Obsah (4)

§ 30§ 120§ 132§ 123

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2020. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-3139 Kohtunik Peet Teidearu Väärte

) § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Jätta Rainer Viidingu kaebus rahuldamata ning Tartu Vangla 03.07.2020.a otsus väärteoasjas nr 650020000052 muutmata. Edastada käesolev kohtuotsus Rainer Viidingule ning Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kirjalik kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik

1. 03.06.2020 koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist Argo Mikk väärteoprotokolli väärteoasjas nr 650020000052, mille kohaselt Rainer Viiding, olles kinnipeetav Tartu Vanglas, lõhkus 27.01.2020 kella 11.30 paiku eeluuritavate eluhoone kambri nr X ukse vaateava klaasi ja pakettakna. Sellega tekitas Rainer Viiding Riigi Kinnisvara AS-le varalise kahju 51,65 eurot, pannes sellega toime süüteo väheväärtusliku asja vastu. Lisaks avastati 27.01.2020 Tartu Vanglas, et Rainer Viiding on ära lõhkunud temale vangla poolt väljastatud metallist kausi ja kruusi. Kruusi ja kausi lõhkumisega tekitas Rainer Viiding varalise kahju 3,21 eurot Tartu Vanglale ning pani toime süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris Rainer Viidingu väärteo KarS § 218 lg 1 järgi ning märkis kahju suuruseks Riigi Kinnisvara AS-le 51,65 eurot ja Tartu Vanglale 3,21 eurot.
2. 03.07.2020.a kohtuvälise menetleja otsusega karistati Rainer Viidingut KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.
3. Rainer Viiding esitas 21.07.2020 Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks, kuna ta tegi 03.07.2020.a menetlejaga kokkuleppe tasuda kahju vabatahtlikult.
4. Tartu Maakohtu 23.09.2020.a määrusega jäeti Rainer Viidingu kaebuse käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 30.09.
5. Kohus märkis, et kaebuses tuleb näidata otsuse ebaõigsus, samuti kas soovitakse istungimenetlust või kirjalikku menetlust ja kaitsja osavõttu.
6. 29.09.2020 esitas Rainer Viiding täiendatud kaebuse, milles märkis, et otsuse ebaõiglus seisnes selles, et A.R. määras trahvi tagaselja. Argo Mikk oli asja menetlejaks ning temaga sai saavutatud kokkulepped ja allkirjastatud dokumendid. Argo Miku algseks trahvisumma suuruseks oli 55 eurot. Kuna Rainer Viiding oli nõus kahju vabatahtlikult hüvitama, siis loobus Argo Mikk trahvist, viidates seadusest tulenevale paragrahvile, mis räägib vabatahtlikust hüvitamiskorrast ja sellele mitte järgnevast trahvist. Rainer Viiding nõustus kirjaliku menetlusega.
7. Tartu Maakohtu 27.10.2020 määrusega võeti Rainer Viidingu kaebus menetlusse ning saadeti kaebuse koopia Tartu Vanglale ning paluti kaebusele vastata kirjalikult ja saata koopiad väärteoasja materjalidest.
8. Kohtuväline menetleja esitas omapoolse seisukoha 10.11.2020, milles märkis, et Rainer Viidingu rikkumised on tõendatud ning talle on määratud õiglane trahvisumma. Rainer Viiding on ütluste kohaselt soovinud tekkinud kahju vabatahtlikult hüvitada. Menetleja A.R.vestles menetleja Argo Mikuga Rainer Viidingu kaebuses väljatoodud omavahelisest kokkuleppest, mille kohaselt trahvi ei määrata juhul, kui ta on nõus tekkinud kahju vabatahtlikult hüvitama. Argo Miku selgituste kohaselt ta selgitas Rainer Viidingule vabatahtlikult kahju hüvitamise korda, kuid kokkulepet juhul, kui Rainer Viiding hüvitab vabatahtlikult trahvi, ei olnud. Argo Miku sõnade kohaselt annab seadus võimaluse väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusalune isik on kahju hüvitanud. Tegemist on võimaluse, mitte kohustusega. Seda selgitas Argo Mikk väärteoprotokolli koostades, kuid otsuse tegemiseni Rainer Viiding kahju ei hüvitanud.

§ 30

lg 1 p 2 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud. Menetleja hinnangul isegi, kui Rainer Viiding oleks tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud, ei muudaks see tegu. Rainer Viiding on oma ütlustes kinnitanud ukse vaateava klaasi, pakettakna ja talle väljastatud metallist kausi ja kruusi lõhkumist. See on tõendatud ka vanemvalvurite G.K. ja R-S. E. ütlustega. Kohtuväline menetleja palus jätta Rainer Viidingu kaebuse rahuldamata ja Tartu Vangla otsuse muutmata. 8. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (vt tl 10, tl 15 pöördel). Kohtu seisukoht 9.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 10. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale Tartu Vanglale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on kohtule teavitanud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 11.

