Väärteoasi nr.4-20-3551 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Kohus 05.11.2020.a Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtuistungi sekretär Aime Ivanson Maire Viksi Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 08.08.2020.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,20,007847 I. L. karistamises LS § 242 lg 1 järgi Menetlusalune isik I. L., isikukood xxx, elukoht: xxx töökoht:xxx Istungil osalenud isikud *menetlusalune isik I. L. *lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk *kohtuvälise menetleja –PP Lääne-Harju PJesindaja R. R. Menetluse liik kaebemenetlus LÕPPOSA Tühistada Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 08.08.2020.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,20,007847 I. L. karistamises LS § 242 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. VTMS § 23 alusel hüvitada I. L.le valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu 1454.40 eurot (sh käibemaks 242.40 eurot) Eesti Vabariigi eelarve vahenditest. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu I. L.i karistati LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot selle eest, et tema 08.08.2020.a kell 09.58 xxx vahel, liikudes xxx suunas, juhtis mootorsõidukit ning sõiduki liikumise ajal kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sellise tegevusega rikkus I. L. LS § 33 lg 11 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub I. L. tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusaluse isik ei nõustu väärteo otsuses kirjeldatuga, kuna ta ei ole üldse kasutanud 08.08.2020.a hommikul telefoni. Kaebusest nähtuvalt sõitis I. L. koos abikaasaga Ehitajate teel, mõlemad ei kasutanud telefoni. Kaudselt tõendab telefoni mittekasutamist enda ja abikaasa telefoni kõneeristuse väljavõte. Kaitsja on seisukohal, et politseinikud ei saanud näha I. L.i telefoni kasutamas. Autos juhikohal istuva inimese poolt telefoni kasutamise nägemine ei olnud tehniliselt võimalik. Nimelt ei näe läbi esiklaasi lähenevas autos, mis on inimesel käes. Otse politseinike auto eest möödunud sõiduki sisse oli küljeaknast võimalik näha üksnes murdosa sekundi jooksul ning politseinikud olid autost paremal ehk nende vaatevälja ahendas ka kõrvalistmel istunud reisija. Sõiduki tagumised klaasid on tumedad ja ei paista läbi. I. L. on analüüsinud oma istumisasendit autos ning tõdeb, et enamasti on üks või teine käsi toetatud käetoele, mõnikord toetab ta ka käega pead. Sellist asendit võib kergesti segamini ajada kehahoiakuga, mis on inimesel mobiiltelefoniga rääkimise ajal. Ilmselt ongi teinud politseinikud ebaõige järelduse sellest kehahoiakust. I. L. on pika juhistaažiga (üle 30 aasta) ning tal ei ole mitte kunagi ühtegi rikkumist olnud. Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2, mis sätestab maakohtu kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vaidlustatud otsuses on menetlusalusele isikule heidetud ette LS § 33 lg 11 p 1 nõude rikkumist. LS § 33 lg 11 p 1 näeb ette, et juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Seega näeb õigusnorm ette kahesugust rikkumise alternatiivi. I. L.le heidetakse ette neist esimest, s.o juhtimise ajal telefoni kasutamist ilma käsi vabaks jätva vahendita. Selles, et I. L. juhtis sõidukit väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja kohas, vaidlust ei ole. Küll aga ei tunnistanud I. L. sõiduki juhtimise ajal telefoni kasutamist. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt ei olnud tal isegi telefoni käes. Sõidukit juhtides võis ta parema käe küünarnukiga toetuda juhiistme käetoele ja hoida kätt pea juures ehk vastu paremat kõrva. See on tema tavapärane sõidustiil. Sõidu ajal telefoni kasutamiseks on sõidukis kõrvaklapid, kuid tavaliselt ei räägi ta sõidu ajal telefoniga. Tal on üks telefon, mis registreeritud töökoha nimele ja telefonis on ainult üks SIM-kaart. Ühtegi interneti kontot tal ei ole. I. L. ütlusi telefoni mittekasutamise kohta sõidu ajal kinnitas tema abikaasa I. L., kes 08.augustil kella 09:58 ajal istus I. L. poolt juhitud sõidukis kõrvalistmel. Tunnistaja I. L. kinnitas ka seda, et abikaasa sõidab tihti, eriti suvel, üks käsi vastu põske, teine roolil. I. L. poolt mobiiltelefoni kasutamist sõidu ajal kirjeldavad tunnistajatena kohtus ülekuulatud politseinikud K. P. ja S. J.. Tunnistajate poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt teostasid nad
- augusti hommikul Tallinnas Ehitajate teel (S. J. täpsustuse kohaselt Ehitajate tee xxx juures) liiklusjärelevalvet ehk täpsemalt kontrollisid, millega juhid sõitmise ajal tegelevad. Tunnistaja K. P. ütlustest nähtuvalt nägi ta, et kaebuse esitaja hoiab sõidu ajal kõrva juures paremat kätt ja selles oli ristkülikukujuline tume ese. Juhti nägi ta läbi kõrvalistujapoolse akna klaasi. Peale sõiduki peatamist juht eitas telefoni kasutamist ja näitas talle telefoni, kuid ta ei jõudnud vaadata kõnede kellaaegu. Kaitsja küsimustele vastates kinnitas tunnistaja, et ei näinud, milliseid toiminguid kaebuse esitaja telefoniga tegi. Tunnistaja K. P. ütlusi kinnitavad S. J. ütlused, millest nähtuvalt nägi ta sõidukit, milles ees istusid kaks inimest. Nägi juhi paremat kätt lõualuu kõrval, pöial suunatud selja taha ning pöidla ja nimetissõrme vahel oli must ristkülikukujuline ese, mille ülemine nurk kõrva kõrgusel. Ka tunnistaja S.J. kinnitas, et juht väga kindlameelselt eitas sõidu ajal telefoni kasutamist. 21.10.2020.a teostati väärteoasjas paikvaatlus – uurimiseksperiment kontrollimaks, kas ja kui palju on võimalik kohast, kus 08.augustil 2020.a hommikul teostasid K. P. ja S. J. liiklusjärelevalvet, näha I. L. poolt mobiiltelefoni kasutamist. Sama politseibuss paigutati samasse kohta, kus ta seisis 08.08.2020.a järelevalve teostamise ajal, s.o Ehitajate tee xxx juurde ja S. J. istus bussis juhi kohal. Eksperimendist võtsid osa ka kohtuvälise menetleja esindaja R.R. ja menetlusaluse isiku kaitsja Indrek Sirk. Paikvaatluse-eksperimendi tulemusena saab asuda seisukohale, et inimesed näevad erinevalt. Ajal, kui kaebuse esitaja ei hoidnud kätt kõrva ääres koos telefoniga nägi üks politseiametnik telefoni, teine aga mitte. Sama ka vastupidisel korral. Ka tunnistaja S. J., kes nägi ühel korral telefoni kõrva juures, ei näinud seda viimasel korral, kui I. L. sõitis politseibussist mööda telefonikaaned kõrva juures. Seega ei kinnita paikvaatlus-uurimiseksperiment politseiametnike ütlusi selle kohta, et I. L. juhtimise ajal hoidis telefoni kõrva ääres, vaid annab tunnistust sellest, et ka nemad võivad eksida. Kohus nõustub kaitsja väitega selles, et telefoni kõrva juures hoidmine tähendab telefoni vahendusel kellegagi vestlemist. Menetlusalune isik ja tunnistaja I. L. eitasid kategooriliselt sõiduki juhtimise ajal I. L. poolt telefoniga rääkimist ning nende ütlusi kinnitavad mõlema kasutuses oleva telefoni sissetulevate ja väljaminevate kõnede väljavõtted. I. L. telefonikõnede väljavõtte kohaselt on 08.08.2020.a esimene väljaminev kõne tehtud kell 12:
- Sisse on helistatud kell 09:46:39, kuid see kõne lõppes kell 09:48:
- I. L. kasutuses oleva mobiiltelefoni numbrilt on välja helistatud 08.08.2020.a esimest korda kell 12:
- Sissetulev esimene kõne sel päeval oli kell 11:19:
