Obsah (4)

§ 50§ 227§ 15§ 14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2020. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-3942 Kohtunik Peet Teidearu Väärte

§ 50

lg 5 p 3 nõuet ning väärtegu kvalifitseeriti

§ 227lg 2 järgi.

Kohtuväline menetleja määras karistuseks 140 eurot rahatrahvi.

1. 19.09.
2. a esitas Elo Hermann kiirmenetluse otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule. Kaebuses selgitab menetlusalune isik, et ületas esimest korda elus kiirust ja tunnistab, et tegi vea ning seda enam ei juhtu. Ta oli hiljaks jäämas olulisele koosolekule. Tegemist oli vähese liiklusega piirkonnaga, linnast väljas. Politseinikud ei osanud põhjendada, miks valitud lõigul on kiiruse määraks 70 km/h. Rahatrahv 140 eurot tundub absurdselt suur summa. Elo Hermann märgib, et tal ei ole sellist summat kuskilt võtta ning käes on keerulised ajad. Ta on kaotanud koroona tõttu oma sissetuleku nii koolides kui huviringide juhendajana, väike sissetulek tuleb tema firmast, mille peab paari kuu jooksul sulgema. Ta on üksikema kahele alaealisele lapsele ja isa maksab alimente alla miinimumi. Palub trahvisummat pisut vähendada, kuna tegemist on kuu toidu eelarvega.
3. Tartu Maakohtu 28.09.2020 määrusega võeti Elo Hermanni kaebus menetlusse ning saadeti kaebuse ärakiri PPA-le ja paluti vastata kaebusele kirjalikult ning edastada väärteoasja materjalide koopiad.
4. Kohtuväline menetleja esitas omapoolse kirjaliku seisukoha 14.10.2020.a, milles märkis, et

§ 50

lg 5 p 3 nõuete rikkumine on aset leidnud, tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning õigesti kvalifitseeritud. Kiirust mõõtmist teostanud ametnik on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusmõõteseadet. Seadme taatlus on teostatud 26.05.2020, kehtivusajaga 1 aasta. Süü suurus sõltub kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest ehk numbrilisest näidust.

§ 227

lg 2 sätestatud lubatud sõidukiiruse ületamise keskmist määra arvestades võib öelda, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest madalam. Menetluse käigus leidis tuvastamist karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel karistust kergendava asjaoluga arvestanud. Menetlusalust isikut karistati rahatrahviga 35 trahviühikut ehk 140 eurot, mis on tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Kohaldatud karistus on isiku süü suurusega kooskõlas. Kohtuväline menetleja ei ole vastu, kui kohus otsustab määrata rahatrahvi ositi tasumisele, et see menetlusalust isikut ülemääraselt ei koormaks.

1. 30.10.2020 e-kirjas kohtule märkis Elo Hermann, et palub trahvisumma ajatada 6 kuu peale.
2. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht
3. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
4. Kohus leiab, et Elo Hermanni esitatud kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale PPA Põhja prefektuurile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on kohtule oma kirjalikus seisukohas märkinud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke sajaolusid.
6. Seega kohus, uurinud kirjalikus menetluses asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 11.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on asulavälisel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h.

§ 15

lg 2 p 1 järgi võib Maanteeamet suurendada asulavälisel teel suurimat lubatud sõidukiirust 120 kilomeetrini tunnis või § 15 lg 5 kohaselt võib teeomanik vähendada suurimat lubatud sõidukiirust.

§ 50

lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. 12.

§ 227

sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

§ 227

lõike 2 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-30 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et 04.09.2020.a kella 08.52 ajal juhtis Elo Hermann mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX Tartu-Räpina-Värska maantee
2. kilomeetril suunaga Tartu. Ka menetlusalune isik ei vaidle vastu, et on nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtinud.
3. Põhja prefektuuri politseiametniku koostatud kiirmenetluse otsusest nähtuvalt oli lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 70 km/h, menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, kiirus on mõõdetud kiirusemõõturiga Lasercam 4 LE
4. Seega oli vastava teelõigu suurimaks lubatud kiiruseks 70 km/h.
5. Kiirusmõõteseadme Lasercam 4 salvestuse andmetest nähtub, et kiirusmõõturi maksimaalne lugem oli 98 km/h. Seda tõendab ka kohtuvälise menetleja videosalvestis, millelt nähtub, et mõõtjale läheneb 04.09.2020 kuupäeval kl 08.52 sõiduk Volkswagen Passat, maksimaalseks kiiruseks loeb mõõteseade 98 km/h. Kuna kiiruse mõõtmise laiendmääramatus paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel on 20-100 km/h +/- 3 km/h (vt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 78 lisa 1 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele), siis tuleb lõplikuks mõõtmistulemuseks ning ka menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki lõplikuks kiiruseks lugeda 95 km/h.
6. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on kiirusmõõturit Lasercam nr LE0985 taadeldud 26.05.2020 ning vastas esitatud nõuetele. Lisaks nähtub, et mõõtmise on läbi viinud politseiametnik Marek Vähi, kes on läbinud „Kiirusmõõturi Lasercam 4 koolituse“ 09.07.
7. Seega on mootorsõiduki kiiruse mõõtmine toimunud vastavalt nõuetele ning pädeva mõõtja poolt.
8. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et Elo Hermann juhtis 04.09.2020.a mootorsõidukit

