Obsah (14)

§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 142§ 187§ 407§ 444§ 438§ 175§ 163§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2020. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-124235 Tsiviilasi

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a 2 EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa

1. 25.06.
2. a esitas OK Incure OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult R Sult 3755,57 euro saamiseks. Kohus tegi 09.07.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 09.09.
3. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. 10.09.
4. a määrusega tegi maakohus hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõutele vastava hagiavalduse esitamiseks. 25.09.2020 esitas hageja hagiavalduse, milles kohus jättis 15.10.2020 määrusega käiguta andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 16.10.2020 esitas hageja põhjendatu seisukoha, et jääb esialgu esitatud viivisenõude juurde.
5. 25.09.
6. a esitas hageja OK Incure OÜ lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja R S vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 299,58 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 875,47 eurot (periood 21.02.2020 kuni 25.09.2020) ning sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Nõude aluseks Kostja R S taotluse alusel ja Ferratum p.l.c poolt võimaldatud laenulimiit 5000 eurot, millest kostja kasutas 4371 eurot. Leping sõlmiti määramata ajaks ning kostja pidi tasuma arve alusel vähemalt arvel näidatud miinimummaske. Kostja poolt avatud avatud krediidilimiidi suhtes kehtib intressimäär 49,09% aastas ja krediidikulukuse määraks 61,79% aastas. Viivisemäär on võrdne intressimääraaga, s.o 49,09% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud, s.o riigilõivu summas 325 eurot. Hageja palub hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest.
7. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.10.
8. a määrusega. Dokumendid toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte 02.11.
9. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 16.11.
10. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

4.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 3 Ka Riigikohus on 03.05.2017. a lahendis 3‑2‑1‑21‑17 (p 16) märkinud, et tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (

§ 407lg 6).

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

1. Hageja on kostja vastu esitanud viivisenõude vastu esitanud sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 875,47 eurot, arvestades viivist järgmiselt: 21.02.2020 kuni 25.07.2020 tasumata põhinõudelt 2999,58, kokku 217 päeva eest määraga 0,1345% päevas. 5.
2. Hageja selgitab 16.10.2020 avalduses, et hagiavalduse p 2.2 palub hageja kostjalt välja mõista vastavalt poolte vahel kokkulepitule lepingujärgse intressi määraga 0,1345% päevas. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-120-08, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. 5.
3. Seega nõuab hageja tähtajaks tasumata tagasimaksetelt ja peale lepingu ülesütlemist kogu põhinõude võlgnevuselt viivist vastavalt lepingujärgsele intressimäärale, milleks on 49,09 % aastas (kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega).
4. Hageja on hagiavalduses nõude esitamisel tuginenud Ferratum Bank p.l.c ja R S vahel 07.11.2019 sõlmitud lepingu CL8871 üldtingimustele ja hinnakirjale, mille kohaselt arvestatakse kliendi viivituse korral viivitusintressi määras 0,1345% päevas (49,09% aastas) kliendi kasutusse antud saldolt. Kliendi kasutusse antud saldo intress on samuti 0,1345% päevas.
5. Kohtu hinnangul on kõnealuste üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 tähenduses. Tarbijakrediidilepingust nähtuvalt on poolte vahel kokku lepitud intressimääraks 49,09% aastas. Kohus leiab, et Ferratum Bank p.l.c on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
6. Tulenevalt

§ 438

lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

1. Riigikohus on 10.05.
2. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga 4 sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (49,09% aastas) lepinguline viivisemäär, mis ületab üle viie korra seadusjärgset viivisemäära, on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
6. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
7. jaanuari ja
8. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
9. Eesti Panga kohaselt olid võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 kohaselt ja Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäärad 01.01.2020 ja 01.01.2020 seisuga 0,00%
10. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivise nõuet alljärgnevalt: perioodi 21.02.2020 kuni 25.09.2020 eest põhivõlgnevuselt 2999,58, kokku 217 päeva eest määraga 8% aastas, summas 142,28 eurot.
11. Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 733,19 eurot (875,47 – 142,28).
12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 2999,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 142,28 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot. 16.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. 17. Hageja on taotlenud menetluskulude (riigilõiv) väljamõistmist summas 325 eurot, millest riigilõiv maksekäsukiirmenetluses oli 134,26 eurot ja hagimenetluses 190,74 eurot. Kohus leiab, 5 et hagi esitamisel tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalikuks kuluks kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 18.

§ 163

lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (3925,05 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 3191,86 eurot, s.o põhinõude summas 2999,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 142,28 eurot ja võla sissenõudmiskulu 50 eurot) 81,3 % ulatuses kostja ja 18,7% ulatuses hageja kanda.

1. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 264,22 eurot (325 eurot * 81,3/100).
2. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

§ 177lg 4 alusel.

21. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. 22.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata. 23.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6