← Eesti

3-19-1451/7

Obsah (5)§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi 3-19-1451 19. märts 2020 Kadri Palm V.D. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15. mai 2

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-19-1451

  1. Juhindudes perehüvitiste seaduse (PHS) §-dest 1-6, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 883/2004 artiklitest 67-68 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 987/2009 artiklitest 58-60 otsustas Sotsiaalkindlustusamet (SKA)
  2. märtsi
  3. a otsusega nr PHL01121-1 määrata V.D.le (kaebaja) perehüvitise lisahüvitise laste V.D., A.D., M. D. ja V.D. kasvatamiseks alates
  4. detsember 2016 (tl 5). Otsuses selgitati, et Läti Vabariigi pädeva asutuse teatel töötavad laste isa ja ema Läti Vabariigis. Laste ja ema elukohaks on Eesti Vabariik. Sellest tulenevalt on Läti Vabariik peretoetuse esmane maksja kõigile leibkonna lastele ja Eestil on kohustus maksta lisahüvitist laste kasvatamiseks, kuna Eesti perehüvitise määr on kõrgem.
  5. SKA peatas kaebajale perehüvitise lisahüvitise maksmise andmete kontrolliks
  6. jaanuaril
  8. SKA otsustas
  9. mai
  10. a otsusega nr 15-12/79017-4 lõpetada kaebajale peretoetuse lisahüvitise maksmise laste kasvatamiseks alates
  11. jaanuar 2019 (tl 7). SKA selgitas, et määras
  12. a kaebajale perehüvitise lisahüvitise laste kasvatamiseks, kuna kaebaja kinnitas, et elab koos lastega alaliselt Eesti Vabariigis. SKA oli seisukohal, et perehüvitiste määramise ja maksmise eelduseks on tingimus, et nii toetust taotlev vanem kui ka lapsed elavad alaliselt Eestis. Kuna Läti Vabariigi pädeva asutuse teatel on kaebaja ja tema lapsed Läti Vabariigi residendid ning pere elab alaliselt Lätis, siis eeltoodust tulenevalt puudub seaduslik alus peretoetuse lisahüvitise maksmise jätkamiseks kaebaja laste kasvatamiseks.
  13. Kaebaja esitas
  14. juunil 2019 vaide SKA
  15. mai
  16. a otsusele (tl-d 48-49). SKA jättis
  17. juuli
  18. a vaideotsusega nr 8-3/17723-3 kaebaja vaide rahuldamata (tl-d 9-10). SKA selgitas, et PHS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse juhul kui pereliige elab või töötab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis perehüvitiste määramisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 883/2001 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta. Seega juhul kui vaide esitaja ja tema pere elaksid Eestis, lähtuks SKA perehüvitiste määramise otsustamisel määrusest nr 883/
  20. Kaebaja esitas
  21. juulil 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA
  22. mai
  23. a otsuse nr 15-12/79017-4 ja
  24. juuli
  25. a vaideotsuse nr 8-3/17723-3 tühistamiseks (tl-d 2-3).
  26. Tallinna Halduskohus andis
  27. augusti
  28. a määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule (tl 19).
  29. Tartu Halduskohus võttis
  30. septembri
  31. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ja tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot kaebaja arvelduskontole (tl 20).
  32. SKA esitas
  33. oktoobril 2019 seisukoha kaebusele ja haldusmenetluse dokumendid (tl-d 2455).
  34. Tartu Halduskohus otsustas
  35. jaanuari
  36. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (tl 56).
