2-19-15687/18

2-19-15687 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-19-15687 Tsiviilasi M.H. hagi P.H. vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg  Hageja M.H. (isikukood XXX; XXX)  Kostja P.H. (isikukood XXX; XXX) 10.11.2020 RESOLUTSIOON
3. Lahutada M.H. (isikukood XXX) ja P.H. (isikukood XXX) abielu, mis on sõlmitud XX.XX.XXXX, XXX.
4. Taastada M.H. abieelne perekonnanimi S. M.H. nimeks jääb pärast kohtuotsuse jõustumist M.S. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1 M.H. esitas P.H. vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu. Kohtuistungil palus hageja jätta perekonnanimeks tema praegune perekonnanimi. Hageja oli nõus, et tasutud riigilõiv jääb tema kanda. Muid menetluskulusid hagejal ei ole. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XX.XX.XXXX. Lahutuse põhjuseks on suhete halvenemine. KOSTJA VÄITED Kostja oli abielulahutusega kohtuistungil nõus ning arvas, et äkki oli juba abiellumine viga. Kostja selgitas, et pooltel on sõlmitud abieluvaraleping. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:  poolte abielu sõlmiti XX.XX.XXXX (tl 4);  pooltel on püsivalt erinevad elukohad. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooltel on hagiavaldusest ja menetluses esitatud dokumentidest nähtuvalt erinevad elukohad. Hageja elab XXX ning kostja püsiv elukoht on XXX. Hageja ütluste kohaselt on poolte kooselu lõppenud
5. aasta augustis. Hagiavaldus esitati
6. aasta oktoobris ja kohus andis pooltele menetluses leppimiseks aja, kuid poolte ütlustest nähtuvalt ei ole käesolevaks ajaks leppimist toimunud. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PkS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada. Hageja soovis võtta abieelse perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. Abielutunnistuse kohaselt oli M.H. perekonnanimeks enne abiellumist S. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb nimeseaduse § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi taastada. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik 2