasu ja tehtud kulutused Pankrotihaldur Andres Hermet on 12.10.2020 esitatud aruandes palunud määrata pankrotihalduri tasuks 8 töötunni eest kokku 768 eurot, millele lisandub käibemaks summas 153.60 eurot. Pankrotihaldur on palunud määrata tasu väljamaksmisele osaühingule Lundet, arveldusarve nr xxx ja lisada seetõttu pankrotihalduri tasule käibemaks. Pankrotihaldur on menetluses teinud järgmised toimingud: 7

(10)2-19-7329
  1. tutvumine pankrotimäärusega, pankrotiteate koostamine, edastamine võlausaldajatele, vastuvõtu kinnituste registreerimine, täiendavate meeldetuletuste edastamine – 0,85 tundi;
  2. võlgniku AS Swedbank konto käsutamise ümbervormistamine, deebetkaardi vormistamine – 0,5 tundi;
  3. I võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, vara ja kohustuste nimekirja koostamine, koosoleku läbiviimine, protokollimine ja protokolli edastamine kohtule koos taotlusega võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kinnitamiseks – 1,5 tundi;
  4. avalduse koostamine ja esitamine Politsei- ja Piirivalveametile – 0,25 tundi;
  5. Harju Maakohtu 09.01.2020 kohtumäärusega tutvumine – 0,1 tundi; 6.

§ 132kohase aruande koostamine ja esitamine kohtule – 0,5 tundi; 7.

nõuete koondamine, kontrollanalüüs, täiendava info pärimine, AT teate avaldamine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistus, läbiviimine, protokollimine ja edastamine võlausaldajatele – 2 tundi;

  1. jaotusettepaneku koostamine ja esitamine kohtule – 1 tund;
  2. Harju Maakohtu 18.08.2020 kohtumäärustega tutvumine – 0,2 tundi;
  3. lõpparuande koostamine, esitamine kohtule, võlgnikule, võlausaldajatele, selgituste jagamine võlgnikule – 1 tund;
  4. arvelduskonto arestide lõpetamine – 0,1 tundi. Kohus, tutvunud pankrotihaldur Andres Hermet´i poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 921.60 eurot (sh käibemaks). Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, osaühingule Lundet ja lisada tasule käibemaks.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on osaühing Lundet käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE100314159). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista osaühingule Lundet, mis on käibemaksukohustuslane, siis on

§ 23

lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga ja seega lisandub pankrotihalduri tasule 768 eurot käibemaks summas 153.60 eurot. Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, s.h pankrotihalduri tasu. Kohus on 11.11.2020 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti T D (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1500 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud pankrotihalduri tasu summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest, millest kohus järeldab, et pankrotihaldur on võlgniku nimel esitanud menetlusabi taotluse.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja 8

(10)2-19-7329 kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotivõlgnikule tuleb anda menetlusabi

§ 65

lg 11 alusel ja hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks.

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohustustest vabastamise menetlus

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. T D (pankrotis) esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid T D (pankrotis) kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada T D (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

§ 173

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt

§ 173

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 9

(10)2-19-7329 Võlgnik on esitanud omapoolse nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks iseenda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. Haldurile ei ole võlausaldajad omapoolset seisukohta usaldusisiku määramise osas edastanud. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb T Dl (pankrotis) juhinduda

§-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda.

§ 172lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Ts

MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub T D (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Esimene aruanne tuleb võlgnikul kohtule esitada 08.12.2021. Kohus selgitab T Dle (pankrotis), et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. T Dl (pankrotis) tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.