§ 123

lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Seega kohus, uurinud kirjalikus menetluses asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.
2. KarS § 218 lg 1 kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel KarS § 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei ole põhjustatud olulist kahju. KarS § 44 lg 2 neljanda lause kohaselt on miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot.
3. Kohtuvälise menetleja väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Rainer Viidingule ette Tartu Vangla kambri nr X ukse vaateakna ja pakettakna ning vangla poolt antud kausi ja tassi lõhkumist, kahju kogusuuruseks on 54,86 eurot (tekitatud kahju hindamise akt nr 5-4/14-1, tl 42 ja asja lõhkumise akt nr TA 06-20, tl 29). Seega on tegemist väheväärtuslike asjadega KarS § 218 lg 1 mõttes.
4. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas lõhkus Rainer Viiding Tartu Vangla kambri nr X ukse vaateakna ja pakettakna ning vangla poolt antud kausi ja tassi. See on esmalt tõendatud isiku enda ütlustega (tl 1920, väärteoprotokoll), milles Rainer Viiding on tunnistanud, et ühel päeval lõhkus kausid ära, kuna ei saanud arstilt rahusteid ning lõhkus kambri aknad ära, kuna temaga ei tuldud rääkima ja ta oli närviline ning karjus, tablette talle ei antudki. Lisaks on kahju tekkimine tõendatud ka tunnistajate G.K. ja R-S.E. ütlustega. G.K. on 20.02.2020 selgitanud, et 27.01.2020 kuulis 11.30 paiku E-6 osakonnas lõhkumist, kambri nr X põrand oli vesine, kambris paiknes üksinda Rainer Viiding. Metallist kauss ja kruus olid mõlki pekstud, ning ukse vaateava klaas oli mõrane. G.K. kandis 27.01.2020 ette lõhkumisest (tl 27). Tunnistaja R-S.E. ütluste kohaselt sai ta 01.02.2020 üksuse juhilt korralduse
5. korruse valveruumis asunud katkiste metallist kausi ja kruusi kohta ettekanne ja akt ära koostada, katkised esemed olid ära võetud läbiotsimise käigus, esemete omanikuks oli kinnipeetav Rainer Viiding. R-S. E. ütluste kohaselt oli metallist kauss muljutud ja osaliselt lahti rebitud, kasutuskõlbmatu ning tass ilma sangata, ovaalseks muljutud ja emaili kate osaliselt puruks (tl 39).
6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud, et 27.01.2020 on Rainer Viiding lõhkunud Tartu Vangla kambri nr X vaateakna ja pakettakna ning Tartu Vangla väljastatud kruusi ja kausi, tekitades sellega kahju kogusummas 54,86 eurot. Selle teoga on Rainer Viiding toime pannud KarS § 218 lg 1 kvalifitseeritava süüteo.
7. KarS § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Rainer Viiding on teo pannud toime vähemalt otsese tahtlusega. Tema ütluste kohaselt ta lõhkus kausid ära, kuna ei saanud arstilt rahusteid ning lõhkus kambri aknad ära, kuna temaga ei tuldud rääkima. Seega pani Rainer Viiding teo toime teadlikult ja tahtlikult.
8. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.
9. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
10. Rainer Viidingu tegevuses pole tuvastatavad karistust kergendavad ega ka raskendavad asjaolud. Isiku süü on keskmine, kuna teo on ta toime pannud tahtlikult. Kuigi Rainer Viiding on väljendanud väärteoprotokollis antud ütluste kohaselt tahet hüvitada tekkinud kahju, siis asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks kahju hüvitanud. Kohtuväline menetleja on Rainer Viidingule määranud karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses. Arvestades KarS § 218 lg 1 toodud sanktsioonimäära (kuni 300 trahviühikut), leiab kohus, et Rainer Viidingule määratud trahv on proportsionaalne ning põhjendatud meede.
11. Kohtu hinnangul ei ole alust lõpetada väärteoasja

§ 30

lg 1 p 2 alusel, nagu seda on taotlenud menetlusalune isik.

§ 30

lg 2 p 2 alusel lõpetatakse väärteomenetlus, kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et Rainer Viiding on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. Tema kaebusest nähtub, et tal oli kohtuvälise menetlejaga kokkulepe, mille kohaselt, kui ta hüvitab väärteoga tekitatud kahju, siis trahviotsust tema teole ei järgne. Riigi Kinnisvara AS on esitanud Rainer Viidingule ettepaneku kahju hüvitamiseks (asja lõhkumise AKT nr TA 06-20). Samas ei nähtu, et Rainer Viiding oleks asunud kahju hüvitama. Seega pole eeltoodud põhjustel alust väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30lg 1 p 2 alusel.

22. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Rainer Viidingu kaebuse rahuldamata ja Tartu Vangla 03.07.2020 otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Peet Teidearu Kohtunik