  37. SKA esitas
  38. veebruaril 2020 täiendavad dokumendid (tl-d 57-72). 2 3-19-1451
  39. Kaebaja esitas
  40. veebruaril 2020 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl-d 73-76). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  41. Kaebaja taotleb SKA
  42. mai
  43. a otsuse nr 15-12/79017-4 ja
  44. juuli
  45. a vaideotsuse nr 8-3/17723-3 tühistamist, põhjendades kaebust järgmiselt. 1) PHS § 1 lg 3 sätestab, et kui pereliige elab või töötab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kohaldatakse perehüvitiste määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta. Määrus ega seadus ei samasta elukoha mõistet töö- või õppimiskohaga, mistõttu vaidlustatud haldusaktide viited kaebaja töökohale ning sellele, et tema lapsed õpivad Läti Vabariigi koolis, ei ole asjakohased. 2) Kaebaja töötab Läti Vabariigi Riigipolitseis, perekonna kodune keel on läti keel, mistõttu on mõistetav, et lapsed õpivad läti õppekeelega koolis. 3) Kõik nimetatud asjaolud olid vastustajale teada ka
  46. märtsi
  47. a seisuga, kui kaebajale määrati perehüvitise lisahüvitis nelja alaealise lapse kasvatamiseks. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et
  48. a kontrollis SKA põhjalikult kõiki kaebaja poolt esitatud andmeid ning tegi vajalikud päringud Läti Vabariigi pädevatele asutustele. Nimetatud põhjusel pikendas SKA kaebaja taotluse läbivaatamise tähtaega. Pärast vastuste saamist otsustas vastustaja määrata kaebajale perehüvitise lisahüvitise. Kuna perekonna elukorraldus vahepealsel ajal ei muutunud, siis on vastustaja oma
  49. mai
  50. a otsusega nr 15-12/79017-4 sisuliselt tunnistanud varasema haldusakti kehtetuks isiku kahjuks. Vaidlustatud haldusakti põhjal ei ole arusaadav, millistel põhjustel asus vastustaja tõendeid ümber hindama ning lõpetas perehüvitise lisahüvitise maksmise. 4) Vastustaja on vaidlustatud haldusaktides esitanud väite, et kaebaja ja tema perekond ei ela tegelikult Eesti Vabariigis. Seejuures on SKA lähtunud kaebaja ja tema abikaasa töökohast, laste kooli asukohast, sellest, et kaebaja abikaasal on Läti Vabariigis vara ning Läti rahvastikuregistri kandest. Nimetatud asjaolud võivad küll anda alust täiendava kontrolli läbiviimiseks, kuid ei viita sellele, kus isik tegelikult igapäevaselt elab. Vastustaja on jätnud arvestamata Valga linna eripära, kus on üsna tavapärane, et perekond elab ühes riigis, kuid töötab teises riigis. Sõltuvalt kodusest keelest valitakse lastele kool, kas Eesti või Lätis. Tänapäeval ei saa pidada erandlikuks ka olukorda, kus isikul on kinnisvara väljaspool Eestit. 5) Kaebaja ning laste elukohaks oli Eesti rahvastikuregistris Valga vald Valga linn XXX. Kuna tegemist on Läti Vabariigi riigiametnikuga, kes oma teenistusest tulenevalt peab informeerima tööandjat oma elukohast, siis on ta Läti Riigipolitseile deklareerinud oma elukohana Eesti Vabariigi. Eelnimetatud andmed on kehtivad ning nende õiguse vaidlustamiseks puudub igasugune alus. 6) Vastustaja ei ole vaidlustatud haldusakti andmisel ühtegi eelnimetatud tõendit käsitlenud ning seega on haldusakt olulises osas vajalikult põhjendamata. 7) Kaebaja omandas
  51. juulil
  52. a Valga linnas xxx asuva korteriomandi ning
  53. juulil
  54. a kanti kaebaja ja tema abikaasa kinnistusraamatusse nimetatud korteriomandi kaasomanikena. Kaebaja hinnangul tõendab nimetatud asjaolu tema perekonna soovi elada Eestis ning seda, et tema varasema elukoha puhul Õie xx ei olnud tegemist formaalse kandega rahvastikuregistris. 3 3-19-1451
  55. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad. 1) Vaidlus taandub paljuski asjaolule, kas kaebaja ja tema lapsed elavad Eesti Vabariigis või Läti Vabariigis. Sellest sõltub kaebaja õigus perehüvitiste lisahüvitisele Eesti Vabariigis. 2) Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ja tema abikaasa töötavad Läti Vabariigis ning lapsed V.D. ja A.D. Eestis ei õpi. Lapsed on koolikohustuslikud ning kaebaja kinnitusel õpivad nad Läti Vabariigis. Vanuselt kolmas laps M sai kevadel 6 aastaseks ja vanuselt neljas laps V 4 aastaseks. Vastustajal puuduvad andmed nende lasteaias käimise kohta. Noorim laps A sündis
  56. märtsil 2018 Läti Vabariigis. 3) Kaebajale määrati lisahüvitised aastal
  57. A sünnist kaebaja vastustajale teada ei andnud ega tema eest hüvitisi ei ole taotlenud. Rahvastikuregistri andmetel oli A elukoht kuni
  58. juulini 2019 Läti Vabariigis ning elamisõigus Eestis on tal alates
  59. juulist 2019 (tl 53). Läti pädev asutus on
  60. veebruaril 2019 vormiga E001 vastustajale kinnitanud, et vastavalt Läti rahvastikuregistri andmetele on kogu pere elukoht Lätis aadressil xxx, Valka linn ning samuti on dokumendis kirjas, et kaebaja ei ole Lätit teavitanud oma Eesti elukohast (tl-d 39-42). 4) Lisahüvitiste maksmine sõltub Eesti Vabariigi poolt otseselt sellest, kas kaebaja koos lastega elab Eesti Vabariigis. 5) Vastustaja on
  61. jaanuaril 2019 saatnud Läti pädevale asutusele päringu kaebajale perehüvitiste maksmise asjaolude kindlaks tegemiseks.