§ 50

lg 5 p 3 rikkudes lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h ning järelikult on tema käitumises

§ 227lõikes 2 toodud kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused. 18. Kar

S § 12 lõike 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, seejuures jaguneb tahtlus KarS § 16 lõikest 1 tulenevalt kavatsetuks, otseseks ja kaudseks tahtluseks. KarS § 16 lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1. Elo Hermann tunnistas kaebuses, et ta ületas lubatud sõidukiirust, kuna oli hiljaks jäämas olulisele koosolekule. Samas leidis menetlusalune isik, et tegemist oli väikese liiklustihedusega teelõiguga ja seega seadis kahtluse alla 70 km/h liikluspiirangu vajalikkuse.
2. Kohtu hinnangul tegutses Elo Hermann vähemalt kaudse kahtlusega. Elo Hermann selgitas, et ta kiirustas olulisele koosolekule ning märkis kohtuvälisele menetlejale, et ei märganud nimetatud liikluspiirangu märki. Kohus rõhutab, et mootorsõiduki juhi kohustus on liikluses olla tähelepanelik ning jälgida liiklust ja liiklust korraldavaid märke.

§ 14

lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Liikluspiirangud on seatud teatud teelõikudele mitmete tegurite tõttu – tihe liiklus, asutuste lähedus jne. Seega oleks pidanud juht jälgima liiklusmärke ja vähendama kiiruse lubatud kiiruseni. Kuivõrd Elo Hermann seda ei teinud ega märki enda väitel ei märganud, ei olnud ta piisavalt hoolikas ning rikkus sellega lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. 21. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu kuulub Elo Hermann nende tegude eest karistamisele. 22.

§ 227

lõige 2 näeb ette sõidukiiruse ületamise eest 21-30 km/h rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni 6 kuuni. Kohtuväline menetleja määras Elo Hermannile karistuseks rahatrahvi 35 trahviühikut ehk 140 eurot.

1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Elo Hermanni tegevuses ei ole KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. KarS §-s 57 toodud kergendava asjaoluna saab lugeda menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3), millega on arvestanud ka kohtuväline menetleja. Kohtul ei ole alust kahelda selle kahetsuse puhtsüdamlikkuses, kuivõrd menetlusalune isik on seda väljendanud nii kohtuvälisele menetlejale kui ka kohtule esitatud kaebuses.
3. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Elo Hermanni süü on keskmisest väiksem. Elo Hermannil puuduvad varasemad kehtivad karistused, seega on tegemist esmakordse süüteo toimepanemisega. Samuti on Elo Hermann oma tegu kahetsenud ning tunnistanud. Elo Hermann ületas lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 25 km/h. Seejuures ei sooritanud Elo Hermann videotõendist nähtuvalt kiirust ületades ohtlikuid manöövreid. Seega ei ole tegemist üldohtliku süüteoga. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja rahatrahvi määrates võtnud arvesse eelnevaid asjaolusid.

§ 227lg 2 kohaselt võib karistuseks määrata rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Elo Hermannile määratud trahv (35 trahviühikut) on alla sanktsiooni keskmise määra ning vastab isiku süüle. Tegemist on proportsionaalse ja kohase karistusega.

1. Kuigi kohus jätab rahuldamata Elo Hermanni taotluse rahatrahvi vähendamiseks, väärib kohtu hinnangul kaalumist tema esitatud taotlus rahatrahvi tasumise ajatamise osas.
2. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada 1 aastat.
3. Elo Hermann on märkinud kaebuses, et ta on kaotanud oma põhilise sissetuleku ning tal on kaks alaealist ülalpeetavat. Rahatrahvi maksmine summas 140 eurot käib talle selgelt üle jõu ning ta on taotlenud kohtult 30.10.2020 e-kirjas trahvi ajatamist 6 kuu peale. Kuigi Elo Hermann ei ole esitanud tema majanduslikku seisundit tõendavaid dokumente, leiab kohus, et kuivõrd ka kohtuväline menetleja on nõustunud trahvi ajatamisega, siis tuleb Elo Hermanni taotlus ajatamiseks rahuldada ning võimaldada Elo Hermannil tasuda talle mõistetud rahatrahv 140 eurot ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4. Rahatrahv tuleb tasuda 04.09.2020.a kiirmenetluse otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvelduskontole (SEB Pank AS EE891010220034796011, Swedbank AS EE932200221023778606, Luminor Bank AS EE701700017001577198, LHV Pank AS EE777700771003813400), viitenumbriks märkida
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Peet Teidearu Kohtunik