1-19-1550/49

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-1550 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kristi Sapar Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Eduard Kravtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu EDUARD KRAVTŠENKO, isikukood 38603293738, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 01.01.2019 ja lõpp 19.05.2021 Kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski määratud korras RESOLUTSIOON Jätta EDUARD KRAVTŠENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must (asukoht Õpetaja 9, 51003 Tartu) kasuks 167,76 (ükssada kuuskümmend seitse eurot ja 76 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 27,96 eurot) eurot vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt määratud korras süüdimõistetu Eduard Kravtšenko kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Eduard Kravtšenkolt menetluskuluna kaitsjatasu 167,76 (ükssada kuuskümmend seitse eurot ja 76 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt osutatud õigusabi eest. Eduard Kravtšenkol tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700059000 ning selgitus: „Eduard Kravtšenko, 1-19-1550, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. 2 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.08.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Kravtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 05.03.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1550 tunnistati Eduard Kravtšenko süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 07.10.2018 kuni 08.10.2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.09.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud ja 20 päeva vangistust ehk 650 tundi üldkasulikku tööd, võrra ning Eduard Kravtšenkole mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.01.
3. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 6 korda, millest 4 karistust on kehtivad ja 2 arhiveeritud, vanglas viibib ta esimest korda. Kuritegude muster kordub. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Eelnevalt on teda korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Vägivaldsuse raskusaste on kasvanud. Varasemalt on isikut karistatud ähvardamise ja avaliku korra raske rikkumise eest, praegu kannab ta karistust korduva kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes. Teod on toime pandud puuduliku probleemilahendusoskuse ja alkoholi liigtarbimise tõttu. Vangistuses on kinnipeetav ajavahemikul 06.06.-27.11.2019 töötanud majandustöödel koristajana ning alates 28.11.2019 töötab ta vangla pesumajas abitöölisena. Tööga probleeme ei ole olnud. Perioodil 17.06.06.10.2019 osales isik riigikeele A1-taseme õppes, kuid ei sooritanud eksamit positiivsele tulemusele. Kinnipeetav kordas kursust, kuid jättis õpingud pooleli, kuna peale tööd ei jõua õppida. Isikuga alustati 27.05.2020 sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimist. Käesolevaks ajaks on kinnipeetavaga läbi viidud 5 vestlust ning kokkuvõttest nähtub, et kinnipeetav on osalenud aktiivselt tundides, teinud kodutööd ning saab aru, mis põhjustel on sattunud vanglasse. Räägitud on ka kinnipeetava emotsioonidest ning nendega toimetulekust. Tegevus jätkub. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 6 kuud vangistust. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxxx. Tegemist on xxxx OÜ-ga, kus on elamiseks kõik tingimused. Ühiselamu juhataja I K kinnitas, et kinnipeetavale on tagatud elukoht antud aadressil. Rahvastikuregistri andmetel puudub kinnipeetaval kehtiv sissekirjutus. Ta on varasemalt elanud enamus ajast xxxx ja xxxx, lühikest aega ka xxxx. Enne vangistust elas kinnipeetav koos vanemate ja elukaaslasega xxxx 4-toalises korteris, aadressil xxxx. Isik on kodus korduvalt vägivalda kasutanud oma vanemate suhtes. 3 Tulevikuplaanidest rääkides tõi isik välja, et tal on võimalus saada endale elamispind xxxx, kuna tema ema suri ära, siis ta on pärija elamispinnale, kuhu sooviks tulevikus elama minna. Kinnipeetav on lõpetanud xxxx. koolis xxxx. klassi. Rahvastikuregistri andmetel on isikul põhiharidus. Peale põhihariduse omandamist asus ta õppima puutööd, kuid vahetas eriala keevitaja eriala vastu, jättes õpingud pooleli. Kinnipeetav on läbinud keevitaja tasulised kursused ja omab vastavat tunnistust. Isik ei töötanud saadud erialal pikka aega tulenevalt füüsilisest puudest, mis raskendas töö tegemist. Eesti keelt kinnipeetav ei valda. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus tööle asuda ettevõttesse xxxx OÜ. Ettevõtte juhatuse liige N R on vanglale saatnud digitaalselt allkirjastatud kinnituskirja, et kinnipeetavale tagatakse vabanemisel töökoht üldehitustöölisena ning palgaks on 650 eurot kuus. Ettevõtte juhatuse liige lisas, et kinnipeetav on nende ettevõttes töötanud ka enne käesolevat vangistust umbes pool aastat. Käesoleval hetkel teostatakse ehitustöid xxxx linnas. Ka kinnipeetav on varasemalt väitnud, et töötas enne vangistust antud ettevõttes. Käesoleval hetkel taotleb isik ka töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti kaudu invaliidsust tulenevalt oma füüsilisest puudest. Seega võib vabanedes olla isiku üheks sissetulekuallikaks ka töövõimetuspension. Vangistuses olles on isiku sissetulekuallikaks olnud isiklik töötasu ning teda on rahaliselt toetanud isa ja tuttavad. Varasemalt on isik elatist teeninud kala püüdmisega ja töötanud valvurina xxxx OÜ-s (1-1,5 aastat). Isik omas vabaduses töövõimetust 50%. Kinnipeetaval on enda sõnul olnud ametlikud töökohad. Isikul on keevitaja kutsetunnistus, kuid füüsilise puude tõttu ei saanud ta erialasel tööl pikalt töötada. Kinnipeetav oskab enda sõnul teha ehitustöid, värvitöid ja keevitada. Töötamisse suhtub isik positiivselt, kuid sobiva töö leidmisega on esinenud raskusi. Vabaduses elas ta isiklikust sissetulekust, pensionist ja ka vanemad toetasid materiaalselt (vanemad on pensionärid). Kinnipeetaval on 27.07.2020 seisuga tasumata nõudeid 9005,66 eurot ning vabanemisfondis on 142 eurot. Kinnipeetav on varasemalt tunnistanud, et on tööpuuduse tõttu tarvitanud alkoholi ning tal on esinenud majanduslikke raskusi. Kinnipeetava päritolu perekonda kuuluvad ema A K, isa N K ja õde J K. Ema suri
4. aastal. Isaga on ta vangistuse jooksul rääkinud telefonitsi ning isa on toetanud teda materiaalselt. Õega suhtleb isik harva. Lähedastega on suhted kinnipeetava väitel rahuldavad. Enne vangistust elas kinnipeetav koos vanemate ning elukaaslase I Z. Isik kannab käesolevat vanglakaristust füüsilise vägivalla kasutamise eest oma elukohas vanemate suhtes. Kinnipeetava suhted elukaaslasega on väidetavalt head ning suheldakse telefoni teel. Kriminaalhooldajal ei olnud võimalik elukaaslast telefoni teel kätte saada. Kinnipeetaval on alaealine tütar, kes elab endise elukaaslase N I xxxx. Enne vangistust kohtusid nad tütrega umbes kord kuus. Kinnipeetav toetas perekonda materiaalselt vastavalt võimalusele. Käesoleval hetkel ei suhtle tütrega, kuna eelmisel elukaaslasel on uus mees ning tütrel kasuisa. Kinnipeetav ütles vestlusel, et suhtleb lisaks mõne lapsepõlve sõbraga, kes ei ole kriminaalkorras karistatud ega mõjuta teda negatiivselt. Lisaks rääkis ta vestlusel, et on varasemalt proovinud narkootikume ning on neid saanud tuttavatelt, seega oli suhtlusringkonnas isikuid, kes tegelesid ebaseadusliku tegevusega. Kuriteod on toime pandud üksinda ning isiku mõjutatavust ei ole täheldatud. Vangla meditsiiniosakonna poolt on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav tarvitas alkoholi enne vangistust mitu korda nädalas, peamiselt sõprade seltskonnas. Tarvitas nii lahjat kui ka kanget alkoholi. Enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav saab aru ja tunnistab, et tal on probleeme alkoholi tarvitamisega. Varasemalt on isik läbinud 2013.a liiklusohutuse programmi ja 2014.a võõrutuskuuri alkoholisõltuvusest vabanemiseks Esperali manustamise näol. Lisaks on kinnipeetav viimasel kriminaalhooldusel 2018.a läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning programmi kokkuvõttest selgub, et kinnipeetav oli motiveeritud alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Sellest hoolimata pani ta toime juba samal aastal alkoholijoobes 4 olles uued vägivaldsed kuriteoepisoodid oma vanemate suhtes. Kinnipeetav on katseajal korduvalt rikkunud nõuet alkoholi mitte tarvitada. Isik on hetkel kindel, et on saanud palju mõelda, kuidas on alkoholi tarvitamine teda mõjutanud ning ta soovib alkoholi kuritarvitamise lõpetada. Eelpooltoodust tulenevalt on tema motivatsioon kaheldav. Kinnipeetav selgitas viimasel vestlusel, et tal ei ole probleeme narkootikumide tarvitamisega. Ka vangla meditsiiniosakond ei ole sõltuvust tuvastanud. 2017.a tarvitas ta viimati amfetamiini, mille eest teda karistati ka väärteokorras ning teo pani ta toime katseajal, millega rikkus kontrollnõudeid. Isik on varasemalt proovinud ka kanepit, süstinud ei ole. Väidetavalt sai isik narkootikume oma tuttavatelt, kellega koos neid tarvitas. Vägivaldset käitumist seoses narkootikumide tarvitamisega tuvastatud ei ole. Liiklusõnnetuse tagajärjel on kinnipeetav kaotanud ühe silma. Isik soovib saada klaasproteesi kaotatud silma asemel. Seetõttu on tal tuvastatud töövõimetus 50%, pension oli määratud alates 06.12.