  62. märtsil 2019 saabus vastustajale Läti Vabariigi pädeva asutuse vastus (tl-d 39-42), millest selgus, et Läti Vabariik peab end jätkuvalt perehüvitiste esmaseks maksjaks, sest mõlemad lapsevanemad töötavad Lätis. Samuti kinnitati dokumendis, et Läti rahvastikuregistri andmetel elab kogu pere Lätis ning kaebaja ei ole Lätit informeerinud oma elukohast Eestis. Samuti selgus dokumendist, et pärast lisahüvitiste määramise otsust on perre sündinud viies laps A. 6) Kaebajal ja tema neljal vanimal lapsel on elamisõigus Eesti Vabariigis alates
  63. detsembrist 2016 ning elukohaks oli Eesti rahvastikuregistris märgitud XXX, Valga vald. Kaebaja abikaasa J.D.Eestis elamisõigust ei olnud ega ole. Alates
  64. juulist 2019 on nii kaebaja kui ka tema 5 lapse elukohaks Eesti rahvastikuregistris märgitud xxx, Valga linn, kuid mitte abikaasa elukohaks (tl 54). 7) Seega
  65. mail 2019 ehk vaidlustatud otsuse tegemisel oli vastustajale teada, et kaebajale on sündinud
  66. märtsil 2018 laps, kelle kohta puudub kanne Eesti rahvastikuregistris ja kellel puudub Eestis elamisõigus ning kelle kasvatamisega seoses on kaebaja lapsehoolduspuhkusel. Samuti oli teada asjaolu, et jätkuvalt puudub Eesti rahvastikuregistris kanne laste isa ja kaebaja abikaasa kohta ning abikaasal puudub elamisõigus Eestis ning Läti pädev asutus kinnitas pere elamist Läti Vabariigis. Seetõttu jõudis vastustaja veendumusele, et kaebaja ja tema lapsed ei ela tegelikult Eesti Vabariigis. 8)
  67. juunil 2019 esitatud vaides kinnitab vaide esitaja esindaja, et kaebaja ja tema laste tegelik ja peamine elukoht on xxx. Samuti kinnitati vaides, et Valkas xxx asuval kinnistul paiknevas elamus elab J.D. ema, kuid mitte kaebaja koos oma abikaasa ja lastega. Vastustaja märgib siinjuures veel kord, et kaebaja abikaasa J.D. ei ela Eesti rahvastikuregistri andmetel Eestis ning vaides olnud infost võib järeldada, et abikaasa elukoht ei ole väidetavalt ka mitte xxx, Valka. Fakt, kus elab kaebaja abikaasa ei mõjuta otseselt lisahüvitiste määramist, sest eelkõige on oluline, kus elavad lapsed koos kaebajaga, samas ei muuda segadus kaebaja abikaasa elukoha ning kaebaja ja tema abikaasa ühise leibkonna/perekonna moodustamise suhtes usutavamaks kaebaja väidet tema ja ta laste elamise kohta Eestis. 4 3-19-1451 9) Vaidlustatud otsuste tegemise hetkel ei olnud tõendatud, et kaebaja ja tema lapsed elavad Eesti Vabariigis. Arvestades, et kaebaja oli lapsehoolduspuhkusel seoses lapse A kasvatamisega, kelle kohta puudus kanne Eesti rahvastikuregistris ning kellel puudus elamisõigus Eesti Vabariigis, siis ei ole usutav, et üheaastane laps elab isaga Lätis, samas kui lapsehoolduspuhkusel olev ema elab 4 vanema lapsega Eesti Vabariigis. 10) Kaebuses on kaebaja toonud välja uusi asjaolusid – kinnistu ost Eesti Vabariigis (leping kuupäevaga