- Seega ei tõenda Telia Eesti AS poolt esitatud I. L. ja I. L. kasutuses olevate telefoninumbrite kõneeristuste väljavõtted 08.08.2020.a kella 09:58 ajal I. L. poolt sõiduki juhtimise ajal telefoniga rääkimist. Tunnistaja S.J. poolt esitatud väide, et talle jäi mulje, et isik kasutas internetipõhist programmi, mis ei kajastu tavakõnena, on paljasõnaline ega ole millegagi tõendatud. Seda, kas isik kasutab telefoniga rääkimiseks tavalist sidevahendit või internetipõhist programmi, ei ole tunnistaja J. poolt öelduna 7 meetri kauguselt vaadates küll võimalik aru saada. I. L. on ka selgitanud, et tal ei ole ühtegi interneti kontot. 03.11.2020.a kohtuistungil vaadeldud Tammsaare – Kadaka - Ehitajate tee ristmiku kaamera salvestustelt nähtub, et 08.08.2020.a kella 09:58 ajal on ristmikul teineteise järel kaks ühesugust musta värvi Audi A6, mõlemal all valge triip. Kahe sõiduki erinevuseks on vaid katusel olevad raamid. Mõned sekundid hiljem 9:58:27 ja 9:58:29 lisanduvad veel kaks tumedat sõidukit. Samuti nähtub salvestustelt, et liiklus Ehitajate tee suunas on tihe. Seega oli samal ajahetkel samas kohas liikluses kaks ühesugust, sama värvi ja sama marki sõidukit, lisaks veel kaks tumedat sõidukit. Kahtlust politseiametnikest tunnistajate ütlustes tekitab asjaolu, et nad kirjeldasid küllaltki täpselt telefoni, S. J. ka juhi parema käe sõrmede asendit, kuid kumbki tunnistaja ei osanud kirjeldada sõidukit, millele nad järgi sõitsid ja mille peatasid. Seega ei ole välistatud, et liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnikud märkasid ühes musta värvi sõidukis juhi poolt sõidu ajal telefoni kasutamist, kuid kuna nad ei teadvustanud endale sõiduki marki, mudelit ega registreerimisnumbrit, ei ole välistatud, et peatati vale sõiduk. KrMS § 61 lõiked 1 ja 2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Kohus nõustub kaitsjaga, et politseiametnikest tunnistajate ütlustel ei ole teiste tunnistajate ütluste ees eelist või tugevamat kaalu. Kohus hindab politseiametnike ütlusi võrdväärselt teiste tõenditega. Kohtuväline menetleja süüdistas I. L.i sõiduki juhtimise ajal mitte lihtsalt telefoni käes hoidmises vaid telefoni kasutamises. Telefoni kasutamine seda kõrva ääres hoides aga tähendab telefoniga rääkimist. Isegi telefoni kõrva ääres hoidmise osas on kogutud tõendid vastuolulised. Kuivõrd vastuolude kõrvaldamiseks rohkem tõendeid koguda ei olnud võimalik, tähendab see seda, et tekkinud kahtlus tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Telefoni kasutamine on ümber lükatud Telia Eesti AS kõneeristuste väljavõtetega. Nende väljavõtete kohaselt ei olnud menetlusalune isik teinud väärteoprotokollis märgitud ajal oma telefonilt (omab üht telefoni, mis on registreeritud firma nimele) ühtegi kõnet ega vastanud ka ühelegi kõnele. Kõrvaldatud on ka kahtlus, et ta võis sõidu ajal rääkida abikaasa telefoniga, sest ka I. L. telefoninumbrilt ega numbrile ei olnud kõneregistrist nähtuvalt sel ajal tehtud ühtegi kõnet. Interneti kontot, mille kaudu teha kõnesid, I. L.l ei ole. Kõik tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et I. L. poolt talle süüks arvatud liiklusseaduse § 33 lg 11 p 1 rikkumine ei ole tõendamist leidnud ja väärteomenetlus tema suhtes kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule kaitsja tasu kohtuvälises ja kohtumenetluses kokku summas 1454.40, sealhulgas käibemaks 242.40 eurot. Kaitsja tunnitasu on 120 eurot, käibemaks 24 eurot. Sellist tunnitasu suurust peetakse kohtupraktikas mõistlikuks. Kaitsja oli teinud kulutusi väärteomenetluses õigusabi osutamiseks kokku 10 tundi 10 minutit. Kohus peab käesoleva väärteoasja sisu ja keerukust arvestades kaitsja toiminguid sellises ulatuses vajalikeks ja põhjendatuks, mistõttu tuleb õigusabi kulutused I. L.le hüvitada riigieelarve vahenditest. Kohus juhindub VTMS § 132 p
- Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus kohtus tutvumiseks kättesaadav hiljemalt 30.11.2020.a. kell 13.
- Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/