Obsah (5)

§ 45§ 121§ 43§ 110§ 249

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1461 Määruse kuupäev 19. august 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi M.M. (M.) kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohu

) § 2 lõike 4 teine lause sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. M. M. palus tuvastada, et vangla tegevus kaebaja abita jätmisel on inimväärikust alandav ning kohustada Viru Vanglat võimaldama kaebajale abilise teenuse kasutamine. Kohus selgitab, et eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine ei oleks praegusel juhul lubatav, sest kaebaja õiguste kaitseks tõhusam on kohustamisnõude esitamine (

§ 45

lõige 2), mistõttu tuvastamisnõue kuuluks tagastamisele kaebeõiguse puudumise põhjendusel (

§ 121lõike 2 punkt 1).

Ühtlasi on tuvastamisnõue hõlmatud kohustamisnõudega. Seetõttu kohus mõistab, et kaebaja on soovinud esitada üksnes kohustamiskaebuse abilise teenuse kasutamise võimaldamiseks.

1. Kohustamisnõude saab halduskohtule esitada üksnes juhul, kui kinnipeetav on eelnevalt vanglas läbinud kohustusliku vaidemenetluse (vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 5). Vangla vastusest nähtub, et kaebaja esitas vaide abilise võimaldamiseks
2. augustil 2020 ning vaideotsust veel tehtud ei ole. Vanglal on vaide lahendamiseks aega 30 päeva (VangS § 11 lõige 7). Seega ei ole möödunud ka vaide lahendamiseks ette nähtud tähtaeg. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal on kohustamiskaebuse esitamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kaebaja on pöördunud kohtusse ennatlikult. 6.

§ 121

lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus tagastab kaebuse

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel.

7. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8. M. M. esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (

§ 110lõike 1 punkt 1).

9.

§ 249

lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. M. M. esitas

1. augustil 2020 Viru Vanglale vaide abilise võimaldamiseks. Vaidemenetlus on pooleli ning vastav esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav. 2 3-20-1461
2. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
3. Taotleja väitel põhjustab esialgse õiguskaitse rakendamata jätmine talle raskusi ja valu ning seab ohtu tema hügieeni ja inimväärikuse.
4. Kohus märgib, et vangla on viidanud haldusasjas nr 3-20-816 esitatud tõenditele, kuid kohtu hinnangul puudub vajadus neid praeguse asja juurde võtta, kuna kohus ei hinda abivahendite kasutamise vajadust. M. M. on ka ise kinnitanud, et vastavalt arsti korraldusele püüab ta võimalusel liikuda osa aega päevas ilma abivahenditeta, et treenida kerelihaseid (digitoimiku lk 59).
5. Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja ära näidanud, et see, kui talle ei võimaldata isiklikku abistajat, põhjustaks talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Taotleja tugineb vananenud andmetele, et ta vajab isiklikku abistajat igapäevatoimingute sooritamisel tulenevalt tervislikust seisundist – selle kinnituseks on taotleja esitanud kohtule mitmeid arstitõendeid alates
6. kuni
7. aastani. Vangla arsti
8. juuli
9. a sissekandest nähtub, et tema hinnangul puudub taotlejal vajadus hooldaja ja karkude kasutamiseks. Kohus lähtub kõige värskemast erialaspetsialisti hinnangust, et taotlejal ei esine meditsiinilist vajadust hooldaja teenuse kasutamiseks. Kohus mõistab, et ealised ja tervislikud eripärad võivad tingida teatud toimingute sooritamisel ebamugavust ja raskusi, kuid üksnes taotleja subjektiivne hinnang ja soov ei saa olla aluseks isikliku abistaja teenuse osutamisele. Isikliku abistaja määramisel ei ole tegemist mugavusteenusega. Kõrvalise abi vajadus ja selle määr sõltub eelkõige isiku terviseseisundist. Kuna vangla arst on
10. juuli
11. a otsusega tuvastanud, et taotleja saab igapäevatoimingud sooritatud ilma abistajata, siis ei pea kohus tõenäoliseks, et taotleja ei suuda vajalikul määral enese ja kambri hügieeni tagada. Kohtu hinnangul ei saa isikliku abistaja puudumine põhjustada taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mida peaks vältima esialgse õiguskaitse korras.
12. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3