  68. juuli 2019) ning noorima lapse elamisõigus alates
  69. juulist 2019 ja Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukoht alates
  70. juulist
  71. Vastustaja märgib, et need asjaolud võivad olla põhjuseks, et viia läbi uus menetlus tegemaks kindlaks kaebaja õigus lisahüvitisele, kuid need asjaolud ei saa mõjutada vaidlustatud otsuse ega vaideotsuse kehtivust, sest on ilmnenud hiljem ning need ei olnud vastustajale otsuste tegemisel teada. 11) Kaebuses leiab kaebaja, et korteriomandi müügileping tõendab kaebaja ja tema pere pikemaajalist soovi elada Eestis ning kaebaja huviks ei olnud vaid fiktiivne elukoht ja sel viisil lisahüvitiste saamine. Vastustaja ei ole veendunud, et kaebaja soov on elada Eestis, sest kaebaja abikaasal ja laste isal ei ole jätkuvalt Eestis elamisõigust ning noorima lapse kohta tehti rahvastikuregistris kanne alles pärast vaideotsust. Kaebaja ja tema abikaasa töötavad Lätis, lapsed käivad Lätis koolis ja võimalik, et ka lasteaias. Kaebaja on abiellunud Lätis ja kõik tema lapsed on sündinud Lätis, sh ka A, kuigi väidetavalt oli kaebaja elukoht koos lastega Eestis juba vähemalt
  72. jaanuarist 2017 (tl 26). Perehüvitiste taotluse lõppu on kaebaja käsikirjaliselt kirjutanud – „Ma töötan Lätis, elan Eestis. Laste isa töötab ja elab Lätis. Lapsed elavad koos minuga Eestis.“ (tõlge vene keelest). 12) Vastustajale jääb mõnevõrra arusaamatuks, miks leiab kaebaja, et tööandja tõend, milles kinnitatakse, et Riigipolitseid on informeeritud sellest, et kaebajal on deklareeritud elukoht Eesti Vabariigis, peaks tõendama kaebaja elamist Eestis. Vastustaja ei ole väitnud, et kaebaja ei ole deklareerinud oma elukohana Eesti aadressi Eesti rahvastikuregistris, kuid see ei tõenda, et kaebaja elab tegelikult Eestis. Seda enam, kui kaebaja ei ole Läti rahvastikuregistrit oma väidetavalt tegelikust elukohast teavitanud. Elukoha määratlemisel ei saa olla otsustavam tööandjale deklareeritud elukoht võrreldes rahvastikuregistrisse kantud elukohaga. Seda enam, kui tööandjale esitatud andmed ei ole Läti pädevale asutusele kaebaja elukoha kindlaks tegemisel kättesaadavad. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  73. Kaebaja on esitanud kaebuse SKA
  74. mai
  75. a otsuse nr 15-12/79017-4 ja
  76. juuli
  77. a vaideotsuse nr 8-3/17723-3 tühistamiseks. Vaidlustatud
  78. mai
  79. a otsusega lõpetati kaebajale peretoetuse lisahüvitise maksmine laste kasvatamiseks alates
  80. jaanuarist
  82. Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja tühistamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Sealjuures nõustub kohus põhimõtteliselt vastustaja seisukohtadega, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.
