Obsah (5)

§ 12§ 34§ 35§ 40§ 41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 24.11.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7323 Tsiviilasi OÜ Forestline hagi

§ 12lg 1).

Korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes (

§ 34lg 1).

Tavapärase valitsemise küsimusi otsustatakse häälteenamuse alusel, kui põhikirjast ei tule rangemaid nõudeid (

§ 35lg 1).

Tavapärase valitsemise küsimuseks on tavapärane korrashoid ja remont ning kohase suurusega remondifondi loomine (

§ 35lg 2 p 1 ja 5).

Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (

§ 40lg 1).

Korteriühistu kantavad kulud ja remondifondi maksete suurus määratakse kindlaks majanduskavas (

§ 41lg 1 p 2 ja 4).

Majanduskava kehtestatakse korteriomanike üldkoosolekul (

§ 41lg 3).

Vastavalt võib korteriühistu 3 üldkoosoleku otsuse alusel kehtestada nii hooldustasu kui remondifondimakseid ja nende suuruseid. Kostja väitel on hageja teinud makseid 27.10.2018 ja 13.02.2019 otsuste alusel hooldustasu ja remondifondi maksetena. Kohus hindab alusetu rikastumise nõude lahendamisel üksnes, kas raha üleandmiseks oli õiguslik alus ega hinda, kas üleantut on pärast üleandmist kasutatud eesmärgipäraselt. Juhul, kui üldkoosoleku 27.10.2018 ja 13.02.2019 otsused on kehtivad ja hageja tasus kostjale nende arvelt, võib hagejal olla tagasinõue, kui nimetatud otsused on tühised. Hageja väitis, et raha kogumine on näilik või vastuolus heade kommetega.

1. Kohus tuvastab, kas on olemas üldkoosoleku otsused, mis on aluseks maksete määramisele. Korteriomanike 29.11.2018 koosoleku otsusega kinnitati juhatuse 01.09.2018 otsus, mille p 1 kohaselt tasuvad ehitusest tingitud viiviseid korteriühistu liikmed (lk 6-7 ja 51). Nimetatud otsus tunnistati 09.03.2020 kohtumäärusega kehtetuks (lk 8-11). Üldkoosoleku 27.10.2018 otsusest nähtuvalt otsustati tõsta hooldusfondi igakuist makset 1,5 eurot/m² peale kuni 2018 aasta lõpuni (lk 55 pöördel). Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt saadeti koosoleku teade kõikidele korteriomanikele e-kirja teel. Koosoleku päevakorraks oli hooldustasu tõstmine või reservfondi moodustamine (millest läheksid tasumisele xxx poolt esitatavad viivisearved, notarilepingu tasu, riigilõivud, õigusabikulud ja korteriühistu võimalikud kohtukulud loodava korteriomandi moodustamisel). Korteriomanike 13.02.2019 üldkoosoleku protokolli kohaselt oli 13.02.2109 koosoleku teade saadetud kõikidele korteriomanikele e-kirja teel ning oli pandud üles ka hoone trepikoja infostendile. 13.02.2019 üldkoosoleku päevakorra p 7 kohaselt kinnitati hooldustasude summaks 0,9 eurot m² ja remondifondi jaoks 1,6 eurot m² kohta. Eeltoodust tulenevalt on viivisevõlgnevuse katteks rahaliste maksete määramise otsusteks kostja 27.10.2018 ja 13.02.2019 otsused.
2. Hageja pole vaidlustanud 27.10.2018 ja 13.02.2019 otsuste kehtivust. Seega on mõlemad otsused kehtivad.
3. Hageja hinnangul on kostja 27.10.2018 ja 13.02.2019 otsused tühised, kuna tegemist on näiliste ja heade kommetega vastuolus olevate tehingutega. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1 ls 1). Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 84 lg 1 ls 2).
4. Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad (TsÜS § 89 lg 1). Kohus selgitas, et hagejal tuleb välja tuua asjaolud, mille põhjal ta väidab, et korteriühistu liikmetel ei olnud tahet kokku leppida hooldustasu või remondifondi makse suuruse muutmises ja nende tegelik tahe oli varjata kokkulepet viivisevõlgnevuse katteks raha kogumise kohta. Samuti tuleb hagejal nimetatud asjaolusid tõendada (lk 64-65).
5. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ühistu tahe oli tegelikult koguda raha üksnes xxx poolt esitatud viivisenõude katteks. Üldkoosoleku 27.10.2018 protokollist nähtuvalt oli koosoleku päevakorraks hooldustasu tõstmine või reservfondi moodustamine. Samuti oli märgitud, et sellest läheksid tasumisele xxx poolt esitatavad viivisearved, notarilepingu tasu, riigilõivud, õigusabikulud ja korteriühistu võimalikud kohtukulud loodava korteriomandi moodustamisel. Kohus on seisukohal, et üldkoosolek ei üritanud viivisevõlgnevuse katteks raha kogumise otsust varjata. Kõigile korteriomanikele oli selge millisel otstarbel hooldusfondi igakuist makset suurendati. Kõik korteriomanikud (sh hageja) hääletasid nimetatud otsuse poolt. Seega ei ole 27.10.2018 ja 13.02.2019 otsused tühised, kuna üldkoosolek ei üritanud viivisevõlgnevuse katteks raha kogumise otsust varjata.
6. Hageja leiab, et üldkoosoleku otsused on vastuolus heade kommetega, kuna tegemist on juhatuse liikme isikliku kohustusega. Heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine 4 (TsÜS § 86 lg 1). Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks, ning kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu (RKTKo 2-16-11216, p 29, 2-14-21710, p 47). Kohus selgitas, et hageja peab põhistama, et otsused olid vastuolus heade kommetega. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele põhistanud, et otsused olid vastuolus heade kommetega. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid ja selgitanud, kuidas ja missugusel alusel oli korteriomanikel juhatuse vastu nõue. Samuti ei ole hageja välja toonud asjaolusid, mille põhjal hageja väidab, et sellise otsuse vastuvõtmise eeldused ei olnud täidetud, sest nagu tõi kostja välja, siis 29.11.2018 otsus tühistati kvooruminõuete rikkumise tõttu. Hageja ei ole ka ümber lükanud kostja väidet, et korteriühistu juhatus, sõlmides ehituslepingu xxx, tegutses korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel ning ühiselt otsustati laenu kohustuste täitmiseks mitte võtta.
7. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja maksete tegemise õiguslik alus ära langenud, kostja ei ole rikastunud hageja arvel ning hagi rahuldamisele ei kuulu. MENETLUSKULUD
8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
9. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
10. 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5