5. Isik saab aru, et vägivaldne käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav, kuid näeb ka, et konfliktid ei teki ühepoolselt. Kinnipeetav soovib vabanedes olla mõnda aega xxxx asuvas ühiselamus ning hiljem kolida võimaluse korral xxxx, kus asub elamispind, mille pärija ta on peale ema surma. Ta on leidnud endale ka töökoha xxxx, kus on töötanud enne vangistust. Samuti soovib isik oma endise elukaaslasega suhteid veelgi parandada ja kokku kolida. Kinnipeetav on leidnud ka, et soovib oma elu jätkata ilma alkoholita. Üldised eesmärgid on adekvaatsed, kuid kuna kinnipeetav on ka varasemalt näidanud üles suurt motivatsiooni alkoholist loobuda, siis on selles osas tema motivatsioon kaheldav. Kinnipeetav küll ei toeta kuritegelikku käitumist, kuid sellegi poolest on ise korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ametnikega pole probleeme esinenud ning isik on koostöövalmis. Viimane kuritegu on toime pandud ÜKT tegemise ajal, samuti ei ilmunud isik ilma mõjuva põhjuseta kaks korda kriminaalhooldaja registreerimisele. Isik pole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi. Korduvad samaliigilised rikkumised näitavad isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Võttes arvesse isiku toime pandud kuritegude mustrit ning korduvaid rikkumisi kriminaalhooldusel, seab see kahtluse alla, kas isik on võimeline hoiduma alkoholi tarvitamisest ning lahendama probleeme õiguskuulekal teel. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Eduard Kravtšenko tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 19.05.
6. Katseajal kohustada teda täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4 sätestatud kohustusi. Eduard Kravtšenko kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta läheks esialgu elama xxxx asuvasse ühiselamusse. Töökoht ettevõttes xxxx OÜ asub xxxx linnas, aga ehitusobjekte on ka mujal. Vanglas suhtleb ta sõprade, tuttavatega telefoni teel. Lähedastest on suhelnud õega ja isaga telefoni teel. Ta kannab karistust oma vanemate kehalise väärkohtlemise eest. Nad on isaga ära leppinud, õega on suhted paremaks läinud, teda ootab tüdruksõber. Vanglas on ta aru saanud, et edaspidi tema elus alkoholile kohta ei ole. Ta on valmis võtma endale kohustuse mitte tarvitada alkoholi. Varem on tal katseaeg ebaõnnestunud, kuid nüüd on ta veendunud, et enne tähtaega vabanemisel saab ta hakkama. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Eduard Kravtšenko tingimisi enne 5 tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Eduard Kravtšenko ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis kohtuistungil, et isikut on võimalik ennetähtaegselt vabastada. Talle on mõistetud vangistus pikkusega peaaegu 29 kuud, millest on praeguseks ära kantud peaaegu 22 kuud, mis tähendab seda, et laias laastus on isik ära kandnud kolm neljandikku oma karistuse ajast. Isikut on varem karistatud korduvalt, tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Kaitsja arvates omab väga suurt tähendust see, et tegemist on esimese reaalse vangistusega. Ei saa eitada, et varasem kriminaalhooldus on isikul ebaõnnestunud, kuid selliste katseaja nõuete rikkumiste toimepanemise põhjuseks ongi see, et tal puudub reaalne vangistuses olemise kogemus. Kui isik on kandnud vangistust, on see efektiivse mõjuga ja tema ennetähtaegne vabastamine kulgeks edukalt. Vangistuses viibimise ajal isikul kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, oma individuaalse täitmiskava on ta läbinud edukalt. On läbitud sotsiaalprogramm, on toimunud keeleõpe, mis küll isikut väga palju edasi viinud ei ole. Samuti on isik olnud rakendatud majandustöödel. Iseloomustusest