  83. Asja materjalidest nähtub, et vastustaja otsustas
  84. mai
  85. a otsusega kaebajale peretoetuse lisahüvitise maksmise lõpetada PHS §-de 1-6, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklite 67-68 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklite 58-60 alusel. Need on vaidlustatud haldusakti õiguslikud alused 5 3-19-1451 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 mõttes. Haldusakti faktiliste asjaoludena on vastustaja välja toonud järgmise: Läti Vabariigi pädev asutus on
  86. märtsil 2019 kinnitanud, et kaebaja ja tema abikaasa on Läti Vabariigi registri andmetel Läti residendid ja töötavad Lätis. Pere elab aadressil xxx, Valkas Pilseta, Latvia ning pere on hõlmatud sotsiaalkindlustusega Läti Vabariigis. Vastustaja on seisukohal, et perehüvitiste määramise ja maksmise eelduseks on tingimus, et nii toetust taotlev vanem kui ka lapsed elavad alaliselt Eestis. Sellest tulenevalt on vastustaja teinud järelduse, et kuna Läti Vabariigi pädeva asutuse teatel on kaebaja ja tema lapsed Läti Vabariigi residendid ning pere elab alaliselt Lätis, siis puudub seaduslik alus kaebajale peretoetuse lisahüvitise maksmise jätkamiseks laste kasvatamiseks.
  87. Peretoetused on rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks, sh laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaliseks kompenseerimiseks (PHS § 2, § 3 lg 1 ja § 15). Perehüvitisi määratakse ja makstakse PHS-is sätestatud tingimustel sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lg-s 1 nimetatud isikule. SÜS § 3 lg 1 sätestab, et sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused on Eestis elaval Eesti kodanikul, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. Seaduses sätestatud juhul on sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused ka muul isikul. PHS § 4 lg 3 täpsustab, et Eesti alalisel elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus perehüvitistele, kui ta on resident tulumaksuseaduse (TuMS) § 6 lõike 1 tähenduses. Perehüvitise saamise õigust ei ole PHS § 4 lg 4 kohaselt Eesti elanikul, kes saab mõne teise riigi samaliigilist hüvitist. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et kaebaja ei vastanud PHS §-s 4 sätestatud perehüvitiste saamise tingimustele, sest pere ei ela tegelikult Eestis.
  88. Kohtupraktikas on asututud seisukohale, et SÜS § 3 lg-st 1, PHS §-st 4 ja § 33 lg-st 1 ning kogumispensionide seaduse § 10 lg-st 1 tulenevalt on perehüvitiste ja kohustusliku pensionifondi täiendavate sissemaksete tegemise eelduseks toetuste taotleja Eestis elamine ja lapse kasvatamine Eestis ning perehüvitiste saamiseks ei piisa seega üksnes residendi staatusest TuMS § 6 lg 1 tähenduses (vt Tartu Ringkonnakohtu
  89. märtsi
  90. a otsus asjas nr 3-18-265, p 10). Seega on vastustaja õigesti kontrollinud, kas kaebaja ja tema lapsed elavad alaliselt Eestis ning kas laste kasvatamine toimub Eestis. Perehüvitiste seaduse eelnõu (217 SE) seletuskirja kohaselt rakendub Eestis residentsuspõhine perehüvitiste skeem. Eestis on perehüvitisi õigustatud saama selle seaduse põhimõtteid arvestades Eestis elavad perekonnad. Perehüvitiste taotlemist ja määramist ei piirata kodakondsuse, rahvuse ega muudel alustel (seletuskirja lk 9). Perehüvitise saamise õigust ei ole Eesti elanikul, kes saab mõne teise riigi samaliigilist hüvitist (PHS § 6 lg 1). Praegusel juhul on ilmnenud, et kaebaja saab samaliigilist hüvitist teises riigis.
  91. PHS § 1 lg 3 sätestab, et kui pereliige elab või töötab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kohaldatakse perehüvitiste määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 72–116). Nimetatud määruse nr 883/2004 preambuli p 35 kohaselt on vaja selleks, et vältida hüvitiste lubamatut kattumist, kehtestada prioriteetsuse määramise eeskirjad juhuks, kui perehüvitist on õigus saada nii pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel kui ka pereliikmete elukoha liikmesriigi õigusaktide alusel. Kohus nõustub vastustajaga, et see tähendab, et perel ei ole õigust saada sama lapse eest perehüvitisi täismääras kahest riigist samaaegselt. Määruse nr 883/2004 art 68 sätestab prioriteetsuse määramise eeskirjad kattumise puhul. Kokkuvõtvalt on eeskirjade kohaselt Euroopa Liidu perehüvitiste maksmise prioriteetsuse määramisel esmaseks maksjaks lapsevanema(te) töötamise riik. Pere jagunemisel kahe riigi vahel maksab perehüvitisi see riik, kus lapsevanem töötab ning juhul kui elukohajärgse riigi perehüvitised on suuremad, maksab 6 3-19-1451 viimane lisahüvitist. Nagu kaebaja selgitab, ei samasta määrus tõepoolest elukoha mõistet töövõi õppimiskohaga, kuid määrus peab elu- ja töökoha väljaselgitamist toetuse määramiseks siiski oluliseks, sest Euroopa Liidus on perehüvitiste määramine ja maksmine tööpõhine, kus arvesse võetakse mõlema lapsevanema andmed. Nagu aga vastustaja õiguspäraselt vaideotsuses selgitas, lähtuks SKA perehüvitiste määramise otsustamisel määrusest nr 883/2001 juhul, kui kaebaja ja tema pere elaksid Eestis, sest siis jaguneks pere kahe riigi vahel.
  92. Vastustaja on vaidlusaluses
  93. mai
  94. a otsuses seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse nr 883/2004 art 68 lg-te 1 ja 2 kohaselt on perehüvitiste esmane perehüvitise maksja kaebaja perele Läti Vabariik. Kohus nõustub vastustajaga.
  95. Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebaja ja tema abikaasa on töötanud Läti Vabariigis. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et ta töötab Läti Vabariigi Riigipolitseis. Samuti pole vaidlust selles, et kaebaja koolikohustuslikud lapsed õpivad läti õppekeelega koolis. Vaidlust pole isegi selles, et kaebaja Eesti rahvastikuregistrijärgne elukoht on Eesti. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebaja elab reaalselt Eestis või Lätis. Kaebaja on oma vaides SKA-le selgitanud, et kaebaja ja tema pereliikmed elavad Eestis. Kaebuses ei ole kaebaja sõnaselgelt märkinud, et elab Eestis, kuid on selgitanud, et „V.D.ning laste elukohaks oli Eesti rahvastikuregistris Valga vald Valga linn xxx. /---/ 10.juulil 2019.a omandas V.D.Valga linnas xx pst xx asuva korteriomandi ning 16.juulil 2019.a kanti kaebaja ja tema abikaasa kinnistusraamatusse nimetatud korteriomandi kaasomanikena. Kaebaja hinnangul tõendab nimetatud asjaolu tema perekonna soovi elada Eestis ning seda, et tema varasema elukoha puhul xxx ei olnud tegemist formaalse kandega rahvastikuregistris. /---/ Juhul, kui kaebaja huviks oleks olnud vaid fiktiivne elukoht Eestis ja sel viisi, lisahüvitise saamine, ei oleks ta kulutanud korteriomandi ostmiseks olulist rahasummat.“. Seega võib kaebajat mõista nii, et tema peab oma elukohaks Eestit.