nähtub, et mingeid käitumisprobleeme esinenud ei ole. Vabanemise korral oleks tal töökoht ning elukoht olemas. Elukoht on küll ühiselamus, kuid hiljem on isikul võimalus saada ema poolt pärandatud korter xxxx. Isiku suhted isaga ja õega on head. Tema suhtlusringkonda kuulub tuttavaid, kes ei ole kriminaalkorras karistatud. Seega võimalused vabaduses viibides täita kriminaalhooldusnõudeid on head. Kui Eduard Kravtšenko on otsustanud, et alkoholil edaspidises elus rolli ei ole, siis õigusrikkumisi tema poolt enam toime ei panda. Nagu iseloomustusest nähtub, siis peamiseks põhjuseks kuritegude toimepanemisel on olnud alkohol. Kaitsja on nõus sellega, et tuleks panna kohustus mitte tarvitada alkoholi. Vangla on andnud üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsendid, mis on keskmisest kõrgemad, kuid kaitsja ei saa aru, millise metoodika järgi need numbrid sinna saadud on, sest muidu on üldine hinnang isikule küllaltki neutraalne, isegi positiivne. Kokkuvõtlikult on kaitsja seisukohal, et tegelikult on karistus oma eesmärgi täitnud. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Eduard Kravtšenko ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust teise astme kuritegude eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud vangistusest rohkem kui poole. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 4 kehtivat kriminaalkaristust. Sealjuures väärib märkimist, et viimase kuriteo esimesed 2 episoodi on toime pandud vastavalt 06.10.2018 ja 07.10.2018, s.o vähem kui 1 kuu möödumisel eelmise, s.o Viru Maakohtu 17.09.2018 otsuse kuulutamisest. Eeltoodu viitab sellele, et vaatamata varasematele karistustele, ei ole isik oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist, sealjuures kuriteod on muutunud vägivaldsemaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine ning Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav näitab sõnades üles suurt 6 motivatsiooni edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda, kuid iseloomustusest nähtuvalt on ta varasemalt vaatamata võõrutuskuuri läbimisele Esperali manustamise näol ning sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimisele, siiski jätkanud uute kuritegude toimepanemisega alkoholijoobes. Samuti on isik korduvalt rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Eeltoodu seab kohtu hinnangul kahtluse alla tema motivatsiooni ning suutlikkuse tingimisi enne tähtaega vabanemise korral hoiduda alkoholi tarvitamisest, mis on tema puhul uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval on 27.07.2020 seisuga tasumata nõudeid 9005,66 eurot, mis võib mõjutada tema majanduslikku toimetulekut vabanemisel. Varasemalt on isik tunnistanud, et tal on esinenud majanduslikke raskusi ning tööpuuduse tõttu on ta tarvitanud alkoholi. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on vangistuses olnud hõivatud majandustöödel ning osalenud sotsiaalprogrammis Õige hetk. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht xxxx asuvas ühiselamus ning töökoht xxxx OÜ-s, kus ta on varem töötanud, lisaks on paranenud suhted lähedastega. Samas märgib kohus, et elu- ja töökoht ning lähedaste toetus olid kinnipeetaval olemas ka enne vangistust, kuid see ei hoidnud ära tema poolt vägivaldse kuriteo toimepanemist oma lähedaste (vanemate) suhtes. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Eduard Kravtšenko vangistusest ennetähtaegne vabastamine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 167,76 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 03.11.2020 kohtumäärus kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent 1-19-1550 jõustus 24.12.2020 Tartu Ringkonnakohtu