  96. Asja materjalidest nähtub, et vastustaja edastas
  97. jaanuaril
  98. a Läti pädevale asutusele (Valsts sociālās apdrošināšanas aģentūra) päringu kaebajale perehüvitiste maksmise asjaolude kindlaks tegemiseks (vastustaja
  99. oktoobri
  100. a seisukoha lisa 5). Läti pädev asutus vastas
  101. veebruaril 2019 (kohtul pole põhjust kahelda vastustaja seisukohas, et see vastus jõudis vastustajani
  102. märtsil 2019) järgmist: „Pr D.V. (sündinud 10.07.1982) töötab alaliselt Lätis. Ta on lapsehoolduspuhkusel alates 23.06.2018 kuni tänaseni. Pr D saab jätkuvalt riiklikke perehüvitisi kõigi 5 lapse eest täismääras: ajavahemiku eest 01.03.2018 kuni tänaseni alljärgnevalt: - lapse V eest: 11.38 EUR kuus (Riiklik perehüvitis) ja 22.00 EUR kuus (Lisa riiklikule perehüvitisele kahe või enama lapse eest) - lapse A eest: 22.76 EUR kuus (Riiklik perehüvitis) ja 22.00 EUR kuus (Lisa riiklikule perehüvitisele kahe või enama lapse eest) - lapse M eest: 34.14 EUR kuus (Riiklik perehüvitis) ja 22.00 EUR kuus (Lisa riiklikule perehüvitisele kahe või enama lapse eest) - lapse V eest: 50.07 EUR kuus (Riiklik perehüvitis) ja 50.00 EUR kuus (Lisa riiklikule perehüvitisele kahe või enama lapse eest) - lapse A eest: ei olnud õigust perehüvitistele kuni 09.05.2018 (vastavalt siseriiklikule õigusele), alates 10.05.2018 kuni tänaseni: Vanemahüvitis (põhineb sissetulekul) 5.1714 EUR kalendripäeva kohta kuni 22.06.2018 ja 17.2381 EUR kalendripäeva kohta alates 23.06.2018 kuni tänaseni - Lapsehooldustasu A eest: 171.00 EUR kuus alates 10.05.2018 kuni tänaseni. 7 3-19-1451 Laste isa - hr D.J. (sündinud 09.10.1976) töötab alaliselt Lätis. Pr D ei ole Lätit teavitanud perekonna elukohast Eestis. Läti on esmane perehüvitiste maksja kuna mõlemad vanemad töötavad Lätis.“ (vastustaja
  103. oktoobri
  104. a seisukoha lisad 6 ja 7).
  105. Euroopa Parlamendi ja nõukogu
  106. septembri
  107. aasta määruses (EÜ) nr 987/2009 sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (rakendusmäärus). Rakendusmääruse kohaselt teevad riigid koostööd isikute elukoha kindlaksmääramisel (preambula p 11). Asutused edastavad ja vahetavad viivitamata kõiki andmeid, mis on vajalikud isikute õiguste ja kohustuste kehtestamiseks ja kindlaksmääramiseks (art 2 lg 2). Isikud, kelle suhtes kohaldatakse määrust nr 883/2004, peavad esitama asjakohasele asutusele teabe, dokumendid või tõendusmaterjali, mida on vaja isikute perekonna olukorra kindlaks tegemiseks (art 3 lg 2). Liikmesriigi asutuse väljastatud dokumente, mis näitavad isiku olukorda määruse nr 883/2004 ja rakendusmääruse kohaldamise eesmärgil, aktsepteeritakse teiste liikmesriikide asutustes niikaua, kuni need väljastanud liikmesriik ei ole neid tagasi võtnud või kehtetuks tunnistanud (art 5 lg 1).
  108. Kohtu hinnangul on vastustaja Läti pädeva asutuse vastusest õigesti järeldanud, et Läti Vabariik peab end jätkuvalt perehüvitiste esmaseks maksjaks, sest mõlemad lapsevanemad töötavad Lätis. Samuti nähtub vastusest üheselt, et Läti rahvastikuregistri andmetel elab kogu pere Lätis ning kaebaja ei ole Lätit informeerinud oma elukohast Eestis. Samuti selgub dokumendist, et pärast lisahüvitiste määramise otsust on perre sündinud viies laps A. Kaebaja ei ole sellest asjaolust vastustajat teavitanud, kuigi asja materjalidest (
  109. jaanuari
  110. a taotlus) nähtuvalt on ta teadlik kohustusest koheselt kirjalikult teatada SKA-le kõigist asjaoludest, mis mõjutavad peretoetuse summa suurust või selle lõpetamist. Samuti on ta teadlik sellest, et kui talle määratakse/on määratud lapsehooldustasu ja ta kasvatab 3 või enamat lapsetoetust saavat last, siis ta teatab SKA-le oma töötamise lõpetamisest või tööleasumisest (vastustaja
  111. oktoobri
  112. a seisukoha lisa 1). Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele (SÜS § 5 lg 2). Kaebaja ei teavitanud SKA-d lapse sünnist
  113. märtsil 2018, mis oleks võinud anda talle täiendava õiguse lisahüvitiste saamisel. Samuti ei teavitanud kaebaja SKA-d sellest, et ta on lapsehoolduspuhkusel seoses lapse kasvatamisega, kelle andmed on kantud Läti rahvastikuregistrisse ning kellel puudub Eestis elamisõigus. Ei saa nõustuda, et kaebaja elukorraldus pole
  114. a seisuga muutunud.
  115. Tulenevalt rakendusmääruse art 3 lg-st 2 peavad isikud esitama asjakohasele asutusele teabe, mida on vaja isikute perekonna olukorra kindlaks tegemiseks. Kaebaja sõnul on ta teavitanud oma tööandjat oma tegelikust elukohast, kuid ta ei ole ilmselt teavitanud oma väidetavast tegelikust elukohast Läti rahvastikuregistrit ja Läti pädevat asutust. Lisaks selgub Läti pädeva asutuse dokumendist, et kaebaja abikaasa elukoht on Läti rahvastikuregistri andmetel Lätis aadressil Valkas xxxx. Vaides kinnitab kaebaja, et tema abikaasa ei ela sellel aadressil, vaid sellel aadressil elab tema abikaasa ema. Samas ei ole kaebaja abikaasa elukohta ega muid andmeid kantud ka Eesti rahvastikuregistrisse. Samuti ei nähtu rahvastikuregistrist, et kaebaja abikaasal oleks Eesti Vabariigis elamisõigus. Seega on kaebaja esitanud andmeid, mis ei ole kooskõlas ei Eesti ega ka Läti rahvastikuregistri andmetega. Läti pädeva asutuse dokumendi kohaselt on vaide esitajal veel üks laps – A, sündinud
  116. märtsil
  117. Dokumendi andmetel on lapse elukoht registreeritud Läti rahvastikuregistris - Valkas xxx, kus kaebaja sõnul ei tema ega ta lapsed ei ela.
  118. Kohus nõustub kaebajaga, et Valgas võib tavapärane olla olukord, kus elatakse ühes ja töötatakse/õpitakse teises riigis. Samas ei ole kindlasti tavapärane ega ka usutav olukord, kus 8 3-19-1451 üheaastane laps elab isaga Lätis, samas kui lapsehoolduspuhkusel olev ema elab nelja vanema lapsega Eestis.
  119. Kaebaja selgitab, et omandas
  120. juulil
  121. a Valga linnas xxx asuva korteriomandi ning
  122. juulil
  123. a kanti kaebaja ja tema abikaasa kinnistusraamatusse nimetatud korteriomandi kaasomanikena. Eesti rahvastikuregistri andmetel oli lapse A.D. elukoht Lätis kuni
  124. juulini 2019 ning alates
  125. juulist 2019 on tal tähtajaline elamisõigus Eesti Vabariigis – tema elukohaks on rahvastikuregistris märgitud Valga linn xxx (vastustaja
  126. oktoobri
  127. a seisukoha lisa 15). Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti (st vaidlustatud otsuse) õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga. Seega ei saa kohus

  1. mai
  2. a otsuse nr 15-12/79017-4 ja
  3. juuli
  4. a vaideotsuse nr 8-3/17723 3 tühistamisnõude lahendamisel arvestada asjaoluga, et kaebaja on
  5. juulil 2019 omandanud Valga linnas xxx asuva korteriomandi. Nagu vastustaja on õiguspäraselt selgitanud, saavad kaebuses välja toodud uued asjaolud olla põhjuseks, et viia läbi uus menetlus tegemaks kindlaks kaebaja õigus lisahüvitisele, kuid need asjaolud ei saa mõjutada vaidlustatud otsuse ega vaideotsuse kehtivust, sest on ilmnenud hiljem ning need ei olnud vastustajale otsuste tegemisel teada.
  6. Eeltoodud põhjustel jätab kohus rahuldamata kaebuse SKA
  7. mai
  8. a otsuse nr 1512/79017-4 ja
  9. juuli
  10. a vaideotsuse nr 8-3/17723 3 tühistamiseks. Vaidlustatud haldusaktidest on üheselt arusaadav, millistel põhjustel lõpetas vastustaja kaebajale perehüvitise lisahüvitise maksmise, kaebaja vastupidised väited on paljasõnalised. 29.

§ 108lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja kulud õigusabile (240 eurot) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1 ls 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.